Need polnud kindlasti kaugeltki mitte kõige tähtsamad Eesti Ornitoloogiaühingu III suvepäevade palgejooned, aga mingit eripära aitasid nad lisada kindlasti.

Seekordse kokkutuleku korraldamine kujunes ootamatult keeruliseks alles kevadel tehtud “avastuse” tõttu: aasta varem kindlaks määratud ajal on ju hoopis laulupidu! Algselt planeeritud tegevuspaigas, Paunküla veehoidla ääres, nädala jagu hiljemaks enam vaba laagrikohta ei leitudki. Õnneks oli üks peakorraldajatest, osaühingu Looduskiri müügijuht Peep Veedla kärme “vallutama” uut, arvatavasti sugugi mitte halvemat kohta Aegviidu lähistel Uueveskil.

Päris vahetult enne kokkutulekut kerkis taas päevakorda vaidlus kokkutuleku toimumisaja üle: 10.–11. juuli on linnusõbra jaoks tõesti natuke liiga hiline, sest enamik liike sel ajal enam ei laula. Tänavu tuli aga loodus korraldajatele küll lahkesti vastu – ilmselt kasutasid väga paljud linnud soodsat ilma korduspesitsuseks ja nii ei saanud Aegviidu metsi sugugi juulikuiselt linnulauluvaikseiks arvata.
 
 

Lipuvarras oli sedapuhku tavatult lühike, aga pääsukeselipu ilu paistiski niiviisi paremini kätte! Heiskavad Fred Jüssi ja Raul Eenpuu.

Osavõtjate arv on siiani aastast-aastasse tasapisi kasvanud, sedapuhku pani end registreerimislehtedele kirja 181 inimest, kellest 117 on ühingu liikmed. Kui olla päris täpne, siis kokkutulekule saabudes oli EOÜ-lasi 109 – kaheksa suvepäevalist võeti linnuseltsi vastu just nende kahe päeva jooksul. Teiste seas Tallinna neiu Maris Roht, kes osutus EOÜ 700. liikmeks ja sai sel puhul ka väikese mälestuseseme.

Põgusalt kokkutuleku sisupoolt esitledes tuleb kindlasti rõõmustada selle üle, et kõik kavas olnud ettekanded said teoks ja pälvisid elava publikuhuvi. Alustasid kaks ohtralt Kõrvemaa linnuradasid tallanud meest, ühingu auliige Fred Jüssi ja juhatusse kuuluv Tiit Randla, kes just neil retkedel kogetust kõnelesidki. Matsalu looduskaitseala direktor Taivo Kastepõld võttis üles lindude rõngastamise teema, mis tõi kaasa üsna tulise mõttevahetuse. Selle tulemusena tehti ettepanek korraldada tuleva-aastase kokkutulekuga ühel ajal ka rõngastajate kohtumine.

Lõunasöögi järel – seda jagas muide teine peakorraldaja, kuidagi märkamatult tohutu töö ära teinud Järva-Jaani vallavanem Raul Eenpuu –, tuli etteaste, mis mõne ehk eemalegi peletas, teise aga, vastupidi, agaralt tegutsema pani. Nimelt näitas Studio Viridise rahvas eesotsas Val Rajasaarega ette, mida zooloogilise materjaliga, konkreetselt surnud varesega, looduses peale hakata, kusjuures huvilised said siin ka ise kätt proovida.

Teise päeva ettekandjaist oli tavapäraselt kõrgetasemeline ja nauditav Asko Lõhmus, sedapuhku rähnijuttudega. Loodusfotograaf Arne Ader kõneles oma fototehnikast ja näitas suurepäraseid linnuslaide, Peep Veedlalt saadi teada, miks ja kuidas tehakse pääsukestele tehispesi.

Aga nende jutu-, näpuproovi- ja näitamistundide vahele jätkus muudki tegevust. Linnulaulumäng oli sedapuhku kahes rühmas – “noorte kalade” kõrval ka “vanadele kaladele” – ja tundub, et see õigustas end igati: mõlemas võistluses jätkus piisavalt pinget ja loodetavasti targemakssaamise võimalusigi. N.-ö. nooremate seas võitsid lõpuks aastatelt ehk enam mitte nii väga noored Andrus Lehtmets ja Tiiu Belimova, õige napilt kaotasid neile tõesti ka ealt noored Meelis Uustal ja Allar Antson.

Kogenud linnutundjaid tuli pika palumise peale välja vaid nelja võistkonna jagu. Teistest olid selgelt üle kaks nelikut – “Rähn” ja “Soolavares”. Viimased, harrastusvaatlejad Rein Lootus, Tiit Vohta, Mati Salumäe ja Sven Aun, said aastailt noorematest, see-eest aga akadeemilise bioloogiaharidusega konkurentidest napilt jagu alles teise lisaküsimuse järel.

Linnulaulumänguga ühel ajal näitasid nooremad suvepäevalised oma joonistusosavust, muidugi ikka linnupiltide kallal. Puhta töö tegid Järvamaa tüdrukud, kes võitsid kõigis kolmes vanuserühmas – õekesed Johanna ja Airiin Lehtmets on Peetrilt, Helina Lessing Karinult. Noorima osavõtja eriauhind läks 3-aastasele Liisa Lõhmusele.
 
 

Rasvakriidid aitavad noorte kunstnike fantaasialennu paberile.

Esimese laagripäeva tavapärast õhtupoolekava – “ornitoloogilis-sportlikke mänge” – vedas seekord Peep Veedla ning nii oli nende sisu ja vormgi veidi teiselaadne kui kahel eelmisel korral. Ikka kolme regiooni või “oblasti” võistluses tuli teada eri riikide rahvuslinde ja -lippe, osata mõõta linnumune, tunda linnupesi, hinnata seemnete arvu linnutoidupakis, “öelda” võistkonnakaaslastele vaid “kehakeelt” kasutades edasi paberile kirjutatud linnunimi ja näidata näpuosavust “pesapallis” täiskurna “munemisel” rästapessa. Seekord olid selgelt edukamad “läänlased”.

Peep Veedla juhtis ka esimest korda kavas olnud lauluvõistlust, kus tohtis esitada ainult laule lindudest. Üllatavalt suure osalejate hulga seast pidas EOÜ juhatuse liikmetest koosnenud 'zürii parimaks üht noorimat, 7-aastast Kerttu Jõgistet Järva-Jaanist. Kerttu sai väga väärtusliku auhinna – Morgan Foto poolt välja pandud binokli. Publiku lemmik, kõrgehäälne Tartu koolipoiss Kaarel Tammur sai aga Studio Viridise imeilusa siidisabatopise. Tasub mainida, et kõigi võistluste auhinnalaud oli õige rikkalik, seda tänu eelkõige Peep Veedla ja Raul Eenpuu leitud sponsoreile, kelle seas lisaks juba mainituile olid veel Bal-snack, Tamsalu TERKO, E-PIIM.

Mõnikümmend linnuhuvilisemat kokkutulekulist siirdusid teise päeva varahommikul traditsioonilisele linnuretkele, eestvedajaiks Kaja Peterson, Eerik Leibak ja Andrus Lehtmets. Nii suurt liigirohkust kui tunamullu Valgemetsas ja eriti mullu Kaismal Nelijärve kandis seekord polnud, aga viis-kuuskümmend liiki kogunes ühiselt peetud nimekirja ometi.

Kokkutuleku pühapäevasel lõputunnil sai joone alla veel üks võistlus – Eesti Looduse ja EOÜ ühiselt korraldatud “Linnuelamuse” jutuvõistluse võitjaist olid saanud mahti ise auhinna järele tulla täpselt pooled. Vanema vanuserühma – ja kogu võistluse – vaieldamatult parima töö autor, Tallinna vanahärra Elmar-Raimund Ruben pidas kokkutulekurahvale maha ka väikese kõne.

Pika päevakava viimane punkt, nn. vaba mikrofon, tõi mitmeid ideid suvepäevade edaspidiseks korraldamiseks. Juhatuse esimees Andres Kuresoo teatas, et juhatus eelistaks aasta linnuna näha järgmisel aastal suitsupääsukest ja ülejärgmisel kiivitajat. Tegevdirektor Jaanus Elts tänas nii osalejaid kui ka korraldajaid, kelle seast tasub kindlasti veelkord eriti esile tõsta Peep Veedlat ja Raul Eenpuud, kelle teokusest tõuseb ühingule tulu küllap ka tulevikus.

Ja oligi aeg ühingu kaunis suitsupääsukese-lipp langetada ja panna ta ootama järgmisi suvepäevi. Siis heisatakse lipp arvatavasti Haanjamaal Kurgjärvel.
 
 

See pilditäis huvilisi maldas Uueveskil olla kokkutuleku lõpuminutiteni.

Fotod: Arne Ader