Aasta lind 2006 viktoriin koolidele vahekokkuvõte

Nool Aasta lind 2006 - hänilane

Head võistlejad!
Põnev võistlus on lõppenud – minul oli igatahes teie vastuseid väga tore lugeda. Loodan, et pisike linnupisik jääb teisse püsima ka edaspidi ning kes teab – peatsete kohtumisteni uutel võistlustel või linnuradadel.
Peagi jõuavad teieni auga välja teenitud auhinnad.

Kauneid linnu- ja looduselamusi edaspidiseks!
Monika Laurits

Kool Klass  Sept. Okt. Nov. Kokku Tulemused Auhinnad
Palamuse Gümnaasium 6 30 26 16 72,0 II, oktoobri parim Pilt, määraja
Esku-Kamari Kool 5 27,5 19 15,5 62,0 Eriauhind kannatlikkuse eest Lindude vaatlemise juhend
Metsküla Algkool 5-6 26,5 23 18 67,5
Valgjärve Põhikool 5 31 18 16 65,0
Rakvere Reaalgümnaasium 6a 22 13 13 48,0 Eriauhind Määraja
Võhma Gümnaasium 5 33 21 17 71,0 III Pilt, määraja
Mooste Põhikool 5 30,5 20 16 66,5 Eriauhind Määraja
Kabala Põhikool 5 26,5 13,5 19 59,0 Novembri parim Lindude vaatlemise juhend
Kabala Põhikool 6 22 6,5 13 41,5
Tootsi Põhikool 6 27,5 27,5
Riidaja Põhikool 6 29,5 26 18,5 74,0 I, oktoobri parim Pilt, määraja
Valguta Algkool 5-6 30 17 17 64,0
Lümanda Põhikool 5 25,5 14 15 54,5
Lümanda Põhikool 6 29 20 16 65,0
Tallinna Arte Gümnaasium 5a 32 12 17,5 61,5
Tallinna Arte Gümnaasium 5b 32 17 17 66,0
Abja Gümnaasium 5 33 9,5 19 61,5 Novembri parim, eriauhind tähelepanelikkuse eest Määraja
Abja Gümnaasium 6 34,5 34,5 Septembri parim Lindude vaatlemise juhend
Tisli Põhikool 6 29 21 18 68,0
Võimalik max    38 >26 25 >89
Kõik osalejad saavad hänilase kleebise ja postkaardi

 

 

Õiged vastused

Septembri vastused

  1. Mis aastast valitakse EOÜ poolt aasta lindu? Ja kes oli esimene aasta lind?

1995, rukkirääk

  1. Millised linnud on olnud EOÜ aasta linnud? (Iga õige liik  annab punkti, iga vale liik võtab punkti maha)

Rukkirääk 1995, suurkoovitaja 1996, sookurg 1997, must-toonekurg 1998, kirjurähn 1999(tamme-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, suur-kirjurähn, väike-kirjurähn), suitsupääsuke 2000, kiivitaja 2001, varblane 2002 (koduvarblane, põldvarblane), harakas 2003, valge-toonekurg 2004, kanakull 2005, hänilane 2006

  1. Mis liigid on pildil? Kes neist ei ole olnud EOÜ aasta lind?

Suurkoovitaja, hänilane, rasvatihane, rukkirääk, suur-kirjurähn. Pole olnud rasvatihane

  1. Kes EOÜ poolt valitud aasta lindudest on looduskaitse all? Miks?

Rukkirääk-Euroopas väheneva arvukusega liik, elupaikadega seonduvad probleemid (liiga intensiivne põllumajandamine, väetiste kasutamine, liiga varajane niitmine). Eestis veel arvukas liik, ohustab samuti elupaikade olukorra halvenemine (ei niideta enam, võsastumine) ja teisalt liiga varajane niitmine-pojad hukkuvad niiduki all; suurkoovitaja- elupaikade kvaliteedi langus (üheltpoolt sobivate alade võsastumine, teisalt sobivate alade väetamine, töötlemine- kannatab toidubaas ja pojad ); sookurg- elupaikade vähenemine, pesitsusaegne häirimine, kõrge röövlus (rebane, vareslased); must-toonekurg- vähearvukas, elupaigad (puutumatud vanad metsad) vähenevad; valge- toonekurg-toidubaasi vähenemine põllumajanduses kasutatavate mürkide ja niiskete rohumaade kuivendamise tõttu; valgeselg-kirjurähn- ohustab liigne metsade majandamine, vanade lehtmetsade hävitamine-liik toitub kõdunevates puudes leiduvatest putukatest, samuti hävitab metsaraie sobivaid pesapuid; väike-kirjurähn- vähearvukas, sobivate elupaikade ja pesapuude nappus; tamme-kirjurähn- Eestis uustulnukas, elupaik laialehelised metsad (pargid), mida ei ole just eriti palju ; suitsupääsuke- loomapidamise ja talude vähenemine, kaovad elupaigad ja toidubaas; kanakull- arvukus järsult langenud, elupaigad (vanad kuusikud) hävinevad; hänilane- sobivad elupaigad (niisked niidud) vähenevad.

  1. Milline liik on Eestis aasta lindudest kõige haruldasem ja ohustatum? Miks?

Must-toonekurg. Vähearvukas liik, elupaikade (puutumatud loodusmassiivid) nappus ja hävimine, tundlik häirimise suhtes.

  1. Mitu laululinnu liiki on olnud EOÜ aasta lindudeks? Nimetage.

5. suitsupääsuke, harakas, hänilane, kodu- ja põldvarblane

Oktoobri vastused

  1. Kus hänilane pesitseb? Nimetage elupaiku.

Hänilane pesitseb niiskematel niitudel ja karjamaadel. Näiteks- lamminiidud, rannaniidud, aga ka poldrid, rabad. Tihedamaks on muutunud ka hänilase pesitsemine linnas, hooletusse jäetud rohualadel.

  1. Nimetage mõni Eestis pesitsev hänilase lähisugulane s.o. samasse perekonda kuuluv liik (Iga õige nimi annab punkti, iga vale nimi võtab punkti maha).

Linavästrik, kuldhänilane ja jõgivästrik. Viimane on meil ebaregulaarne pesitseja. Nimetati ka põhjahänilast ja lambahänilast, kuid need on hänilase alamliigid s.t. liik hänilane

  1. Nimetage linnuliike, kes elavad luha- või rannaniitudel nagu hänilanegi (Iga õige nimi annab punkti, iga vale nimi võtab punkti maha)

rohunepp, tikutaja, niidurüdi, kiivitaja, mustsaba-vigle, punajalg-tilder, tutkas, suurkoovitaja, liivatüll, mustviires, veetallaja (väga haruldane pesitseja Eestis), naaskelnokk, rukkirääk, täpikhuik, rooruik (roostiku osas), välja-loorkull (roostiku osas),  sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, rägapart soopart, hallhani, sookiur, kõrkja-roolind, rästas-roolind (roostiku osas), rootsiitsitaja, põldlõoke, kadakatäks, linavästrik, kuldhänilane jne.

  1.  Mida sookured söövad? Kas sookurg ja toonekurg on sugulased? Põhjenda vastust.

Peamiselt taimset toitu – oras, rohulibled jne, vähemal määral ka loomset – pisiloomad, putukad, limused.). Ei ole sugulased, nad kuuluvad erineavtesse seltsidesse ning on täiesti erineva eluviisiga.  Toonekured näiteks söövad ainult loomsest toitu (konnad, maod, pisiimetajad, putukad, ussid), ka elupaigad on erinevad jne.

  1. Inimesed peavad kanakulliks kõige sagedamini just teda. Keda? Kuidas saab neil kõige lihtsamini vahet teha?

Kõige sagedamini hiireviud, kes tihti tiirleb majade kohal ja passib saaki nt. elektripostil istudes. Vahet saabki teha selle järgi, et kanakull ei käitu peaaegu kunagi nii. Tema püüab saaki kiirel madallennul ja hoiab peamiselt metsavarju. Õigete vastuste alla läks ka raudkull, kes on välimuselt kanakullile väga sarnane ning suuruse järgi on tihti raske vahet teha isasel kanakullil ja emasel raudkullil (teatavasti on kulliliste puhul emaslinnud suuremad kui isaslinnud). Raudkullil on kollased silmad, kanakullil oranžikas-punased silmad. Kanakullil on pikemad ja saledamad tiivad ning jässakam keha.

  1. Kuidas eristada haraka pesa varese pesast?

Haraka pesal on katus.

Novembri  vastused

  1. Kuhu ehitavad varblased pesa?

Varblased on suluspesitsejad, kasutavad pesa loomiseks igasuguseid õõnsusi  (peamiselt tehisvormide õõnsusi – räästa alused, hoonete õõnsused, pesakastid jne). Harva ehitatakse pesa ka tiheda puu või põõsa okstesse, pesa on külje peale avatud.

  1. Keda kutsutakse rahvapäraselt harkhännaks, majasõbraks, õnnelinnuks, Jeesuse linnuks, jumala kanaks, siidikeraloojaks?

Suitsupääsuke

  1. Mitu kirjurähni liiki pesitseb Eestis? Nimetage. (Iga õige nimi annab punkti, iga vale nimi võtab punkti maha) Kuhu ja kuidas teevad rähnid pesa? Kas on ka liigilisi erinevusi?

Neli liiki: suur-kirjurähn, tamme-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn. Rähnid raiuvad nokaga puu tüvesse õõnsuse. Kõik liigid eelistavad pesaõõnsuste rajamiseks lehtpuid (pehmem puit-eriti pehme puiduga liigid on haab ja hall-lepp); valgeselg-kirjurähn ja väike-kirjurähn peamiselt (surnud)  pehkinud puid ning suur-kirjurähn ja tamme-kirjurähn elusaid puid. Kõige vähem valiv liik on suur-kirjurähn. Valgeselg-kirjurähnil on elupaigana oluline vanad lehtmetsad, kus palju kõdupuitu.

  1. Mille järgi on kõige lihtsam ära tunda suurkoovitajat? Nimetage suurkoovitaja elupaiku.

Suurkoovitajal on pikk, allapoole kaarduv nokk. Võrreldes peaga on nokk vähemalt kümme korda suurem (pikem). Suurkoovitaja pesitseb eelistatult niisketes elupaikades -  luhaniidud, rannaniidud, poldrid, rabad ja sood, aga ka kultuurheinamaadel ja -põldudel

  1. Eestis pesitsevad vaid kaks selle sugukonna esindajat. Mõlemad liigid on olnud ka aasta linnud. Kes? Nimetage need liigid.

Valge-toonekurg (2005) ja must-toonekurg (1998). Sugukond toonekurglased
Kodu- ja põldvarblane (2002). Sugukond kangurlindlased

  1. Kes on järgmise aasta lind?

Luik (kühmnokk-luik, laululuik, väikeluik)