|
Aasta lind 2006 viktoriin koolidele vahekokkuvõte Head võistlejad! Kauneid linnu- ja looduselamusi edaspidiseks!
Õiged vastused Septembri vastused
1995, rukkirääk
Rukkirääk 1995, suurkoovitaja 1996, sookurg 1997, must-toonekurg 1998, kirjurähn 1999(tamme-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, suur-kirjurähn, väike-kirjurähn), suitsupääsuke 2000, kiivitaja 2001, varblane 2002 (koduvarblane, põldvarblane), harakas 2003, valge-toonekurg 2004, kanakull 2005, hänilane 2006
Suurkoovitaja, hänilane, rasvatihane, rukkirääk, suur-kirjurähn. Pole olnud rasvatihane
Rukkirääk-Euroopas väheneva arvukusega liik, elupaikadega seonduvad probleemid (liiga intensiivne põllumajandamine, väetiste kasutamine, liiga varajane niitmine). Eestis veel arvukas liik, ohustab samuti elupaikade olukorra halvenemine (ei niideta enam, võsastumine) ja teisalt liiga varajane niitmine-pojad hukkuvad niiduki all; suurkoovitaja- elupaikade kvaliteedi langus (üheltpoolt sobivate alade võsastumine, teisalt sobivate alade väetamine, töötlemine- kannatab toidubaas ja pojad ); sookurg- elupaikade vähenemine, pesitsusaegne häirimine, kõrge röövlus (rebane, vareslased); must-toonekurg- vähearvukas, elupaigad (puutumatud vanad metsad) vähenevad; valge- toonekurg-toidubaasi vähenemine põllumajanduses kasutatavate mürkide ja niiskete rohumaade kuivendamise tõttu; valgeselg-kirjurähn- ohustab liigne metsade majandamine, vanade lehtmetsade hävitamine-liik toitub kõdunevates puudes leiduvatest putukatest, samuti hävitab metsaraie sobivaid pesapuid; väike-kirjurähn- vähearvukas, sobivate elupaikade ja pesapuude nappus; tamme-kirjurähn- Eestis uustulnukas, elupaik laialehelised metsad (pargid), mida ei ole just eriti palju ; suitsupääsuke- loomapidamise ja talude vähenemine, kaovad elupaigad ja toidubaas; kanakull- arvukus järsult langenud, elupaigad (vanad kuusikud) hävinevad; hänilane- sobivad elupaigad (niisked niidud) vähenevad.
Must-toonekurg. Vähearvukas liik, elupaikade (puutumatud loodusmassiivid) nappus ja hävimine, tundlik häirimise suhtes.
5. suitsupääsuke, harakas, hänilane, kodu- ja põldvarblane Oktoobri vastused
Hänilane pesitseb niiskematel niitudel ja karjamaadel. Näiteks- lamminiidud, rannaniidud, aga ka poldrid, rabad. Tihedamaks on muutunud ka hänilase pesitsemine linnas, hooletusse jäetud rohualadel.
Linavästrik, kuldhänilane ja jõgivästrik. Viimane on meil ebaregulaarne pesitseja. Nimetati ka põhjahänilast ja lambahänilast, kuid need on hänilase alamliigid s.t. liik hänilane
rohunepp, tikutaja, niidurüdi, kiivitaja, mustsaba-vigle, punajalg-tilder, tutkas, suurkoovitaja, liivatüll, mustviires, veetallaja (väga haruldane pesitseja Eestis), naaskelnokk, rukkirääk, täpikhuik, rooruik (roostiku osas), välja-loorkull (roostiku osas), sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, rägapart soopart, hallhani, sookiur, kõrkja-roolind, rästas-roolind (roostiku osas), rootsiitsitaja, põldlõoke, kadakatäks, linavästrik, kuldhänilane jne.
Peamiselt taimset toitu – oras, rohulibled jne, vähemal määral ka loomset – pisiloomad, putukad, limused.). Ei ole sugulased, nad kuuluvad erineavtesse seltsidesse ning on täiesti erineva eluviisiga. Toonekured näiteks söövad ainult loomsest toitu (konnad, maod, pisiimetajad, putukad, ussid), ka elupaigad on erinevad jne.
Kõige sagedamini hiireviud, kes tihti tiirleb majade kohal ja passib saaki nt. elektripostil istudes. Vahet saabki teha selle järgi, et kanakull ei käitu peaaegu kunagi nii. Tema püüab saaki kiirel madallennul ja hoiab peamiselt metsavarju. Õigete vastuste alla läks ka raudkull, kes on välimuselt kanakullile väga sarnane ning suuruse järgi on tihti raske vahet teha isasel kanakullil ja emasel raudkullil (teatavasti on kulliliste puhul emaslinnud suuremad kui isaslinnud). Raudkullil on kollased silmad, kanakullil oranžikas-punased silmad. Kanakullil on pikemad ja saledamad tiivad ning jässakam keha.
Haraka pesal on katus. Novembri vastused
Varblased on suluspesitsejad, kasutavad pesa loomiseks igasuguseid õõnsusi (peamiselt tehisvormide õõnsusi – räästa alused, hoonete õõnsused, pesakastid jne). Harva ehitatakse pesa ka tiheda puu või põõsa okstesse, pesa on külje peale avatud.
Suitsupääsuke
Neli liiki: suur-kirjurähn, tamme-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn. Rähnid raiuvad nokaga puu tüvesse õõnsuse. Kõik liigid eelistavad pesaõõnsuste rajamiseks lehtpuid (pehmem puit-eriti pehme puiduga liigid on haab ja hall-lepp); valgeselg-kirjurähn ja väike-kirjurähn peamiselt (surnud) pehkinud puid ning suur-kirjurähn ja tamme-kirjurähn elusaid puid. Kõige vähem valiv liik on suur-kirjurähn. Valgeselg-kirjurähnil on elupaigana oluline vanad lehtmetsad, kus palju kõdupuitu.
Suurkoovitajal on pikk, allapoole kaarduv nokk. Võrreldes peaga on nokk vähemalt kümme korda suurem (pikem). Suurkoovitaja pesitseb eelistatult niisketes elupaikades - luhaniidud, rannaniidud, poldrid, rabad ja sood, aga ka kultuurheinamaadel ja -põldudel
Valge-toonekurg (2005) ja must-toonekurg (1998). Sugukond toonekurglased
Luik (kühmnokk-luik, laululuik, väikeluik)
|