Linnuatlase tööjuhend väljatrükiks (.rtf)
Veebirakenduse kasutusjuhend

Arvestades eelmise linnuatlase andmete kogumisest möödunud ajavahemikku ja vajadust pesitsevate lindude kaasaegse leviku ning arvukuse täpsustamise järele, alustab EOÜ uue Eesti haudelindude levikuatlase koostamist. Atlase välitööd on planeeritud aastatele 2004-2007.

Atlase andmete kogumine põhineb rahvusvahelisel UTM-koordinaatvõrgustikul, mille alusel Eesti territoorium on jagatud ruudustikuks. Töö põhieesmärgiks on iga ruudu piires kõigi haudelinnuliikide väljaselgitamine, samuti vähemarvukate liikide arvukuse hindamine ruudus ning nende konkreetsete vaatluste kandmine ruudu kaardile.

Ruudud ja nende valimine

Eesti territoorium on jagatud 5x5km ruudustikuks. Igal ruudul on oma tähis, mis koosneb 6 tähest ja numbrist (näiteks: FK3595). Kaastööks tuleks valida vastavalt võimalustele üks või mitu ruutu, milles soovitakse andmeid koguda. NB! Kasutusel on uus rahvusvaheline tähiste süsteem! Ka ankeedile tuleb kindlasti märkida uus tähis.

Ruute saab valida atlase kodulehel. Kui interneti kasutamise võimalus puudub, siis teatage meile võimalikult täpselt soovitud vaatluspiirkond [näiteks: Tartu mk, Kambja, Vana-Kuuste ja Uhti külade vaheline ala; või: Viljandimaa, Veisjärv (Tarvastu vald) ja Rubina soo (Helme vald)]. Seejärel saadetakse teile piirkonnakaart, kus on näha ruudustik koos tähistega. Sealt saate endale sobivad ruudud välja valida ning nende tähised meile teatada. Ruutu on võimalik valida ka telefoni teel.

Valitud ruutude tähised ja oma kontaktandmed teatage Eesti Ornitoloogiaühingusse kas e-posti, telefoni või kirja teel, kontaktid leiate juhendi lõpust. 

Iga uurimiseks võetud ruudu kohta saadetakse kaastöölisele 2 kaarti mõõtkavas 1 : 20 000 (1 cm = 200 m) ja 2 ankeeti. 1 ankeet ja 1 kaart tuleb täidetult tagastada EOÜ-sse peale välitööde lõppu, hiljemalt sama aasta 1. oktoobriks. Teine kaart ja ankeet on vaatlejale „mustandiks“ välitööde läbiviimisel. 

Välitööd

Kui kõik materjalid käes, saab alustada vaatluste ehk välitöödega. 

Vaatluskäike oma ruutudesse peaks tegema kogu lindude pesitsusperioodi jooksul (märts - juuli). Sobivaimaks vaatlusajaks on hommikutunnid, millal linnud on aktiivsemad ja kergemini avastatavad. Varasematel vaatlustel (märts - mai keskpaik) on lihtsam avastada mitmeid metsa- ja puistuliike (kullilised, kanalised, rähnid, vareslased jt.). Hilisematel käikudel (juuni lõpp - juuli) näeb lindude pesakondi (oluline näiteks veekogudel, kus väikeste poegadega pesakonnad on lihtsamini avastatavad). Öise aktiivsusega liikide avastamiseks on vajalikud hilisõhtused-öised vaatlused. Kakkude leidmiseks tuleb teha varaseid (märts - aprill) öiseid  käike. 

Vaatlustega peaksid olema kaetud kõik ruudus esinevad elupaigatüübid. Kui metsa- ja kultuurmaastiku liigid esinevad enamasti hajusalt suurematel aladel, siis veelinnud on sageli koondunud pesitsema neile sobivatesse elupaikadesse. Seetõttu on oluline külastada kõiki järvi ja väikesi meresaari, suuremaid roostikke, suuremaid ja lagedamaid (paremini säilinud) rannaniite, luhtasid ning soid. Kohati esinevatest elupaikadest väärivad tähelepanu veel näiteks pargid, kalmistud jms. kultuurpuistud. Samuti tuleks tähelepanu pöörata asulatele ja hoonekompleksidele (eriti mahajäetud), kuna mõned liigid (pääsukesed, piiritaja, varblased, must-lepalind jt.) eelistavad pesitseda just seal. 

Kõigi haudelinnuliikide leidmiseks tuleb läbi uurida võimalikult suur osa ruudu territooriumist. Kui ühe aasta jooksul õnnestub põhiruut piisavalt läbi uurida, pole vaatlused järgmistel aastatel samas ruudus ilmtingimata vajalikud (kuid on soovitavad - mõned liigid ei pruugi esineda igal aastal või on nende avastamine arvukuse kõikumiste tõttu mõnel aastal lihtsam.

Liigid ja nende määramine

Et atlasesse oma panus anda, ei pea kindlasti kõiki Eesti haudelinde tundma! On aga väga oluline, et kõik ankeeti ja kaardile märgitud linnuliigid oleksid õigesti määratud. Kui Te ei ole oma määrangus täiesti kindel või Te kohatud liiki ei tunne, jätke see märkimata. 

Eriti hoolas peab olema selliste liikide eristamisel nagu soo- ja välja-loorkull, suur- ja väike-konnakotkas, liiva- ja väiketüll, rand- ja jõgitiir, rohe- ja hallpea-rähn, aed- ja soo-roolind, hobu- ja hallrästas, salu- ja põhjatihane, männi- ja kuuse-käbilind. Tähelepanelik tasuks kindlasti olla ka laululuige, emaste partlaste, väikepistriku, rohunepi, tõmmukajaka, õõnetuvi, kassikaku, nõmmekiuru, roo-ritsiklinnu, tiigi-roolinnu, vööt-põõsalinnu ning koldvindi määramisel.

Tähelepanuväärsete liikide (haruldased liigid, aga ka näiteks rannikuliigid sisemaal jms.) kohtamisel ruudus peaks vaatleja endale üles märkima ka liigi määramistunnused, et hiljem oleks vajaduse korral võimalik liigi määrangut täpsustada.

Ankeedis tärniga tähistatud liikide pesitsusaegsed vaatlused vajavad kinnitamist Eesti Linnuharulduste Komisjoni poolt - nende kohta tuleb täiendavalt täita vastav ankeet (saadaval EOÜ kontoris ja EOÜ koduleheküljel). NB! Nimekomisjoni otsusega on niidurisla (balti risla) uus põhinimetus niidurüdi, kolmvarvas-rähnil laanerähn, rohe-lehelinnul nõlva-lehelind ja sootihasel salutihane.

Pesitsustõenäosuse määramine

Atlase ankeedile on kantud kõik regulaarsed haudelinnuliigid. Kui avastate võimaliku haudelinnu, keda ankeedis pole, kirjutage see ankeedi lõpus olevale tühjale reale. Ankeedi vastavasse veergu tuleb vaatlejal märkida avastatud liikide pesitsuskindlus. Selleks tuleb kasutada tunnusele vastavaid tähelühendeid, mille leiate juuresolevast tabelist. 

Linnuliikide pesitsuskindluse kategooriad, tähelühendid ja tunnused (kõrgenevas järjekorras):
0 - liiki kohati pesitsusajal ruudu piires
Võimalik pesitsemine
v - liiki kohati pesitsusajal talle pesitsemiseks sobivas biotoobis
l - kuuldi laulvat lindu või pesitsemisega seotud hüüdu pesitsusajal
Tõenäoline pesitsemine
P - kohati paari liigile pesitsemiseks sobivas biotoobis pesitsusajal
T - kindlal territooriumil registreeriti laulu vm. territoriaalkäitumist kahel päeval vähemalt ühe nädalase vahega
M - täheldati paarumiskäitumist või mängu
K - vanalind külastab arvatavat pesapaika
R - rahutu käitumine või hoiatushüüd tõenäolise pesa või poegade läheduses
H - püütud vanalinnul on haudelaik
E - pesa ehitamine või pesakoopa rajamine pesitsusajal
Kindel pesitsemine
HR - vanalind ründab, teeskleb vigast või käitub eemalemeelitavalt
KP - leitud kasutatud samasuvine pesa või munakoored
LP - äsja lennuvõimestunud (pesahoidjate) või udusulis (pesahülgajate) pesakond või poeg. NB! Hästi lendavad pojad võivad pärineda teisest ruudust!
VP - vaatlejale ligipääsmatut asustatud pesa külastamas nähtud või pesal hauduv vanalind
VT - roojapalli kandev või poegadele toitu viiv vanalind. 
MP - munadega pesa
PP - poegadega pesa

Vaatluste käigus püüdke leida üha kõrgemaid pesitsustunnuseid, kusjuures parimaks on poegade või munadega pesa leid. NB! Kotkaste ja must-toonekure pesi ei tohi külastada. Ühingusse saadetavale ankeedile tuleb märkida vaid kõrgeimatele leitud tunnustele vastavad tähelühendid. Pesitsuskindluse tabelit soovitame väliretkedel alati kaasas kanda ja vaatlused kohe üles märkida, hilisem märkimine ei ole sageli objektiivne.

Pesitsuskindluse määramisel tuleb meeles pidada järgmist:

Rea linnuliikide kevadine läbiränne kestab kaua ja need linnud (järvekaur, viupart, sõtkas, rohukoskel, rukkirääk, täpikhuik, väikekoovitaja, tutkas, mudanepp, metskurvits, mudatilder, hallõgija, vesipapp, siidisaba, sinirind, põhjavint, mõned põõsalinnud, leevike jt.) võivad meil pikemalt peatuda, ilma et nad selles paikkonnas pesitsema asuksid. Nende esinemiskohtadesse tuleks kindlasti teha kontrollretki mai lõpul ja juuni esimesel poolel. Teisest küljest aga - juuni keskelt alates ilmub lisaks meil pesitsevatele lindudele mitmeid mujal pesitsemise lõpetanud või pesa kaotanud viupardi, sõtka, koovitajate, mudatildri, mudanepi jt. isendeid, keda ei tohiks pesitsejatena arvele võtta.

Mitmed liigid (järvekaur, kullilised, hallhaigur, kajakad, tiirud, piiritaja, pääsukesed, varesed) hangivad toitu pesast kaugel. Toituvate või toitumiskohta lendavate isendite pesapaigad võivad jääda väljapoole uuritava ruudu piire. Nende puhul võib koodi “VT” kasutada ainult siis, kui nähakse vanalindu toiduga lendamas otse pesale või korduvalt siirdumas kindlasse ruudu piiresse jäävasse paika (mitmest punktist peilides).

Mõnedel liikidel (hallhaigur, luiged, kullilised, sookurg) esineb pesitsusajal ka arvukalt mittepesitsevaid isendeid. NB! Kõigi selliste vaatluste puhul tuleb ankeedile märkida tähelühend “0”.

Arvukuse hindamine ja vaatluste kaardile kandmine

Ankeedis paksu kirjaga tähistatud liikide (ka ankeedi lõpus olevatele tühjadele ridadele kirjutatavate liikide) puhul tuleb ankeedi vastavatesse lahtritesse kirjutada  välitöödel ruudu piires kohatud paaride, mängivate isaslindude (püsivaid paare mittemoodustavatel liikidel, näit. metsis, teder, rohunepp) või leitud territooriumide arv. Samuti püüdke hinnata nende liikide tegelikku pesitsevate paaride arvu ruudus, arvestades ala uuritust, võimalikke loendusvigu jms. Hinnang kirjutage samuti ankeedi vastavasse lahtrisse. Arvukuse hinnangu võib anda ka kõigi teiste liikide kohta.

Paksus kirjas märgitud liikide konkreetsed vaatlused tuleb märkida ka ruudu kaardile järgnevalt:
kormoranil, hallhaigrul, kajakatel, tiirudel, mustviirel, kaldapääsukesel, künnivaresel ja hakil märkida ainult pesitsuskolooniad ja väljaspool kolooniaid paiknevad üksikud pesad; 
valge-toonekurel, hiireviul ja rongal ainult pesad; 
ülejäänud liikidel kõik võimaliku, tõenäolise või kindla pesitsemise vaatlused. 

Iga vaatluskoht, pesa või koloonia asukoht märkige võimalikult täpselt kaardile. Selleks tähistage koht ringiga ümbritsetud numbriga (vaatluse järjekorranumber) ning kirjutage kaardi tagaküljele sellele numbrile vastava vaatluse võimalikult täpne kirjeldus (number - liik, kuupäev, lindude arv, sugu ja tegevus; viimase puhul on soovitav aluseks võtta pesitsuskindluse tunnused. Näiteks: (8) - piilpart, 22.06.2004 emane viie lennuvõimetu pojaga, LP). 

Pesitsuskolooniate, mängude (teder, metsis jt.); samuti väikeste järvede, meresaarte vms. puhul märkige sama numbriga kogu liigi vaatlus antud kohas (näiteks: (4) - naerukajakas 10.06.2004 koloonia 50 paari, MP). Kui liiki kohati uuesti samas kohas, võib kasutada uue vaatluse märkimiseks kaardi pöördel esimesele vaatlusele vastavat järjekorranumbrit. Juhul, kui kõik vaatlused saadetud kaardile ei mahu, palume pöörduda EOÜ kontori poole lisakoopiate saamiseks. 

NB! Ühele ankeedile ja kaardile tuleb kanda ainult ühe (käesoleva) aasta vaatlused!

Ruudu uurituse tase

Lisaks vaatlustundide arvule tuleks ankeedil ära märkida ka ruudu uuritus (arvestades eelkõige uute liikide avastamise tõenäosust ruudus), kasutades järgmisi tasemeid:
1. Vähene - ruudus on tehtud juhukäike. Paljud liigid on ilmselt avastamata.
2. Keskpärane - läbi on käidud vähemalt pool ruudust, külastatud on kõiki biotoope ja tähtsamaid linnupaiku; mitmed linnuliigid on ilmselt veel avastamata.
3. Hea - läbi on käidud kogu ruut, tähtsamaid linnupaiku on külastatud korduvalt; tõenäosus uute liikide avastamiseks on väike.

NB! Madal uuritustase ei näita mitte Teie töö halba kvaliteeti, vaid ainult seda, kui palju aega olete saanud ruudu uurimisele kulutada. Uuritustase on oluline ruudu täiendava uurimise vajaduse selgitamiseks.

Kui mingi osa ruudust on jäänud külastamata, palume see meile saadetaval kaardil piiritleda.

Täiendavad andmed

Lisaks oma ruutudes tehtud vaatlustele on suureks abiks ka lisaandmed väljastpoolt, näiteks: 
juhuvaatlused liikide pesitsemise kohta,
liiginimekirjad mistahes ala haudelinnustiku kohta,
pesakaardid.

Lisaandmete esitamisel palume silmas pidada järgmist:
Võimaluse korral märkida vaatluspaiga ruudu tähis ja täpne vaatluskoht. Kui ruudu tähis on teadmata, siis märkige vaatluskoht eriti täpselt (alustades siiski maakonnast, vallast vms. suuremast jaotusüksusest, et hiljem oleks võimalik eristada samanimelisi kohti). Liiginimestikud on soovitav koostada võimalikult väikeste alade kaupa, et need jääks ühe ruudu piiresse (pikematel retkedel võiks marsruudi lõikudeks jaotada).
Liiginimekirjade ja juhuvaatluste puhul on ka oluline märkida liikide pesitsuskindlus, kasutades samu tähelühendeid nagu ruuduankeedilgi.

Kõik andmed võib edastada ühingusse nii e-posti kui kirja teel. Üksikvaatlustest võib teatada ka telefoni teel.

Välitööde läbiviimise ja liikide arvukuste hindamise hõlbustamiseks soovitame täiendavalt lugeda erinevaid metoodilisi juhendeid, mis on kättesaadavad ühingu kontorist. Nimekiri ja osa abimaterjale on saadaval ka atlase kodulehel.

NB! Oodatud on kõik märkused ja parandusettepanekud atlasetööde metoodika, juhendi ning ankeedi kohta.

Ilusaid linnuelamusi soovides
Eesti Ornitoloogiaühing