Hirundo 1/2007

Sellis, U., Männik, R. & Väli, Ü.
Maria rännakud: Kirde-Eesti kalakotka sügis- ja kevadrände satelliit-telemeetriline uuring
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade GPS-saatjaga varustatud täiskasvanud emase kalakotka rändest oma pesitsusalalt Kirde-Eestis talvitusalale Kesk-Aafrikas 2006. a. augustis-septembris ja tagasirändest 2007. a. märtsis-aprillis. Sügisränne kestis kokku 39 ja kevadränne 26 päeva, kuid mõlemal korral tegi kalakotkas ühe pikema, vastavalt 12…13- ja 4-päevase rändepeatuse. Rändemarsruudid, päevane aktiivsus ning peatuspaikade valik olid nii kevadel kui sügisel sarnased. Päevane rändeteekond oli sügisel keskmiselt 277 km ja kevadel 332 km, seejuures lendas kotkas sügisrände alguses päevas keskmiselt 422 km ja lõpus 158 km; kevadrändel sellist muutust ei täheldatud. Keskmiseks lennu-kiiruseks registreeriti sügisrändel 43,1±16,1 km/h, kevadrändel 50,5±17,9 km/h.
PDF

Tuule, E., Tuule, A . & Lõhmus, A.
Röövlindude pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959-2006. a.
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse 348 pesaleiu ja 405 asustuskorra põhjal 17 röövlinnuliigi pesitsusökoloogiat (pesitsusbiotoobi ja pesapuu valikut, pesa kõrgust, pesitsusedukust, täiskurna, rõngastusealise ja lennuvõimestunud pesakonna suurust ning produktiivsust) Harjumaal Saue ümbruses 60–90 km 2 suurusel alal 1959.–2006. a. Risupesades pesitsejad eelistasid okaspuid, kusjuures pesi enamasti ise ehitavad haukalised eelistasid kuuske männile, kolm valdavalt hallvarese vanades pesades pesitsevat liiki aga mändi kuusele. Tõenäoliselt on viimaste jaoks männi kindlamad tugioksad olulisemad kui parem varjatus kuusel. Kõige rohkem liike leiti pesitsemas segametsades ning lehtmetsad olid suhteliselt liigivaesemad kui kuuse osalusega puistud. Suuremate kulliliste pesitsusbiotoopide seas vastandus herilaseviu sega- ja lehtmetsalembus kanakulli okasmetsa-eelistusele, mis võib tuleneda nii herilaseviu hilisest pesitsussesoonist kui ka kanakulli naabruse vältimisest. Kaheksast tavalisemast röövlinnuliigist viie pikaajaline sigivus oli suurem (ja ülejäänud kolmel samal tasemel) kui Eesti viimaste aastate keskmine. Avaldatud andmed viitavad siiski röövlindude sigivuse üldisele vähenemisele Eestis viimase poole sajandi jooksul, mistõttu Saue näitajad võivad olla kõrged varasemate aastakümnete hõlmamise, mitte niivõrd piirkondliku eripära tõttu.
PDF

Metsaorg,L., Allemaa, M. & Peterson,K.
Tähelepanekuid Eru lahe loosaarte haudelinnustikust aastaist 1986-2005
PDF

Lühiteated
Aua, J. Künnivares kogub toidutagavarasid?
Kinks, R. Vaenukäo (Upupa epops) pesaleid Lääne-Virumaal.
PDF

Kroonika ja teated
PDF