Hirundo 2/2006

Erit, M.
Silma Looduskaitseala tähtsus niidu- ja roostikulindude elupaigana Eestis
Kokkuvõte: Artikli eesmärgiks on hinnata, mitu protsenti Eesti niidu- ja roostikulinnuliikidest pesitseb Silma looduskaitsealal ning milline tähtsus on alal kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide pesitsuspaigana. Liikide üldarvukuse hindamiseks loendati kõrge asustustihedusega linnud valikaladel ja ekstrapoleeriti tulemused kogu kaitseala kohta, vähearvukate liikide puhul püüti loendada kõik kaitsealal pesitsevad paarid. Uuringu tulemusel selgus 50 linnuliigi arvukus looduskaitsealal, neist 17 liiki on esindatud enam kui 1%-na kogu Eesti haudeasurkonnast. Rohkem kui 5% Eesti haudepaaridest pesitseb Silmal roohabekat (16,7%), hallhane (8,4%), kühnokk-luike (6,5%), rooritsiklindu (5,9%) ja rästas-roolindu (5,2%). Silma looduskaitseala on parim pesitsusala Eestis rooruigale ja rästas-roolinnule.
PDF

Sein, G. & Lõhmus, A.
Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis
Kokkuvõte: Eesti kaljukotkaste pesapaiganõudlust tuntakse seni ainult üldjoontes. Käesolevas töös kirjeldatakse 1995.–2004. a. 21 asustatud pesa põhjal kaljukotka pesapuid, nende lähiümbruse puistut ja paiknemist maastikul. Lisaks võrreldakse pesapuid puistu teiste puudega ning vaadeldakse seoseid kaljukotka pesitsusedukuse ja pesa asukoha vahel maastikul. Keskmiselt esines pesitsuspuistus mändi 49%, kuuske 29%, kaske 14%, haaba 7%, sangleppa 1% ning halli leppa 1%. Pesapuudeks olid peamiselt männid, harvem kuused ning haavad. Pesapuu keskmine vanus oli 142 aastat ning läbimõõt 48 cm. Kotkad eelistasid pesa rajada pesitsuspuistust keskmiselt 35 aastat vanemale ja 19 cm (mändide puhul 16 cm) jämedamale puule, mis on seletatav vana puu võrastiku sobivusega pesa ehitamiseks. Keskmine pesapuu kõrgus ei erinenud oluliselt pesitsuspuistu kõrgusest. Lähim metsaserv paiknes keskmiselt 56 m, tee 1800 m ja maja 2800 m kaugusel asustatud kaljukotka pesast, lähim teine asustatud kaljukotkapesa vastavalt 10 km ning merikotka pesa 1,8 km kaugusel. Ühelgi maastikuobjekti kaugusel ega ka lähima kaljukotkapesa kaugusel ei täheldatud seost pesitsusedukusega, kuid selle tulemuse usaldatavust vähendab asjaolu, et pesitsusedukus arvutati väheste andmete alusel kahe aasta keskmisena.
PDF

Nellis, R.
Kanakulliaasta 2005/Goshawk – Bird of the year 2005
Abstract: The numbers of goshawk (Accipiter gentilis) has declined up to two times due to unknown reasons in Estonia, during a past decade (Lõhmus 2004a). To investigate the reasons of this decline and to draw wider public attention to this problem, goshawk was declared as a bird of the year during 2005. During this project a query form was passed to all EOU members and over‐Estonian goshawk observation days were declared during 17-th and 18-th of December. 10.7 % of receivers of the query took actively part of the project and replied filled queries. By these undertakings three new nest sites were recorder and the previously noticed decline in goshawk population was confirmed in Northern- and Southern-Estonia. Additionally the importance of goshawk as predator of domestic hens was investigated. Up to 6% of „free herded” domestic hens may be killed by goshawk (however, mammalian predators accounted for 15%). During the goshawk observation days seven individuals were spotted during the total of 110 hours of observations in 41 different sites. The average success of attacks on pray was 38% during these observations. However, due to the too low sample size no conclusions can be made on these data on the pray preferences of the wintering goshawk in Estonia.
PDF

Drevs, T. & Jürgens, M.
Tähelepanekuid väikepistriku pesapaigavalikutest Tallinna ümbruses
PDF

Lühiteated
Nellis, R. Mänsaku (Nucifraga caryocatactes) erakordne toiduvalik
Elts, J. & Marja, R. Varblasepoeg langes haki saagiks
PDF

EOÜ kroonika ja uudised
PDF