Hirundo 1/2005

Lauri Saks
Saateks

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Vihitaja arvukusest Saue seirealal aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Käesolevas töös esitatakse aastatel 1963-2003 kogutud andmed vihitaja Actitis hypoleucos arvukusest Saue seirealal Harjumaal. Kõigi elupaikade lõikes oli 41 aasta keskmine vihitaja asustustihedus 4,7 paari/10 km. Suurim tihedus leiti heinamaadel kulgevate jõgede ääres – keskmiselt 12,5, maksimaalselt kuni 50 paari 10 km kohta. Liigi asustustihedus kraavikallastel oli peaaegu neli korda madalam kui jõgede ääres. Pikaajaline arvukuse trend Saue vaatlusalal oli langev.
PDF

Väli, Ü.
Punaselg-õgija elupaigakasutus Eestis pesakaardiandmestiku põhjal
Kokkuvõte: Punaselg-õgija Lanius collurio kuulub meie tavalisemate linnuliikide hulka, kelle arvukus on aga viimastel aastakümnetel märgatavalt langenud. Käesolevas töös antakse linnuhuviliste täidetud 331 pesakaardi põhjal ülevaade liigi elupaigakasutusest Eestis 20. sajandi teisel poolel. Kõige sagedamini on punaselg-õgija pesitsusbiotoobina mainitud asulat ning selle biotoobi sagedus on järjest suurenenud. Suhteliselt sageli pesitsetakse ka raiesmikel, puisniitudel ja teistel rohumaadel ning põõsastikes-noorendikes. Kokku on pesi leitud 41 taimeliigilt või -liigirühmalt, kuid tervelt 41% pesadest paikneb kuuskedel. Keskmine pesapuu kõrgus on 2,8 m ja pesa kõrgus 1,2 m. Edukalt ja edutult pesitsenud paaride pesade kõrguse vahel erinevust ei leitud.
PDF

Lõhmus, A. & Rosenvald, R.
Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs
Kokkuvõte: 2005. aastal kaardistati Järvselja looduskaitsekvartali (19 ha) haudelinnustik, et võrrelda seda varasemate andmetega ning uurida kahepäevase inventuuri usaldatavust. Leiti 172 paari linde 35 liigist (9,1 paari / ha). Liikide üldarv (34-36) ja üldine asustustihedus (9,1-10,1 paari/ha) on 1973., 1982. ja 2005. a. olnud stabiilsed, kuigi liikide lõikes esineb suuri kõikumisi. Kahepäevane inventuur suuremal (>6 ha) alal põhjustas u. 40% alaloendust ja haruldaste liikide mitte-registreerimist; liigilise mitmekesisuse hinnang Shannoni (kuid mitte Simpsoni) indeksi põhjal osutus täpseks. Väikese (2,7 ha) kitsa loduriba puhul lisandus ümbritsevast metsast pärit lindude arvestamine, mistõttu sealne linnustik näis tegelikust mitmekesisemana. Inventuur sobib linnustiku asustustiheduse ja mitme-kesisuse võrdlemiseks >5 ha suurustel aladel; täpse asustustiheduse hindamiseks tuleb määrata alaloenduse ulatus.
PDF

Elts, J.
Salu-lehelinnu pesa kvantitatiivsest koostisest
Kokkuvõte: Käesolevas töös analüüsiti ühe taluõuest leitud salu-lehelinnu Phylloscopus trochilus pesa kvantitatiivset koostist. Heintaimed moodustasid ehitusmaterjali massist 74,3%, sammal 10,6%, suled 7,6%, puukoor ja -lehed 6,0% ning muu materjal (lambavill, nöör) 1,5%. Kasutatud oli kokku 195 sulge, mis pärinesid peamiselt koduhanedelt, pikim sulg oli 112 mm.
PDF

Elts, J. & Kuus, A.
Eesti haudelindude levikuatlase tööst 2004. aastal
Kokkuvõte: 2004. aastal alustati meil uue linnuatlase koostamist. Kokku on Eestis 2094 atlaseruutu mõõtmetega 5×5 km. Esimesel tööaastal liitus programmiga 391 inimest, praeguseks on laekunud andmeid 584 ruudu kohta. Seni suurim registreeritud pesitsevate liikide arv ühes ruudus on 122.
PDF

Mänd, R.
Akadeemilise linnuteaduse tähised uuel iseseisvusajal
Kokkuvõte: Uuel iseseisvusajal on Eestis kaitsnud doktorikraadi kuus ornitoloogi (Peeter Hõrak, Indrek Ots, Vallo Tilgar, Asko Lõhmus, Ülo Väli, Lauri Saks), mis moodustab umbes 6% kõigist bio-geoteaduste doktoritöödest Eestis sellel ajavahemikul. Nende tööd on käsitlenud peamiselt lindude ökofüsioloogia, elukäiguteooria, sugulise valiku ja looduskaitsebioloogia aktuaalseid probleeme.
PDF

Lühiteated
Paal, U. Haruldased talvitujad Eestis 2004/2005. a. talvel
Kalamees, A. & Elts, J. Kiire kanakull
Aun, S. & Aun, E. Kanakulli ja sõtka vägikaikavedu
Vohta, T. Roo-loorkull ründas hallhaigrut
Sellis, U. Roo-loorkull püüdis kala
Vohta, T. Ronk aitas koeral jänest tabada
Väli, Ü. Merisk pesitses maanteepervel
Väli, Ü. Hallpea-rähni pesapoegade toitmisest
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF