Hirundo 2/2002

Ülo Väli
Saateks

Ots, M. & Lilleleht, V.
Linnuharuldused Eestis 1998-2000. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
Kokkuvõte: Eesti linnuharulduste komisjoni kolmas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 186 teatele, neist 171 aastatest 1998-2000. Teadetest kinnitati 161 (87%) ja lükati tagasi 25 (13%). Eesti lindude nimekirja lisandus 6 uut liiki, lisaks veel üks vangistusest lahtipääsenud liik. Tõestati ühe uue linnuliigi pesitsemine eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2000 kokku 341 loodusliku päritoluga või meil (või naabermaades) püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 5 liiki teadmata päritoluga ja 8 liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lõhmus, A.
Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis
Kokkuvõte: Töös selgitatakse kodukaku (Strix aluco) looduslike pesapaikade jaotust ning nendes pesitsemise tulemuslikkust Eestis peamiselt aastatel 1970-2000 kogutud andmete põhjal. Pesadest (n=98) 69% paiknes puuõõnsustes (valdavalt lehtpuudes), 18% ehitistes, 6% puutüügastes ning 6% mujal (sh. 3 avaspesas). See jaotus sarnanes Lõuna-Soomes täheldatule, kuid erines viimasest avaspesade kasutamise poolest, mis on tüüpiline Kesk-Euroopa kodukakkudele. Vastupidiselt oodatule olid kõik peamised pesitsusnäitajad puuõõnsustes keskmiselt paremad kui pesakastides, kuigi erinevused ei olnud statistiliselt usaldusväärsed. Tulemused näitavad vanade õõnsate lehtpuude tähtsust kodukaku pesitsemisele.
PDF

Elts, J.
Kiivitaja – aasta lind 2001
Kokkuvõte: Kiivitaja (Vanellus vanellus) oli EOÜ aasta lind 2001. Artiklis analüüsitakse ankeetvastuste alusel kiivitaja pesitsuseelset ja -järgset elupaigakasutust ning salga suurust. 700 levitatud ankeedist saabus tagasi 45, neist 20 kevadrände ja 12 sügisrände kohta. Enamus kevadel vaadeldud salkadest olid kuni 20-isendilised. Liik eelistab saabumisjärgselt tegutsemispaigana rohumaad, alla veerandi lindudest vaadeldi põldudel. Kevade arenedes rohumaa tähtsus väheneb ning antud andmestiku järgi elupaiga kasutuses enam erinevust ei ole. Pesitsusjärgsed kogumid koosnesid valdavalt kuni 400 linnust, üksikjuhtudel aga enam kui 1000 isendist. Juulis-augustis nähti umbes veerandit lindudest põllumaal, septembris selle elupaiga kasutamine tõusis üle kahe korra ning oktoobris langes see vähem kui viiendikuni.
PDF

Elts, J.
Kas kiivitaja lahkumine Eestist on muutunud hilisemaks?
Kokkuvõte: Internetiküsitluse ja vaatlusankeetide abil koguti infot kiivitaja (Vanellus vanellus) hilistest vaatlustest 1991.-2001. aastal. 95% kiivitajatest vaadeldi novembris ja vaid 5% detsembris, kõik suured kogumid esinesid novembri esimesel poolel. Viimased kiivitajate kohtamised jäid 10. novembri ja 16. detsembri vahele ning keskmine hiliseim vaatlus tehti 15. novembril. Detsembrikuiste vaatluste osakaal oli viimasel aastakümnel praktiliselt võrdne 1949.-1986. a. kogutud ornitofenoloogiliste andmetega. Pikaajalises perspektiivis on kiivitaja lahkumine meilt muutunud siiski hilisemaks, kui eeldada, et lahkumisvaatluste kvaliteet on läbi aastate püsinud enam-vähem stabiilsena.
PDF

Paal, U.
Ilmatsalu linnustikust
Kokkuvõte: Ilmatsalu ümbruses on linnuvaatlusi tehtud aastatel 1992-2002. Koos varem avaldatud andmetega on vaatlusalal registreeritud 201 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 120 liigi. Artiklis esitatakse ka rida huvitavamaid vaatlusi.
PDF

Eenpuu, R.
Siidisaba, urvalinnu, hangelinnu ja sabatihase sisserändest Eestisse 1996.-2001. a. fenoloogiaprojekti andmetel
Kokkuvõte: Artiklis antakse ornitofenoloogilise projekti käigus kogutud andmete põhjal lühike ülevaade nelja sagedamini kohatava invasioonilinnu saabumisest meile 1996.-2001. a. talvepoolaastatel. Esitatakse ka mõned huvitavamad vaatlused teistest liikidest.
PDF

Lühiteated
Tuule, E. & Tuule, A.
Tuuletallaja pesapaikadest ja lähinaabritest
Lepisk, A.
Vesipapi pesitsemisest Taevaskojas
Sild, S.
Suitsupääsukesel seitse poega
PDF

Linnukaitseuudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF