Hirundo 2/2023

Lõhmus, A.
Porri (Certhia familiaris) pesitsemisest Eesti metsamaastikel
Ava fail

Väli, Ü.
Talvitavate röövlindude seire aastatel 2014–2023: ilmastikuolude ja saagirohkuse mõju arvukusele
Ava fail Ava fail 2

Edula, E.
Suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades aastail 1965 ja 1966
Ava fail

Hirundo 1/2023

Edula, E.
Suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades 1963. aastal
Ava fail

Edula, E.
Suluspesitsejate lindude pesitsemisest tehispesades 1964. aastal
Ava fail

Marja, R., Keerberg, L. & Elts, J.
Rukkiräägu (Crex crex) elupaigavalik maastiku tasandil
Ava fail

Ellermaa, M.
Eesti lindude punane nimestik 2019. Hindamismenetluse retsensioon
Ava fail

Hirundo 2/2022

Lõhmus, A.
Käo (Cuculus canorus) arvukus metsamaastikul: kaardistusmeetodi võimalused ja probleemid
Ava fail

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2021: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 19
Ava fail

Põld, A. & Sepp, T.
Antropogeensete keskkonnamuutuste mõju monogaamsete lindude sigimisstrateegiatele
Ava fail

Lühiteated
Ava fail

Hirundo 1/2022

Marja, R., Elts, J. & Keerberg, L.
Rukkiräägu (Crex crex) individuaalne elupaigakasutus
Ava fail

Marja, R. & Elts, J.
Metskurvitsad (Scolopax rusticola) saabuvad Eestisse varem kui 100 aasta eest
Ava fail

Paal, U.
Aidu ja Narva korrastatud põlevkivikarjääride linnustik 2020. aastal
Ava fail

Hirundo 2/2021

Lõhmus, A.
Lage- ja harvendusraiete esmane mõju haudelinnustikule
Ava fail

Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O. & Sellis, U.
Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020
Ava fail

Väli, Ü.
Must-harksaba elupaigakasutusest Eestis
Ava fail

Hirundo 1/2021

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2020: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 18
Ava fail

Vaan, P.-K. & Väli, Ü.
Nõlva-lehelind on Eestis seotud vanade metsadega
Ava fail

Aua, J.
Siisikeste (Carduelis spinus) kevadrändest 2020. aastal Viljandimaal
Ava fail

Teated
Ava fail

Corrigendum
Ava fail

Hirundo 2/2020

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2019: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 17
Ava fail

Keerberg, L. & Marja, R.
Kaldapääsukese (Riparia riparia) leviku, haudeseltsingute suuruse, pesarüüste ja elupaigakasutuse ülevaade 2017. aasta andmetel Eestis
Ava fail

Lõhmus, A.
Haudelinnustiku asustustihedus kuivendatud Kripsi soo ümbruse metsades
Ava fail

Hirundo 1/2020

Ellermaa, M. & Lindén, A.
Sügisränne Põõsaspeal 2019. aastal
Ava fail

Elts, J. & Lepikson, M.
Haraka (Pica pica) pesamaterjalist ja selle kvantitatiivsest koostisest
Ava fail

Elts, J.
Kiire ja efektiivne meetod rukkiräägu (Crex crex) püügiks
Ava fail

Lühiteated
Ava fail

Hirundo 2/2019

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2017–2018. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 16
Ava fail

Antson, H. M. & Mägi, M.
Röövlindude urbaniseerumist mõjutavad tegurid
Ava fail

Teated
Ava fail

Hirundo 1/2019

Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I. & Väli, Ü.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017
Ava fail

Väli, Ü., Nellis, R. & Lõhmus, A.
Eesti röövlindude pesitsusaegne arvukus ja sigimisedukus 1994–2018
Ava fail

Nellis, R. & Volke, V.
Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018
Ava fail

Hirundo 2/2018

Lehtsaar, O. & Tuul, S.
Käitumine elutempo sündroomi kontekstis: linnastumise roll isiksuse lahtihaakimisel elutempost
Ava fail

Väli, Ü.
Talvitavate röövlindude arvukuse seire Eestis 2014–2018. aastal
Ava fail

Kirss, M. & Väli, Ü.
Kalakotkaste toitumisbiotoobid Eestis juhuvaatluste analüüsi põhjal
Ava fail

Aua, J. & Ots, A.
Urvalindude (Carduelis flammea) invasiooni dünaamikast 2017/2018 talvel Viljandimaal
Ava fail

Hirundo 1/2018

Mänd, R.
Hirundo saamislugu
Ava fail

Lodjak, J.
Ajakirja Hirundo kolm aastakümmet arvudes
Ava fail

Väli, Ü. & Nellis, R.
Hirundo rollist Eesti Ornitoloogiaühingu tegevustes
Ava fail

Marja, R. & Elts, J.
Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) elupaigakasutus, käitumine ja tegutsemiskohad 2017. aastal
Ava fail

Marja, R., Kuus, A. & Kalamees, A.
Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega
Ava fail

Marja, R & Nellis, R.
Perioodil 1984 – 2017 põllulindude arvukuse muutus Eestis ning selle seos põllumajanduse ja kiskjatega
Ava fail Lisamaterjal

Hirundo 2/2017

Lõõndre, K.
Lindude väljaheidete jäljendamine liblikate poolt
Ava fail Lisamaterjal

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2016: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 15
Ava fail

Marja, R. & Elts, J.
Turteltuvide (Streptopelia turtur) elupaigakasutuse ja käitumismustri kirjeldus 2017. aastal kogutud andmete põhjal
Ava fail

Hirundo 1/2017

Mägi, M.
Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul
Ava fail

Lanto, U. & Sild, E.
Stressi mõju isaste laululindude laulu õppimisele
Ava fail

Viigipuu, R. & Tilgar, V.
Inimtekkelise müra mõju lindude kommunikatsioonile ja kohasusele
Ava fail

Hirundo 2/2016

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2015: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 14
PDF

Gimbutas, M. & Rattiste, K.
Järglaskonna sugude suhe pika elueaga linnuliikidel
PDF

Väli, Ü.
Kui paigatruud on meil talvitavad värvulised?
PDF

Hirundo 1/2016

Alt, G. & Mägi, M.
Ektoparasiidid ja nende mõju suluspesitsejatele lindudele
PDF

Koosa, K.
Isiksuse uurimine linnuökoloogias
PDF

Mägi, M.
Talvitavate rasvatihaste hemoglobiinitase on kõrgem isaslindudel
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 2/2015

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2014. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 13
PDF

Väli, Ü.
Hiireviu (Buteo buteo) elupaigavalik Hiiumaal
PDF

Väli, Ü.
Hiireviu (Buteo buteo) rände- ja pesitsusfenoloogia Eestis
PDF

Marja, R., Elts, J., Tuvi, J. & Phillips, J.
Rukkiräägu (Crex crex) arvukuse varieeruvus elupaigatüüpide lõikes Lahemaa rahvuspargis 2014. aastal
PDF

Lodjak, J. & Mägi, M.
Parasiidi Protocalliphora sp. mõju must-kärbsenäpi (Ficedula hypoleuca) pesapoegade kasvule
PDF

Hirundo 1/2015

Tilgar, V., Ojaste, I. & Saag, P.
Metsise (Tetrao urogallus) stressitase seoses sõjaliste harjutustega
PDF

Ots, M.
Valge-toonekure (Ciconia ciconia) loendus Eestis 2014. aastal
PDF

Ellermaa, M. & Lindén, A.
Sügisränne Põõsaspeal 2014. aastal
PDF , Lisa

Ellermaa, M.
Peatuvad veelinnud Põõsaspeal 2014. aasta sügisel
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 2/2014

Marja, R. & Elts, J.
Põllulindude liigirikkuse ja arvukuse seosed kuivenduskraavide olemasolu ja mulla niiskusastmega
PDF , Lisad

Väli, Ü., Nellis, R., Lelov, E., Tammekänd, I., Tuule, A. & Tuule, E.
Kultuur-avamaastikul talvitavate röövlindude levik, arvukus ning elupaigakasutus Eestis
PDF , Lisad

Väli, Ü.
Kanaliste, kodutuvi, rästaslaste ja vareslaste talvisest asustustihedusest Eesti kultuur-avamaastikus
PDF , Lisa

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2013. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 12
PDF

Nellis, R.
Väätsa prügila mõjust ronkade (Corvus corax) pesitsusaegsele arvukusele lähipiirkonnas ja pesapaigaeelistus prügilast mööduval 330 kV elektriliinil
PDF , Lisa

Lühiteated
PDF

Hirundo 1/2014

Pehlak, H., Aua, J., Aaslaid, L. & Salumäe, M.
Veelindude inventuur Eesti karjäärides 2012. a. (lk 1-8)
PDF

Mägi, M. & Lepik, A.
Talvituvate rasvatihaste (Parus major) kehakaalu ööpäevased erinevused (lk 9-20)
PDF

Marja, R. & Elts, J.
Nurmkana (Perdix perdix) salkade suuruse ja elupaigakasutuse dünaamika: Eesti Ornitoloogiaühingu Aasta Lind 2013 projekti kokkuvõte (lk 21-32)
PDF

Lodjak, J. & Mägi, M.
Linna- ja kultuurmaastike künnivareste (Corvus frugilegus) pesapaigavalik ja fekaalne kortikosterooni baastase (lk 33-53)
PDF

Paal, U.
Männileevikese (Pinicola enucleator) invasioon Eestis talvel 2012/2013 (lk 54-56)
PDF

  • 2014-1 2014-1

Hirundo 2/2013

Luigujõe, L., Kuresoo, A. & Rattiste, K.
Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) asurkonna seisundist ja võimalikest kaitsemeetmetest Eestis
PDF

Elts, J., Leito, A., , Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. & Pehlak, H.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012
PDF

Hirundo 1/2013

Kuresoo, A., Luigujõe, L. & Rattiste, K.
Kirjuhaha (Polysticta stelleri) asurkonna seisundist ja võimalikest kaitsemeetmetest Eestis
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2012. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 11
PDF

Aua, J.
Väiketüllide (Charadrius dubius) märgistamine Eestis aastail 2010 – 2012
PDF

Hirundo 2/2012

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2011. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 10
PDF

Paal, U.
Lindude sügisränne Mehikoormas 2012. aastal
PDF

Kroonika
PDF

Hirundo 1/2012

Ojaste, I., Rattiste, K., Lilleleht, V., Mägi, E. & Leito, A.
Kormorani (Phalacrocorax carbo) Eesti asurkonna kujunemine
PDF

Oja, R.
Metssea (Sus scrofa) lisasöötmise mõju maaspesitsevatele lindudele
PDF

Paal, U.
Vöötkaku Surnia ulula esinemine Eestis talvedel 1996/1997?2011/2012
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 2/2011

Leito, A., Ojaste, I. & Sellis, U.
Eesti sookurgede Grus Grus rändeteed
PDF

Leola, M.
Eestis 1989-2010 rõngastatud Phalacrocorax carbo taasleidude geograafia
PDF

Lüütsepp, G., Kalamees, A. & Lüütsepp, O.
Siniraag Coracias garrulus Eestis 2000-2011
PDF

Hirundo 1/2011

Tuule, E.
Kagu-Saaremaa kadastike haudelinnustikust 1975. a.
PDF

Pettay, T.
Rände varieeruvus Sõrve linnujaamas 2001-2010
PDF

Paal, U.
Vööt-lehelinnu Phylloscopus inornatus ja kuld-lehelinnu P. proregulus esinemisteated Eestis 1973-2010
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2010. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 9
PDF

Hirundo 2/2010

Volke, U., Vahter, I. & Volke, V.
Suur-kirjurähni (Dendrocopos major) pesapaiga- ja pesapuuvalikust Saaremaal
PDF

Mägi, M.
Mehed hindavad linnuparvede suurust täpsemini kui naised
PDF

Ellermaa, M., Pettay, T. & Könönen, J.
Peatuvad veelinnud Põõsaspeal 2009. aasta sügisel
PDF

Laansalu, A. & Laansalu A.-K.
Mõningate kodukaku Strix aluco pesakonna saakloomad aastal 2009
PDF

Aua, J.
Kamariku karjääri linnustikust
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 1/2010

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2009: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 8.
PDF

Ellermaa, M., Pettay, T. & Könonen, J.
Sügisränne Põõsaspeal 2009. aastal
PDF

Tüür, K. & Labi, K.
Talvitamine või talvitumine?
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 2/2009

Leivits, M., Leivits, A., Klein, A., Kuus, A., Leibak, E., Merivee, M., Soppe, A., Tammekänd, I., Tammekänd, J. & Vilbaste, E.
Külastuskoormuse mõju rüüda (Pluvialis apricaria) elupaigasobivusele Nigula rabas
PDF

Ots, M.
Linnuharuldused Eestis 2007-2008: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 7
PDF

Aua, J.
Pesakoha valikust ja pesade rüüstest hahal (Somateria mollissima) Kolga lahe saartel
PDF

Lühiteated
PDF

Kroonika ja teated

Hirundo 1/2009

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R. & Ots, M.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008
PDF

Ots, M.
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) Eestis aastani 2008.
PDF

Pehlak, H.
Eesti vanim teadaolev niidurüdi (Calidris alpina schinzii) pesitses Põgaris
PDF

Aua, J.
Rasvatihase (Parus major) talisalga sooline struktuur ja arvukuse muutus
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2008

Pehlak, H.
Plüti (Limicola falcinellus) ränne Eestis
PDF

Mägi, M.
Pesakastides pesitsevad linnud Kilingi-Nõmme ümbruse leht- ja okasmetsades
PDF

Leito, A., Truu, J., Leito, T. & Põder, I.
Hanikatsi laiu laialehise salumetsa haudelinnustiku võrdlus teiste sarnaste metsade haudelinnustikega Eestis
PDF

Czechowski, P. & Zduniak, P.
Suitsupääsukese (Hirundo rustica) kääbusmunad
PDF

Aua, J.
Struktuurimuutustest leevikeste (Pyrrhula pyrrhula) talisalgas 1999. aasta kevad-talvel
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 1/2008

Lõhmus, A. & Väli, Ü.
Ajakiri “Hirundo” Eesti linnuteaduses 1988-2007
PDF

Mägi, E.
Roostikulinnustiku koosseis ja asustustihedus läänerannikul ja Käina lahel
PDF

Marja, R.
Põllumajandusmaastiku linnustiku mitmekesisuse seosed maastikuindeksitega
PDF

Lühiteated
PDF

Hirundo 2/2007

Marko Mägi
Saateks

Elts, J. & Marja, R.
Rukkiräägu (Crex crex) loendused Karula rahvuspargis aastatel 2003 ja 2004 ning helisalvestisega peibutamise mõjust loendustulemustele
Kokkuvõte: Töös antakse ülevaade rukkiräägu loendustulemustest Karula Rahvuspargis aastatel 2003–2004 ning käsitletakse heli-salvestisega peibutamise mõju loendustulemusele. Kahe loenduse maksimumide alusel arvutatud rääkude arv oli mõlemal aastal enam-vähem sama: 2003. aastal 36 ja 2004. aastal 37 territoriaalset isasrääku. Rääkude peibutamine salvestatud häälitsustega suurendas loendus-tulemust kuni 27% ja peibutamine näis olevat mõneti tulemuslikum teise loenduse ajal (juuni lõpus). Paraku ei õnnestunud helisalvestiste kasutamise mõju loendustulemustele statistiliselt usaldusväärselt tõestada.
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2005-2006: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 6
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni kuues kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 168 teatele, neist 143 aastatest 2005-2006. Teadetest kinnitati 156 (93%) ja lükati tagasi 12. Eesti lindude nimekirja lisandus 9 uut liiki. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2006 kokku 360 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 5 liiki teadmata päritoluga ja 10 liiki vangistusest pääsenud linde.
Alljärgnevaga jätkab Eesti linnuharulduste komisjon (edaspidi HK) kokkuvõtete avaldamist meil harva kohatavate lindude kohta. Käesolev aruanne on järjekorras kuues ja käsitleb perioodi 2005.-2006. a. Täiendavalt on aruandes ära toodud ka seni avaldamata teated varasemal ajal kohatud haruldustest, mille kohta varem otsus puudus või millised alles nüüd hilinemisega HK-le läbivaatamiseks esitati.
PDF

Lühiteated
Aua, J. Hilised kiivitajad (Vanellus vanellus)
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2007

Sellis, U., Männik, R. & Väli, Ü.
Maria rännakud: Kirde-Eesti kalakotka sügis- ja kevadrände satelliit-telemeetriline uuring
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade GPS-saatjaga varustatud täiskasvanud emase kalakotka rändest oma pesitsusalalt Kirde-Eestis talvitusalale Kesk-Aafrikas 2006. a. augustis-septembris ja tagasirändest 2007. a. märtsis-aprillis. Sügisränne kestis kokku 39 ja kevadränne 26 päeva, kuid mõlemal korral tegi kalakotkas ühe pikema, vastavalt 12…13- ja 4-päevase rändepeatuse. Rändemarsruudid, päevane aktiivsus ning peatuspaikade valik olid nii kevadel kui sügisel sarnased. Päevane rändeteekond oli sügisel keskmiselt 277 km ja kevadel 332 km, seejuures lendas kotkas sügisrände alguses päevas keskmiselt 422 km ja lõpus 158 km; kevadrändel sellist muutust ei täheldatud. Keskmiseks lennu-kiiruseks registreeriti sügisrändel 43,1±16,1 km/h, kevadrändel 50,5±17,9 km/h.
PDF

Tuule, E., Tuule, A . & Lõhmus, A.
Röövlindude pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959-2006. a.
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse 348 pesaleiu ja 405 asustuskorra põhjal 17 röövlinnuliigi pesitsusökoloogiat (pesitsusbiotoobi ja pesapuu valikut, pesa kõrgust, pesitsusedukust, täiskurna, rõngastusealise ja lennuvõimestunud pesakonna suurust ning produktiivsust) Harjumaal Saue ümbruses 60–90 km 2 suurusel alal 1959.–2006. a. Risupesades pesitsejad eelistasid okaspuid, kusjuures pesi enamasti ise ehitavad haukalised eelistasid kuuske männile, kolm valdavalt hallvarese vanades pesades pesitsevat liiki aga mändi kuusele. Tõenäoliselt on viimaste jaoks männi kindlamad tugioksad olulisemad kui parem varjatus kuusel. Kõige rohkem liike leiti pesitsemas segametsades ning lehtmetsad olid suhteliselt liigivaesemad kui kuuse osalusega puistud. Suuremate kulliliste pesitsusbiotoopide seas vastandus herilaseviu sega- ja lehtmetsalembus kanakulli okasmetsa-eelistusele, mis võib tuleneda nii herilaseviu hilisest pesitsussesoonist kui ka kanakulli naabruse vältimisest. Kaheksast tavalisemast röövlinnuliigist viie pikaajaline sigivus oli suurem (ja ülejäänud kolmel samal tasemel) kui Eesti viimaste aastate keskmine. Avaldatud andmed viitavad siiski röövlindude sigivuse üldisele vähenemisele Eestis viimase poole sajandi jooksul, mistõttu Saue näitajad võivad olla kõrged varasemate aastakümnete hõlmamise, mitte niivõrd piirkondliku eripära tõttu.
PDF

Metsaorg,L., Allemaa, M. & Peterson,K.
Tähelepanekuid Eru lahe loosaarte haudelinnustikust aastaist 1986-2005
PDF

Lühiteated
Aua, J. Künnivares kogub toidutagavarasid?
Kinks, R. Vaenukäo (Upupa epops) pesaleid Lääne-Virumaal.
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2006

Erit, M.
Silma Looduskaitseala tähtsus niidu- ja roostikulindude elupaigana Eestis
Kokkuvõte: Artikli eesmärgiks on hinnata, mitu protsenti Eesti niidu- ja roostikulinnuliikidest pesitseb Silma looduskaitsealal ning milline tähtsus on alal kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide pesitsuspaigana. Liikide üldarvukuse hindamiseks loendati kõrge asustustihedusega linnud valikaladel ja ekstrapoleeriti tulemused kogu kaitseala kohta, vähearvukate liikide puhul püüti loendada kõik kaitsealal pesitsevad paarid. Uuringu tulemusel selgus 50 linnuliigi arvukus looduskaitsealal, neist 17 liiki on esindatud enam kui 1%-na kogu Eesti haudeasurkonnast. Rohkem kui 5% Eesti haudepaaridest pesitseb Silmal roohabekat (16,7%), hallhane (8,4%), kühnokk-luike (6,5%), rooritsiklindu (5,9%) ja rästas-roolindu (5,2%). Silma looduskaitseala on parim pesitsusala Eestis rooruigale ja rästas-roolinnule.
PDF

Sein, G. & Lõhmus, A.
Kaljukotka pesitsuspuistute ning pesapuude omadused Eestis
Kokkuvõte: Eesti kaljukotkaste pesapaiganõudlust tuntakse seni ainult üldjoontes. Käesolevas töös kirjeldatakse 1995.–2004. a. 21 asustatud pesa põhjal kaljukotka pesapuid, nende lähiümbruse puistut ja paiknemist maastikul. Lisaks võrreldakse pesapuid puistu teiste puudega ning vaadeldakse seoseid kaljukotka pesitsusedukuse ja pesa asukoha vahel maastikul. Keskmiselt esines pesitsuspuistus mändi 49%, kuuske 29%, kaske 14%, haaba 7%, sangleppa 1% ning halli leppa 1%. Pesapuudeks olid peamiselt männid, harvem kuused ning haavad. Pesapuu keskmine vanus oli 142 aastat ning läbimõõt 48 cm. Kotkad eelistasid pesa rajada pesitsuspuistust keskmiselt 35 aastat vanemale ja 19 cm (mändide puhul 16 cm) jämedamale puule, mis on seletatav vana puu võrastiku sobivusega pesa ehitamiseks. Keskmine pesapuu kõrgus ei erinenud oluliselt pesitsuspuistu kõrgusest. Lähim metsaserv paiknes keskmiselt 56 m, tee 1800 m ja maja 2800 m kaugusel asustatud kaljukotka pesast, lähim teine asustatud kaljukotkapesa vastavalt 10 km ning merikotka pesa 1,8 km kaugusel. Ühelgi maastikuobjekti kaugusel ega ka lähima kaljukotkapesa kaugusel ei täheldatud seost pesitsusedukusega, kuid selle tulemuse usaldatavust vähendab asjaolu, et pesitsusedukus arvutati väheste andmete alusel kahe aasta keskmisena.
PDF

Nellis, R.
Kanakulliaasta 2005/Goshawk – Bird of the year 2005
Abstract: The numbers of goshawk (Accipiter gentilis) has declined up to two times due to unknown reasons in Estonia, during a past decade (Lõhmus 2004a). To investigate the reasons of this decline and to draw wider public attention to this problem, goshawk was declared as a bird of the year during 2005. During this project a query form was passed to all EOU members and over‐Estonian goshawk observation days were declared during 17-th and 18-th of December. 10.7 % of receivers of the query took actively part of the project and replied filled queries. By these undertakings three new nest sites were recorder and the previously noticed decline in goshawk population was confirmed in Northern- and Southern-Estonia. Additionally the importance of goshawk as predator of domestic hens was investigated. Up to 6% of „free herded” domestic hens may be killed by goshawk (however, mammalian predators accounted for 15%). During the goshawk observation days seven individuals were spotted during the total of 110 hours of observations in 41 different sites. The average success of attacks on pray was 38% during these observations. However, due to the too low sample size no conclusions can be made on these data on the pray preferences of the wintering goshawk in Estonia.
PDF

Drevs, T. & Jürgens, M.
Tähelepanekuid väikepistriku pesapaigavalikutest Tallinna ümbruses
PDF

Lühiteated
Nellis, R. Mänsaku (Nucifraga caryocatactes) erakordne toiduvalik
Elts, J. & Marja, R. Varblasepoeg langes haki saagiks
PDF

EOÜ kroonika ja uudised
PDF

Hirundo 1/2006

Väli, Ü. & Laurits, M.
Metsalinnustiku koosseis ja asustustihedus Kõpu looduskaitsealal Hiiumaal
Kokkuvõte: Hiiumaa lääneosas asuva Kõpu looduskaitseala metsalinnustiku koosseisu ning arvukust selgitati 2005. aastal erinevate meetodite abil. Linnustiku üldine asustustihedus ning tavalisemate liikide arvukus määrati joontakseerimisega, igale liigirühmale spetsiifilised loendusmeetodid võimaldasid mitmekordselt tõhustada arvukuse määramist haukalistel, pistrikulistel, rähnilistel ning kakulistel ja teistel öölindudel. Kõigi liikide leviku ning haruldaste lindude arvukuse andmeid täiendasid juhuvaatlused.
Kokku registreeriti kaitsealal 56 liigist linde, keskmine asustustihedus oli 365±53 pesitsevat paari ruutkilomeetril. Loodusdirektiivi alusel kaitstavates metsatüüpides tervikuna ei erinenud asustustihedus oluliselt keskmisest, kuigi läänetaiga elupaigatüübis oli tihedus keskmisest kõrgem, soostunud ja soo-lehtmetsades aga madalam. Linnustik leht- ja segametsades oli märksa rikkalikum kui puistutes, kus peapuuliigiks on mänd. Arvukaimaks liigiks oli metsvint Fringilla coelebs, kellele järgnesid siisike Carduelis spinus, väike- ja salu-lehelind Phylloscopus collybita, P. trochilus. Vanade loodusmetsadega seotuks osutusid rohe-lehelind Phylloscopus trochiloides ning väike-kärbsenäpp Ficedula parva. Mandril suhteliselt sageli esinevaid kanalisi ning mitmeid kaku- ja rähniliike ei kohatud.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Puumets, R.
Materjale Paljassaare linnustikust
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade Harjumaal Tallinna piiridesse jääva Paljassaare poolsaare linnustikust. Vaatlusmaterjal pärineb aastatest 2001-2005, kuid on kasutatud ka mõningaid olemasolevaid andmeid varasemast ajast. 205 hektarilise vaatlusala tuumiku moodustab Natura 2000 linnuala. Kokku on Paljassaare poolsaarel registreeritud 206 linnuliiki: pesitsejaid 100, toitekülalisi koos pesitsejatega 177, läbirändajaid 171, talviseid esinejaid 58 ja eksikülalisi 20.
PDF

Uustal, M. & Peterson, K.
Muutusi Tallinna linnustikus aastatel 1900-2005
Kokkuvõte: Käesolevas töös antakse ülevaade Harjumaal Tallinna piiridesse jääva Paljassaare poolsaare linnustikust. Vaatlusmaterjal pärineb aastatest 2001-2005, kuid on kasutatud ka mõningaid olemasolevaid andmeid varasemast ajast. 205 hektarilise vaatlusala tuumiku moodustab Natura 2000 linnuala. Kokku on Paljassaare poolsaarel registreeritud 206 linnuliiki: pesitsejaid 100, toitekülalisi koos pesitsejatega 177, läbirändajaid 171, talviseid esinejaid 58 ja eksikülalisi 20.
PDF

Lühiteated
Elts, J.
Hallrästa (Turdus pilaris) toitumiskäitumisest erakordse külma tingimustes
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2005

Lauri Saks
Saateks

Ellermaa, M.
Linnuliikide asustustihedused majandatavas laanemetsas Edela-Pärnumaal
Kokkuvõte: Pärnumaal Kablis kaardistati 2005. a. kevadel metsalinde standardmeetodil ühe ruutkilomeetri suurusel alal. Eesmärgiks oli tuvastada n.ö. “keskmise” metsa lindude tõelähedasi asustustihedusi. Uurimisala hõlmas peamiselt eri vanuseklassist liigniiske laanemetsa kasvukohatüüpe. Käesolevas töös kirjeldatakse täpsemalt uurimisala kooslusi ja nende pindalasid. Loendusmeetodina kasutati kaheksakordset kaardistamist. Töö eesmärgiks on täpsemalt kirjeldada kasutatud loendusmeetodit ning uurida selle kaardistusmeetodi sobilikkust Eesti metsamaastikus. Vaadeldud 1 km2 alalt loendati kokku 40 linnuliigi 336 pesitsusterritooriumi.
PDF

Ots, M. & Klein, A.
Linnuharuldused Eestis 2003-2004. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 5
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni viies kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 214 teatele, neist 177 aastatest 2003-2004. Teadetest kinnitati 192 (90%) ja lükati tagasi 22. Eesti lindude nimekirja lisandus 6 uut liiki ja 1 alamliik, lisaks veel üks teadmata päritoluga ja kaks vangistusest lahtipääsenud liiki. Tõestati ühe uue linnuliigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2004 kokku 350 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 6 liiki teadmata päritoluga ja 10 liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lühiteated
Jürgens, M.
Lepalinnu matkimismeisterlikkusest
Ellermaa, M.
Värvushälvetega lindude vaatlusi
PDF

Linnukaitseuudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2005

Lauri Saks
Saateks

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Vihitaja arvukusest Saue seirealal aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Käesolevas töös esitatakse aastatel 1963-2003 kogutud andmed vihitaja Actitis hypoleucos arvukusest Saue seirealal Harjumaal. Kõigi elupaikade lõikes oli 41 aasta keskmine vihitaja asustustihedus 4,7 paari/10 km. Suurim tihedus leiti heinamaadel kulgevate jõgede ääres – keskmiselt 12,5, maksimaalselt kuni 50 paari 10 km kohta. Liigi asustustihedus kraavikallastel oli peaaegu neli korda madalam kui jõgede ääres. Pikaajaline arvukuse trend Saue vaatlusalal oli langev.
PDF

Väli, Ü.
Punaselg-õgija elupaigakasutus Eestis pesakaardiandmestiku põhjal
Kokkuvõte: Punaselg-õgija Lanius collurio kuulub meie tavalisemate linnuliikide hulka, kelle arvukus on aga viimastel aastakümnetel märgatavalt langenud. Käesolevas töös antakse linnuhuviliste täidetud 331 pesakaardi põhjal ülevaade liigi elupaigakasutusest Eestis 20. sajandi teisel poolel. Kõige sagedamini on punaselg-õgija pesitsusbiotoobina mainitud asulat ning selle biotoobi sagedus on järjest suurenenud. Suhteliselt sageli pesitsetakse ka raiesmikel, puisniitudel ja teistel rohumaadel ning põõsastikes-noorendikes. Kokku on pesi leitud 41 taimeliigilt või -liigirühmalt, kuid tervelt 41% pesadest paikneb kuuskedel. Keskmine pesapuu kõrgus on 2,8 m ja pesa kõrgus 1,2 m. Edukalt ja edutult pesitsenud paaride pesade kõrguse vahel erinevust ei leitud.
PDF

Lõhmus, A. & Rosenvald, R.
Järvselja looduskaitsekvartali haudelinnustik: pikaajalised muutused ja inventeerimismetoodika analüüs
Kokkuvõte: 2005. aastal kaardistati Järvselja looduskaitsekvartali (19 ha) haudelinnustik, et võrrelda seda varasemate andmetega ning uurida kahepäevase inventuuri usaldatavust. Leiti 172 paari linde 35 liigist (9,1 paari / ha). Liikide üldarv (34-36) ja üldine asustustihedus (9,1-10,1 paari/ha) on 1973., 1982. ja 2005. a. olnud stabiilsed, kuigi liikide lõikes esineb suuri kõikumisi. Kahepäevane inventuur suuremal (>6 ha) alal põhjustas u. 40% alaloendust ja haruldaste liikide mitte-registreerimist; liigilise mitmekesisuse hinnang Shannoni (kuid mitte Simpsoni) indeksi põhjal osutus täpseks. Väikese (2,7 ha) kitsa loduriba puhul lisandus ümbritsevast metsast pärit lindude arvestamine, mistõttu sealne linnustik näis tegelikust mitmekesisemana. Inventuur sobib linnustiku asustustiheduse ja mitme-kesisuse võrdlemiseks >5 ha suurustel aladel; täpse asustustiheduse hindamiseks tuleb määrata alaloenduse ulatus.
PDF

Elts, J.
Salu-lehelinnu pesa kvantitatiivsest koostisest
Kokkuvõte: Käesolevas töös analüüsiti ühe taluõuest leitud salu-lehelinnu Phylloscopus trochilus pesa kvantitatiivset koostist. Heintaimed moodustasid ehitusmaterjali massist 74,3%, sammal 10,6%, suled 7,6%, puukoor ja -lehed 6,0% ning muu materjal (lambavill, nöör) 1,5%. Kasutatud oli kokku 195 sulge, mis pärinesid peamiselt koduhanedelt, pikim sulg oli 112 mm.
PDF

Elts, J. & Kuus, A.
Eesti haudelindude levikuatlase tööst 2004. aastal
Kokkuvõte: 2004. aastal alustati meil uue linnuatlase koostamist. Kokku on Eestis 2094 atlaseruutu mõõtmetega 5×5 km. Esimesel tööaastal liitus programmiga 391 inimest, praeguseks on laekunud andmeid 584 ruudu kohta. Seni suurim registreeritud pesitsevate liikide arv ühes ruudus on 122.
PDF

Mänd, R.
Akadeemilise linnuteaduse tähised uuel iseseisvusajal
Kokkuvõte: Uuel iseseisvusajal on Eestis kaitsnud doktorikraadi kuus ornitoloogi (Peeter Hõrak, Indrek Ots, Vallo Tilgar, Asko Lõhmus, Ülo Väli, Lauri Saks), mis moodustab umbes 6% kõigist bio-geoteaduste doktoritöödest Eestis sellel ajavahemikul. Nende tööd on käsitlenud peamiselt lindude ökofüsioloogia, elukäiguteooria, sugulise valiku ja looduskaitsebioloogia aktuaalseid probleeme.
PDF

Lühiteated
Paal, U. Haruldased talvitujad Eestis 2004/2005. a. talvel
Kalamees, A. & Elts, J. Kiire kanakull
Aun, S. & Aun, E. Kanakulli ja sõtka vägikaikavedu
Vohta, T. Roo-loorkull ründas hallhaigrut
Sellis, U. Roo-loorkull püüdis kala
Vohta, T. Ronk aitas koeral jänest tabada
Väli, Ü. Merisk pesitses maanteepervel
Väli, Ü. Hallpea-rähni pesapoegade toitmisest
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2004

Hannes Pehlak
Saateks

Lõhmus, A.
Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse röövlinnuvaatlejate ankeetküsitluse ja eriuuringute põhjal röövlindude hukkumist Eestis 1985.-2004. a. Täiskasvanud lindude ja lennuvõimeliste noorlindude (n = 615) surmade seas valdasid inimesega seotud põhjused (47%; eeskätt liiklus, elektriinid ning muud kokkupõrked ja vigastused) ning murdmine peamiselt kaljukotka, kassikaku ja kanakulli poolt (34%). Kuigi juhuandmestik alahindab looduslike põhjuste osakaalu, on inimene Eestis otse või kaude ilmselt tähtsaim surma põhjus kotkaste ja kassikaku, võib-olla ka kanakulli ja kodukaku jaoks. Pesapoegade hukkumine (n = 128) seostus enamasti toidupuuduse ja haiguste (46%, sh. kannibalismijuhud) või loodusliku pesarüüstega (30%); puuspesitsevatel liikidel kukkusid pojad sageli pesast alla (19%). Tahtlikult on viimasel kümnendil Eestis tapetud tõenäoliselt kümneid röövlinde aastas (lisaks mõni pesapoeg), kuid asurkondade seisundit see arvestataval määral ei mõjuta.
PDF

Erit, M.
Mitu korda loendada luhalinde pesitsusperioodil
Kokkuvõte: 2001.-2003. aastal loendati Alam-Pedja looduskaitsealal Suur-Emajõe luhtades haudelinde. Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata 1-4 varahommikuse korduvloenduse tõhusust 5-kordse loenduse suhtes, leidmaks minimaalset sobivat korduvloenduste arvu. Kogu haudelinnustiku ühekordse loenduse hinnanguliseks tõhususeks saadi keskmiselt 55%, kahel loendusel 80%, kolmekordsel 97%. Nelja loenduse puhul analüüsiti kahte eraldi juhtu, mil haudepaariks arvestati 1) kõik registreeritud territooriumid või 2) kahe või enama vaatlusega territooriumid. Esimesel juhul saadi hinnanguliseks tõhususeks keskmiselt 109%, teisel juhul 83%. Analüüsi põhjal selgus, et luhas on vajalik hommikuse aktiivsusega haudelinde loendada vähemalt kolm korda pesitsusperioodi jooksul. Ühe kindla liigi või lähedaste liikide arvukuse hindamisel võib piirduda ka kahe loendusega, kui need viiakse läbi liigi aktiivsuse kõrgajal.
PDF

Laurits, M., Erit, M., Kuresoo, A. & Luigujõe, L.
Kas luhalinnustiku kaardistamisel tuleb arvestada taimestiku koosseisu ja struktuuri?
Kokkuvõte: Artiklis on hinnatud luhalinnustiku levikut ja arvukust Suur-Emajõe luhtadel aastatel 2001-2003. Haudelindude kaardistamisel määrati nende levik ja arvukus 1) üldistes maastiku struktuurielementides ning 2) taimekooslustes. Üldise elupaigajaotuse (tarnastik, roostik, põõsastik jne.) arvestamisel peegeldas linnuliikide levik ilmekalt nende elupaiga-kasutust, kuid ei iseloomustanud siiski piisavalt leviku kõiki põhjusi. Taimekoosluste määramine, mis võtab arvesse ka taimestiku koosseisu ja detailset struktuuri, täpsustab liikide leviku põhjuseid, kuid on märksa töömahukam. Luhalindude seires võiks arvestada liikide üldist elupaigakasutust, kuid kaasama peaks ka niiskustaset iseloomustavaid parameetreid, mis peegeldaks taimestiku detailset struktuuri.
PDF

Eenpuu, R. & Elts, J.
Hallrästa invasioon Eestisse 2002/2003. a. talvel
Kokkuvõte: Artiklis antakse ülevaade 2002/2003. aastal toimunud hallrästaste (Turdus pilaris) talvisest sisserändest Eestisse. Invasioon algas novembri lõpul ja kestis märtsi alguseni, suurimaid parvesid (kuni 2500 lindu) vaadeldi jaanuaris ja veebruari esimesel poolel. Talilinnuloenduste andmete kohaselt on tegu viimaste aastakümnete suurima invasiooniga, kuid 2003. aastal pesitsevate hallrästaste arvukuse suurenemist ei täheldatud.
PDF

Lilleleht, V.
Lindude süsteem uueneb
Kokkuvõte: Käesolev artikkel on lühiülevaade lindude süsteemi koostamise põhimõtetest ning Euroopa Harulduskomisjonide Liidu (AERC) püüdlustest muudatusettepanekute rakendamist Euroopa ja eri maade linnunimestike koostamisel ühtlustada. Eesti Ornito-loogiaühingu juures tegutseva Linnuharulduste Komisjoni otsusega rakendatakse liidu soovitusi ka meie lindude nimestiku koostamisel. Uus Eesti süstemaatiline lindude nimestik on esitatud EOÜ interneti koduleheküljel.
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2004

Lõhmus, A.
Eesti röövlinnuseire 1999-2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk
Kokkuvõte: Artiklis võetakse kokku 1999.-2003. a. andmed Eesti tavalisemate röövlindude asustustiheduse (19 vaatlusala põhjal) ja sigivuse kohta ning võrreldakse neid varem kogututega. Röövlindude keskmine üldtihedus oli 41 pesitsusterritooriumi 100 km2 kohta, millest viis arvukamat liiki moodustasid 69%. Võrreldes aastatega 1994-1998 oli olulisim muutus kanakulli (Accipiter gentilis) arvukuse vähenemine keskmiselt 34% võrra. Langes ka kanakulli sigivus. Üsna usaldatavad olid veel roo-loorkulli (Circus aeruginosus) arvukuse tõus ning värbkaku (Glaucidium passerinum) taandumine. Kõrvukrätsu (Asio otus) arvukus püsib alates 1980-ndate lõpust keskmiselt samal tasemel, kuid kõigub kolmekordses ulatuses ja kolmeaastase perioodiga; 2002. a. oli liigi suurim teadaolev kõrgseis (keskmiselt 5,9 pesitsusterritooriumi / 100 km2). Alates 1990. aastast korduvad kolmeaastase vahega ka uruhiirlastest toituvate liikide edukad sigimissesoonid. Röövlinnuprojekt on seni võimaldanud jälgida arvukust 16 ja sigimisedukust 11 liigil. Uute töösuundadena on alustatud pesade ja pesitsusterritooriumide digitaalse kaardi loomist ning spetsiaalset tööd haruldaste liikidega.
PDF

Leito, A., Leito, T., Õunsaar, M. & Truu, J.
Sügisrändel peatuvate sookurgede levik ja arvukus Hiiumaal ning seos põllumajandusega
Kokkuvõte: Sügisrändel peatuvaid sookurgi (Grus grus) on Hiiumaal regulaarselt loendatud alates 1982. aastast. Kurgede peatuspaigad asuvad valdavalt saare ida- ja lõunaosas, eeskätt Käina ja Hellamaa ümbruses. Koondumispiirkonnad on aastati olnud samad, kuid nende suhteline osatähtsus on varieerunud suurtes piirides. Kokku on Hiiumaal ajaperioodil 1982.-2002. a. sügiseti loendatud 960-4230 peatuvat sookurge. Üldarvukus on suurtes piirides varieerunud ning märgata on nõrka langustrendi, mis ei ole aga statistiliselt oluline. Peatuvate sookurgede arvukus sõltub olulisel määral põllumajandustootmise struktuurist ja mahust saarel. Statistiliselt olulised positiivsed seosed leiti kurgede arvukuse ning talinisu, talirukki ja odra kasvupindade vahel, kõige tugevamad olid need Hellamaa koondise puhul. Oluline negatiivne seos ilmnes suvinisu ning kaera külvipinna ja sookurgede arvukuse vahel.
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2001.-2002. a. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni neljas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 230 teatele, neist 171 aastatest 2001-2002. Teadetest kinnitati 206 (90%) ja lükati tagasi 24. Eesti lindude nimekirja lisandus viis uut liiki, samas kustutati nimekirjast kaks liiki. Tõestati kahe uue linnuliigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2002 kokku 344 loodusliku päritoluga või meil (või naabermaades) püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, viis liiki teadmata päritoluga ja kaheksa liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lühiteated
Männik, R. & Sein, G.
Kalakotkas pesitses elektripostil
Saks, L.
Kolmeteist sabasulega rohevint
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2003

Riho Kinks
Saateks

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Lõhmus, A., Mägi, E. & Ots, M.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.-2002. a.
Kokkuvõte: Artiklis esitatakse Eesti linnustiku uus liiginimestik ning hinnangud pesitsus-aegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta. Seisuga 01.01.2003 oli Eesti lindude nimestikus 357 liiki, sealhulgas 221 liiki haudelinde (regulaarseid 207, mitte iga-aastaseid 4 ja juhuslikke 10 liiki). Talvel esineb meil 153 (regulaarselt 102) ja läbirändel 212 linnuliiki (regulaarselt 202). Eksikülalisi on Eesti linnustikus 87 liiki. Tugevat pesitsusaegse arvukuse tõusu aastate 1991-2002 jooksul sedastati 24 ning tugev langus oli täheldatav kümnel liigil. Eestis pesitseb 13,3-20,5 miljonit paari linde ning talvitub 3,4-9,3 miljonit lindu.
PDF

Tuule, E. & Elts, J.
Haraka esinemisest ja arvukusest Saue ümbruses aastatel 1963.-1998. a.
Kokkuvõte: Haraka (Pica pica) arvukust hinnati 1963.-1998. a. ca 100 km2 Saue vaatlusalal Tallinna lähistel, kasutades joontakseerimist 25+25 m laiusel loendusribal. Maastik on mosaiikne, kuid pidevalt on suurenenud kultuurmaastiku osatähtsus. 1960. aastatel pesitses harakas valdavalt vaid võserikes, hiljem levis liik ka kõikjale mujale, sealhulgas inim-asulatesse. Võsametsade eelistamine jäi püsima, kuigi selle biotoobi suhteline osatähtsus elupaigana langes. 1963. a. pesitses 60 km2 alal ca 30 paari, 1990.-ndatel aga juba ca 480 paari. Olulisimaks arvukuse kasvu põhjuseks võib pidada soodsaid toitumistingimusi inimasustuse läheduses.
PDF

Lõhmus, A.
Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal
Kokkuvõte: Joontakseerimise Soome variant on üks võimalus Eesti tavalisemate lindude arvukuse hindamiseks. Artiklis analüüsitakse selle meetodiga seotud probleeme Tartumaal metsalindude loendustel kogutud andmete ja kogemuste valguses. Käsitletakse üleloenduse ohtu ja selle vältimist “poolpaaride” lugemisega ning tulemuste tundlikkust matemaatilisele teisendamisele paranduskoefitsientidega. Teisendamise asemel võib laiendada loendusriba, sest enamiku liikide puhul saadi autori poolt 0-25 m ja 25-50 m ulatuses vaatlejast sarnased loendustulemused. Piiratud laiusega ribalt leitud asustustiheduste võrdlus algse Soome meetodiga näitas, et viimane näib tegelikust täpsemana (on “pseudotäpne”) ning saadud tulemuste õigsus sõltub ettearvamatul määral loendusolude sarnasusest nendega, mille alusel arvutati paranduskoefitsiendid. Arvestatava täpsuseni jõuavad arvukus-hinnangud alles paarikümne isendi kohtamisel, nii et väikesearvuliste (alla 10 000 paari) hajusalt levinud liikide arvukust ei saa Eestis transektloendustega ilmselt hinnata.
PDF

Väisänen, R. A. & Ellermaa, M.
Transektloendused peavad olema piisavalt pikad
Kommentaar A. Lõhmuse artiklile
PDF

Paal, U. & Väli, Ü.
Rooruiga talvitumisest Eestis
Kokkuvõte: Rooruiga (Rallus aquaticus) talvise staatuse selgitamiseks koondasime vastavad andmed kirjandusest, arhiividest, internetist ning lisasime suulised teated ja isiklikud vaatlused. Nende alusel võib öelda, et liik talvitab meil sagedamini kui seni arvatud ning tõenäoliselt on tegu koguni regulaarse talvitujaga.
PDF

Lühiteated
Aua, J.
Hiline pesitsemine väiketüllil
Jürgens, M.
Väike-kärbsenäpi hiline pesitsemine
Elts, J. & Aua, J.
Kiire metskurvits
Anvelt, V.
Vares osalemas valge-toonekurgede kakluses
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2003

Andres Kalamees
Saateks

Lõhmus, A.
Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust?
Kokkuvõte: Loode-Tartumaal kogutud andmete alusel uuriti, kas pesa suuruse järgi on võimalik metsades pesitsevate kulliliste pesi liigini määrata ja otsustada pesa kasutuskestuse üle. Kuigi pesade keskmised mõõtmed erinesid liigiti oluliselt, oli liikidevaheline kattumine ulatuslik ja mõõtmete järgi pesaomaniku määramisel oli eksimise võimalus väga kõrge. Artiklis tuuakse välja mõõtmete kombinatsioone, mil liigi õige määramine on siiski suhteliselt tõenäoline. Hiireviul (Buteo buteo) suurenesid aastate jooksul oluliselt nii pesa läbimõõt, paksus kui ka pesaplatvormi läbimõõt, ent väike-konnakotkal (Aquila pomarina) kasvas üksnes pesa paksus. Herilaseviul (Pernis apivorus) pesa suurus kasutuse kestust ei näidanud. Arvestades pesade määramise keerukust ning liikidevahelist pesade “ristkasutust” soovitatakse võimalusel kõigi suuremate kullipesade ja pesapuude säästmist metsaraietel.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Suurkoovitaja pesitsusaegsest arvukusest Saue seirealal aastatel 1963-2002
Kokkuvõte: Suurkoovitaja (Numenius arquata) arvukust hinnati 1963 – 2002. a. umbes 100 km² suurusel Saue vaatlusalal Tallinna lähedal. Vaatlusala maastik on mosaiikne ning avatud kultuurmaastiku osatähtsus on aastate jooksul suurenenud. Arvukuse hindamiseks kasutati joontakseerimist 50 m laiusel loendusribal. Neljakümne aasta keskmine asustustihedus kogu ala lõikes oli 1,5 paari/km². Suurim keskmine tihedus oli heinamaal – 3,7 paari/km², veidi väiksem karjamaal – 2,4 paari/km² ning oluliselt väiksem põllul ning puis- ja põõsasniidul, vastavalt 1,2 ja 0,7 paari/km². Arvukus kõikus enim karjamaadel ja kõige vähem heinamaadel. Liigi arvukus on Saue vaatlusalal tõusnud, elupaikade lõikes on tõus statistiliselt usaldatav põllul ja karjamaal
PDF

Ellermaa, M.
Maismaalindude arvukusest Pärnumaal 2000.-2002. a.
Kokkuvõte: Standardsetel loendusmeetoditel põhinevaid lindude arvukushinnanguid on Eestis seni tehtud vaid üksikuid ja enamasti väga piiratud alade kohta. Pärnumaal (4800 km²) loendati linde joontakseerimismeetodil aastatel 2000-2002. Loendustulemuste põhjal anti arvukushinnangud 96 Pärnumaal pesitseva linnuliigi kohta. Arutelus võrreldakse hinnanguid senistega ning käsitletakse uute ja vanade hinnangute erinevuste põhjusi
PDF

Ellermaa, M.
Joontakseerimine – Soome variandi teooria ja metoodika
Kokkuvõte: Artiklis antakse ülevaade joontakseerimise Soome variandist, ühest linnuloenduste standardmeetodist, mida kasutatakse Soomes tähtsa elemendina linnustiku pikaajalises seires ja arvukuste hindamisel. Artiklis on kirjeldatud, millal võib joontakseerimist kasutada ja kuidas seda läbi viiakse. Põhjalikult on käsitletud seda, kuidas loendustulemuste põhjal saab välja arvutada lindude arvukuse teatud alal. Esitatud on (peamiselt) Eestis läbi viidud loenduste tulemuste alusel arvutatud paranduskoefitsiendid arvukamate linnuliikide loendustulemuste korrigeerimiseks.
PDF

Lühiteated
Elts, J.
Ööbiku ja kõrkja-roolinnu loendustulemuste varieeruvusest
Aua, J.
Väiketülli madalast pesitsusedukusest
PDF

Linnuklubi-uudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2002

Ülo Väli
Saateks

Ots, M. & Lilleleht, V.
Linnuharuldused Eestis 1998-2000. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
Kokkuvõte: Eesti linnuharulduste komisjoni kolmas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 186 teatele, neist 171 aastatest 1998-2000. Teadetest kinnitati 161 (87%) ja lükati tagasi 25 (13%). Eesti lindude nimekirja lisandus 6 uut liiki, lisaks veel üks vangistusest lahtipääsenud liik. Tõestati ühe uue linnuliigi pesitsemine eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2000 kokku 341 loodusliku päritoluga või meil (või naabermaades) püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, 5 liiki teadmata päritoluga ja 8 liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lõhmus, A.
Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis
Kokkuvõte: Töös selgitatakse kodukaku (Strix aluco) looduslike pesapaikade jaotust ning nendes pesitsemise tulemuslikkust Eestis peamiselt aastatel 1970-2000 kogutud andmete põhjal. Pesadest (n=98) 69% paiknes puuõõnsustes (valdavalt lehtpuudes), 18% ehitistes, 6% puutüügastes ning 6% mujal (sh. 3 avaspesas). See jaotus sarnanes Lõuna-Soomes täheldatule, kuid erines viimasest avaspesade kasutamise poolest, mis on tüüpiline Kesk-Euroopa kodukakkudele. Vastupidiselt oodatule olid kõik peamised pesitsusnäitajad puuõõnsustes keskmiselt paremad kui pesakastides, kuigi erinevused ei olnud statistiliselt usaldusväärsed. Tulemused näitavad vanade õõnsate lehtpuude tähtsust kodukaku pesitsemisele.
PDF

Elts, J.
Kiivitaja – aasta lind 2001
Kokkuvõte: Kiivitaja (Vanellus vanellus) oli EOÜ aasta lind 2001. Artiklis analüüsitakse ankeetvastuste alusel kiivitaja pesitsuseelset ja -järgset elupaigakasutust ning salga suurust. 700 levitatud ankeedist saabus tagasi 45, neist 20 kevadrände ja 12 sügisrände kohta. Enamus kevadel vaadeldud salkadest olid kuni 20-isendilised. Liik eelistab saabumisjärgselt tegutsemispaigana rohumaad, alla veerandi lindudest vaadeldi põldudel. Kevade arenedes rohumaa tähtsus väheneb ning antud andmestiku järgi elupaiga kasutuses enam erinevust ei ole. Pesitsusjärgsed kogumid koosnesid valdavalt kuni 400 linnust, üksikjuhtudel aga enam kui 1000 isendist. Juulis-augustis nähti umbes veerandit lindudest põllumaal, septembris selle elupaiga kasutamine tõusis üle kahe korra ning oktoobris langes see vähem kui viiendikuni.
PDF

Elts, J.
Kas kiivitaja lahkumine Eestist on muutunud hilisemaks?
Kokkuvõte: Internetiküsitluse ja vaatlusankeetide abil koguti infot kiivitaja (Vanellus vanellus) hilistest vaatlustest 1991.-2001. aastal. 95% kiivitajatest vaadeldi novembris ja vaid 5% detsembris, kõik suured kogumid esinesid novembri esimesel poolel. Viimased kiivitajate kohtamised jäid 10. novembri ja 16. detsembri vahele ning keskmine hiliseim vaatlus tehti 15. novembril. Detsembrikuiste vaatluste osakaal oli viimasel aastakümnel praktiliselt võrdne 1949.-1986. a. kogutud ornitofenoloogiliste andmetega. Pikaajalises perspektiivis on kiivitaja lahkumine meilt muutunud siiski hilisemaks, kui eeldada, et lahkumisvaatluste kvaliteet on läbi aastate püsinud enam-vähem stabiilsena.
PDF

Paal, U.
Ilmatsalu linnustikust
Kokkuvõte: Ilmatsalu ümbruses on linnuvaatlusi tehtud aastatel 1992-2002. Koos varem avaldatud andmetega on vaatlusalal registreeritud 201 linnuliiki, neist pesitsejaid üle 120 liigi. Artiklis esitatakse ka rida huvitavamaid vaatlusi.
PDF

Eenpuu, R.
Siidisaba, urvalinnu, hangelinnu ja sabatihase sisserändest Eestisse 1996.-2001. a. fenoloogiaprojekti andmetel
Kokkuvõte: Artiklis antakse ornitofenoloogilise projekti käigus kogutud andmete põhjal lühike ülevaade nelja sagedamini kohatava invasioonilinnu saabumisest meile 1996.-2001. a. talvepoolaastatel. Esitatakse ka mõned huvitavamad vaatlused teistest liikidest.
PDF

Lühiteated
Tuule, E. & Tuule, A.
Tuuletallaja pesapaikadest ja lähinaabritest
Lepisk, A.
Vesipapi pesitsemisest Taevaskojas
Sild, S.
Suitsupääsukesel seitse poega
PDF

Linnukaitseuudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2002

Mägi, E.
Tutkas Matsalu niitudel
Kokkuvõte: Põhjapoolse levikuga tutka (Philomachus pugnax) arvukus on Eestis mitmeid kordi tõusnud ja langenud, olenevalt parasjagu valitsevast kliimaperioodist. Läbi kogu teadaoleva ajaloo on Kasari luht ja Matsalu lahe ümbrus olnud meil selle liigi kõige arvukama esinemise kohaks. 19. sajandi lõpus oli tutkas Matsalu luhtadel ja rannaheinamaadel pesitsusajal väga massiline lind. Pärast seda hakkas liigi arvukus pisitasa langema, olles 1930. aastatel ilmses madalseisus. 1950. aastatel toimus arvukuse tõus, millele järgnes uuesti langus. Arvukuse katastroofiline vähenemine jääb viimasesse aastakümnesse. Tänaseks päevaks on Matsalu lahe ümbrusse pesitsema jäänud vaid mõni lind ning liigi arvukus Eestis on ilmselt veelgi väiksem kui viimastes arvukushinnangutes pakutud 100–200 paari. Põhjus ei saa olla ainult pesitsuskohtade puuduses, sest tutkaid pole pesitsema jäänud ka hooldatud niitudele. Niidetavate luhtade pindala on tugevalt kahanenud, samas on mehhaniseeritud heinategu (eelkõige kõrgemalt niitmine ja kaarutamine) oluliselt muutnud luhapinna kvaliteeti. Läbirändavate tutkaste arvukus on samuti tugevalt langenud.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Kiivitaja pesitsusaegsest arvukusest Saue seirealal aastatel 1963–2001
Kokkuvõte: Kiivitaja (Vanellus vanellus) arvukust hinnati 1963.–2001. a. umbes 100 km² suurusel Saue vaatlusalal Tallinna lähedal. Maastik vaatlusalal on mosaiikne ning avatud kultuurmaastiku osatähtsus on aastate jooksul suurenenud. Arvukuse hindamiseks kasutati joontakseerimist 50 m laiusel loendusribal. 39 aasta keskmine asustustihedus oli põldudel 22,1 p/km², heinamaadel 20,5 p/km², karjamaadel 11,0 p/km² ning puis- ja põõsasniitudel 1,5 p/km². Kiivitaja arvukus langes vaatlusperioodi jooksul eriti tugevalt põldudel, kuid ka teistes elupaikades oli arvukuse muutus negatiivne.
PDF

Nellis, R., Nellis, R. & Tammekänd, I.
Hiireviu, karvasjalg-viu, välja-loorkulli ja hallõgija talvisest arvukusest ja biotoobikasutusest Lääne-Eestis
Kokkuvõte: Saare- ja Pärnumaal loendati 2000/2001. aasta talvel talvituvaid avamaastikuga seotud röövtoidulisi linde, eesmärgiga määrata nende arvukus ja selgitada elupaigaeelistusi. Liikide arvukushinnangu saamiseks võrreldi lindude talvist asustustihedust erinevatel avabiotoopidel. Saadud asustustihedusi jt. aspekte arvestades talvitus Lääne-Eestis antud talvel hinnanguliselt 20–40 välja-loorkulli (Circus cyaneus), 700–1000 hiireviud (Buteo buteo), 40–60 karvasjalg-viud (B. lagopus) ja 400–700 hallõgijat (Lanius excubitor). Hiireviud eelistasid peatuda söötis põldudel, teiste biotoopide osas ei esinenud statistiliselt usaldusväärseid eelistusi.
PDF

Väli, Ü. & Laansalu, A.
Röövlindude arvukus, sigimisedukus ning saagi koostis Härjanurme vaatlusruudus Tartumaal 1992.–2001. a
Kokkuvõte: 1992.–2001. a. leiti Härjanurme vaatlusalal (100 km²) pesitsemas 13 liiki röövlinde (7 liiki haukalisi, 2 liiki pistrikulisi ja 4 liiki kakulisi), koguarvukusega 30–55 (keskmiselt 44) pesitsusterritooriumi. Arvukamad olid kultuurmaastiku suhtes tolerantsed liigid. Edukalt pesitses hiireviu hele vorm, mis on omane seni Eestis ebaselge staatusega lääne-hiireviule (Buteo b. buteo). Vaatlusperioodi jooksul lakkasid pesitsemast tuuletallaja ja kanakull. Hiireviu sigimisedukus kõikus aastati märkimisväärselt, kuid sarnanes kokkuvõttes Eesti keskmisega. Hiireviu saagi koostis osutus mitmekesisemaks kui kanakullil, kodukakul ja kõrvukrätsul.
PDF

Lõhmus, A.
Kullipesade kaugus metsaservast – kas pesakaardiandmestik on usaldatav?
Kokkuvõte: Töös kontrolliti hüpoteesi, et metsaservale lähemal asuvaid linnupesi leitakse suhteliselt sagedamini kui kaugemalt, ning pesakaartide abil kogutavad juhuandmed on seetõttu süstemaatilise veaga. Selleks võrreldi spetsiaalse pesapaigauuringu tulemusi ja EOÜ pesakaardiprojekti andmeid kanakulli (Accipiter gentilis), raudkulli (A. nisus) ja hiireviu (Buteo buteo) kohta. Mediaanitest ei näidanud ühelgi liigil andmestike vahel olulist erinevust; raudkullipesi kaldus pesakaardiandmete põhjal olema sügavamal metsas isegi suhteliselt sagedamini. Seega näivad pesakaardid andvat linnupesade keskmisele kaugusele metsaservast küllalt tõepäraseid hinnanguid, kuigi ei võimalda eristada serva tüüpe (nt. lagendikke teedest ja sihtidest).
PDF

Lühiteade
Leito, A.
Merikotkas ründas sookurge

EOÜ kroonika ja teated

Hirundo 2/2001

Kaja Peterson
Saateks

Elts, J.
Maismaa talilindude loendustest 1987/88-1998/99
Kokkuvõte: Kirjutises antakse ülevaade maismaa talilinnuloenduste korraldusest, raja pikkuse mõjust loendustulemustele ning talilindude arvukuse sesoonsetest ja pikaajalistest muutustest. Esimestel loendusaastatel laekus kuni 180 ankeeti, 1990-ndate keskpaigas alla 100, viimastel aastatel taas rohkem. Valdavat osa radadest jälgiti vaid ühel talvel; vähemalt viis aastat loendati 18% ning vähemalt 10 aastat 5% radadest. Tulemuste analüüs näitab, et Eestis on optimaalsed 8–12 km pikkused loendusrajad. Kohatud lindude arv km kohta oli kõrgeim prahipaikades, madalaim metsa- ja avamaastikus ning raiesmikel, noorendikes ja põõsastikes. Talve jooksul vähenes 48 liigist tugevalt 15% ja mõõdukalt 44% liikide esinemissagedus, stabiilsena püsis veerand ning mõõdukat tõusu näitas 17% liikidest. Aastatevaheline trend oli kümnest liigist seitsmel pigem langev, kusjuures põhjatihase ja haraka vähenemine oli oluline. Kõige enam tõusis leevikese arvukus, tulenevalt kahe viimase talve kõrgseisust.
PDF

Leito, A. & Ojaste, I.
Eesti sookurgede rändeteed: märgistamistulemuste esmane analüüs
Kokkuvõte: 1990.–2001. a. on Eestis värviliste jalarõngastega märgistatud 52 sookurge (Grus grus), neist 11-le on paigaldatud ka raadiosaatja ning neljale linnule satelliitsaatja. Kokku on saadud 169 taasleidu 26 linnu kohta 8 riigist, sealhulgas 76 taasleidu 20 linnu kohta väljaspool Eestit. Kõige rohkem on välismaiseid taasleide Saksamaalt, järgnevad Hispaania ja Ungari. Sügisrändelt on 40 taasleidu 16 linnu kohta, kevadrändelt 21 taasleidu 7 linnu kohta ning talveperioodilt 15 taasleidu 6 linnu kohta. Eestis pesitsevad sookured kasutavad nii lääne- kui ka idapoolset rändeteed, taasleidude suhtega 3:1. Ainsa talvitusalana on seni kindlaks tehtud Hispaania. Tulemused kinnitavad, et Eestis ja Soomes pesitsevate sookurgede rändeteed on sarnased ning primaarne rändesuund ja konkreetsed rändeteed ei ole kuigi jäigalt fikseeritud (suund jääb vahemikku ligikaudu 180°–225°). Lääne- ja idapoolset rändeteed koos nendevahelise alaga võib vaadelda ühise rändeväljana, mille piires lindude liikumisel olulisi populatsioonisiseseid takistusi ei ole. Eestis pesitsevad sookured moodustavad osa suuremast, suhteliselt homogeensest populatsioonist, mille pesitsusareaal hõlmab vähemalt Soome ja Eesti, tõenäoliselt aga liigi kogu Euroopa läänepoolse areaaliosa, idas kuni Ukraina, Valgevene ja Loode-Venemaani.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Lõhmus, A.
Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961-2000. a.
Kokkuvõte: 1961.–2000. a. loendati röövlinde 60 km² suurusel alal Harjumaal Saue ümbruses. Pesitsemas leiti 17 liiki (7 liiki haukalisi, 3 liiki pistrikulisi ja 7 liiki kakulisi). Röövlindude keskmine asustustihedus oli 48,2 pesitsusterritooriumi 100 km² kohta ning see püsis hoolimata maastiku muutumisest suhteliselt stabiilsena. Röövlinnustiku liigiline mitmekesisus langes aga käsitletud perioodil tugevasti. Olulised negatiivsed trendid ilmnesid kuuel liigil (kadusid väikepistrik ja sooräts; arvukus langes välja-loorkullil, tuuletallajal, lõopistrikul ja kassikakul), olulised positiivsed trendid kolmel liigil (soo-loorkull asus pesitsema, kanakulli ja händkaku arvukus tõusis). Läbirändajate, hulgu- ja eksikülalistena kohati 14 liiki röövlinde, kellest sagedasemad olid karvasjalg-viu, kaljukotkas ja rabapistrik; viis liiki esinesid ainult ühel korral.
PDF

Lõhmus, A. & Sellis, U.
Must-toonekure toitumispaigad Eestis
Kokkuvõte: 1990. aastatel tehtud juhuvaatluste põhjal toitusid must-toonekured (Ciconia nigra) Eestis peamiselt veekogudel (87,8% toitumispaikadest, n=82), eriti vooluveekogudel (63,4% paikadest). Linnud eelistasid metsaga varjatud toitumiskohti, mis asusid mõnikord teede või inimasustuse vahetus läheduses. Toitumiskohad jäid keskmiselt 3,6±0,8 km kaugusele teadaolevatest pesadest (n=12), kuid toitumislendude tegelik keskmine kaugus võib olla suuremgi. Toitumispaikade kvaliteedi halvenemine metsakuivenduse järelmõjuna näib olevat üks must-toonekure arvukuse languse põhjuseid Eestis.
PDF

Linnukaitseuudised
Kose, M.
Siniraa pesakastide projekt
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/2001

Aivar Leito
Saateks

Kose, M.
Suitsupääsuke – aasta lind 2000
Kokkuvõte: Suitsupääsuke (Hirundo rustica) valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2000. aasta linnuks. Käesolevas artiklis antakse ülevaade aasta linnu kampaania käigust ning loendustega saadud vaatlustulemustest. Suitsupääsukese kevadist saabumist jälgiti 25 paigas ning esimest saabunud pääsukest vaadeldi 15. aprillil. Jätkati traditsioonilist “Kodukoha pääsukese” loendust, milles seekord osales kokku 206 vaatlejat kõikidest Eesti piirkondadest. Seire tulemusena selgus, et suitsupääsukese arvukus oli 2000. aastal loenduspaikades 15% kõrgem kui eelnenud aastal. Keskmine poegade arv pesakonnas oli 4,26, mis on madalam paljude aastate keskmisest (4,40). Pojad lennuvõimestusid keskmiselt 11. juulil, mis ei erine märgatavalt pikaajaliste vaatluste keskmisest (12. juuli). EOÜ liikmeskonnale saadetud ankeetküsitlusest selgusid vaatlejate hinnangud suitsupääsukese arvukuse muutuste ning nende põhjuste kohta.
PDF

Pehlak, H., Luigujõe, L. & Kuresoo, A.
Kesktalvised veelindude loendused Eesti rannavetes
Kokkuvõte: Eestis alustati kesktalvise veelindude loenduse korraldamist 1960. aastal ning praegu kuulub see riiklike seireprojektide hulka. Artikkel annab ülevaate projekti korraldusest ning koondab tulemused talvituvate veelindude liigilise koosseisu ja arvukuse kohta aastatest 1995-1999. Sel perioodil tehti 199 rannikumere-loendusalast 134 alal vaatlusi vähemalt ühel aastal; andmeid laekus enam kui sajalt inimeselt aastas. Loendustel kohati 35 liiki veelinde, neist 18 liiki talvitusid Eesti rannavetes kõigil aastatel ja veel viis liiki rohkem kui pooltel aastatel. Kuus liiki esinesid vaid ühel aastal. Arvukamate veelinnuliikide kohta esitatakse levikukaardid. Kõigi liikide levikuandmete ja Ramsari konventsiooni kriteeriumi 3© kooskasutamisel saadud hinnangute põhjal paiknevad Eestis kõige väärtuslikumad veelindude talvitusalad Saaremaa looderannikul ja Sõrve poolsaare läänerannikul, väärtuslikke alasid leidub ka Hiiumaa ja Eesti mandriosa põhjarannikuil. Suurem osa väärtuslikest talvitusaladest on hõlmatud kaitsealade või tähtsate linnualadega.
PDF

Lõhmus, A.
Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel
Kokkuvõte: Loode-Tartumaal tehtud 1480 juhuvaatluse põhjal kirjeldatakse 16 röövlinnuliigi eelistusi toitumisbiotoobi valikul. Pisiimetajatest toituvate liikide peamisteks toitumisbiotoopideks olid kultuur-avamaastik ja luhad, teised liigid eelistasid pigem loodusmaastikku. Kokkuvõttes olid liigirikkaimateks ja enim kasutatavateks biotoopideks niidud ja lageluhad. Eelistatud biotoopides õnnestus röövlindude saagijaht palju sagedamini kui välditud biotoopides. Valivamad liigid olid haruldasemad ja võivad seetõttu olla maastike muutumise tagajärjel rohkem ohustatud. Seesugust mõju 20. sajandil ei õnnestunud aga näidata, tõenäoliselt teiste tegurite domineerimise tõttu.
PDF

Väli, Ü.
Hiiumaa karjäärid veelindude elupaigana
Kokkuvõte: Kuues Lõuna-Hiiumaa kruusakarjääris registreeriti 19 liiki veelinde. Suurima arvu liikidega olid esindatud kurvitsalised, järgnesid hanelised, kurelised ja pütilised. Pesitsemas leiti ka mererannikule omaseid linde. Statistiliselt usaldusväärseid seoseid karjääride omaduste ning linnustiku liigilise koosseisu ja arvukuse vahel ei selgunud, kuid linnustiku mitmekesisust mõjutas karjääri liigendatus.
PDF

Edula, E.
Värvuliste suhtelisest arvukusest Viljandi ümbruses aastatel 1996-2000
Kokkuvõte: Viljandi ümbruses on lindude pesi otsitud aktiivselt alates 1956. aastast ning leidude arvu kasutatud ka arvukuse muutuste hindamiseks 1956.–1995. a. (Edula 1998). Järgnevas lühikokkuvõttes esitatakse andmed 38 värvuliseliigi leitud pesade arvu kohta möödunud viiel aastal ja võrreldakse neid varasemate tulemustega. Põhiline vaatlusala Viljandist läänes ja lõunas on jäänud endiseks (täpsemalt vt. Edula 1998).
1996.–2000. a. pesaleidude koguarv ja keskmine arv aastas ning nende võrdlus varasemate andmetega on näidatud tabelis 1. Suhteliselt väga vähe leiti viimasel viiel aastal metskiuru ja kadakatäksi pesi; madalseis püsis salu-, põhja- ja tutt-tihase ning kuldnoka ja kanepilinnu pesaleidude arvus. Pikaajaline pesaleidude vähenemine jätkus mets-lehelinnu puhul ning mõningane langustrend näib olevat tabanud harakaid. Suhteliselt palju leiti võsaraadi, aed-põõsalinnu ja linavästriku pesi. Viimati ulatus linavästrikul aastane pesade arv sama kõrgele 1970. aastate algul. Punarinna ja eriti märgatavalt musträsta arvukuse tõus jätkus.
PDF

Lühiteated
Lõhmus, A.
Kui täpsed on metsakulliliste asustustiheduse hinnangud?
Nellis, R., Nellis,R. & Nellis,V.
Hilised sookured Saaremaal
Tammekänd, I.
Rootsiitsitaja talvitumisest Pärnus
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/2000

Peep Veedla
Saateks

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Kulpsoo, L., Leivits, A., Nellis, R. & Väli, Ü.
Rähnide arvukusest Eestis
Kokkuvõte: Töös esitatakse Eesti esimese ulatusliku rähniloenduse tulemused, käsitletakse rähnide arvukuse seost metsade majandatusega ning vaadatakse kriitiliselt üle varasemad arvukushinnagud. Rähne kaardistati kümnel alal, kogupindalaga 838 km² (sh. 449 km² metsamaad). Täheldati kõiki seitset Eestis pesitsevat liiki. Loodusmetsad olid liigirikkamad ja seal leidus arvukamalt spetsialiseerunud liike kui majandatud metsades või mosaiikmaastikul. Laia ökoamplituudiga suur-kirjurähn (Dendrocopos major) ja musträhn (Dryocopus martius) olid arvukamad mosaiikmaastikul. Roherähn (Picus viridis) esines arvukalt ainult Saaremaal, mujalt Eestist saadi andmeid tema arvukuse languse kohta. Valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos) levik oli selgelt seotud inimmõju tugevusega metsa-aladel ning ilmselt on ka selle liigi arvukus oluliselt langemas.
PDF

Lõhmus, A.
Kirjurähniaasta 1999
Kokkuvõte: Kirjurähn valiti Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 1999. aasta linnuks. Artiklis tutvustatakse 105 ankeetvastuse põhjal kirjurähnide tuntust, levikut ning arvukust ja selle muutusi. Rähnide tuntus järgis nende arvukust. Tavalist suur-kirjurähni ei kohatud vaid kolmes vaatluspaigas, väike-kirjurähn oli sage üle Eesti, kuid valgeselg-kirjurähn märksa haruldasem, eriti läänesaartel, Loode- ja Põhja-Eestis. Kahe viimase liigi arvukus on viimasel aastakümnel langenud. Esitatakse ka uusi andmeid tamme-kirjurähni esinemisest Eestis.
PDF

Elts, J.
Rähnide pesitsusbioloogiast Eestis pesakaartide andmeil
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse 312 pesakaardi põhjal rähnide pesapaiku, kurna ja pesakonna suurust ning pesitsusfenoloogiat. Enim andmeid on suur-kirjurähni kohta, teiste liikide kohta on andmeid vähe või (roherähni puhul) puuduvad need täiesti. Edaspidi tuleks leitud rähnipesi külastada rohkem kordi ja määrata senisest tõhusamalt pesitsustulemusi.
PDF

Kinks, R.
Rähnide elupaigakasutusest juhuvaatluste põhjal
Kokkuvõte: Rähnide elupaigakasutuse uurimiseks 1999. aastal korraldatud küsitlusele vastas 83 vaatlejat või vaatlejate rühma kokku 1977 vaatlusega. Metsadega enim seotud (üle 70% vaatlustest metsas) liikideks osutusid kolmvarvas-rähn, musträhn ja valgeselg-kirjurähn. Nii need liigid kui roherähn toitusid sagedamini surnud kui elusatel puudel, kusjuures valgeselg-kirjurähn toitus surnud puudel oluliselt sagedamini talvel kui suvel. Kolmvarvas-rähn, kes kirjanduse andmeil on okasmetsade liik, toitus üllatavalt sageli lehtpuudel (41% toitumisvaatlustest). Väike-kirjurähni kohati suhteliselt sageli väljaspool metsi ning ta toitus aasta läbi eelkõige elusatel puudel. Looduskaitse seisukohalt tuleks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata liikidele, kes sõltuvad surnud puude olemasolust ning on seeläbi metsamajanduse poolt ohustatud.
PDF

Kinks, R & Eltermaa, J.
Tamme-kirjurähnid Räpinas
Kokkuvõte: Räpina mõisa pargis vaadeldi ja rõngastati 2000. a. algul kolm tamme-kirjurähni ning jälgiti esimest korda Eestis selle liigi pesitsemist. Pesa asetses 5,6 meetri kõrgusel elusas tammes. Pesaõõnsuse rajamine algas hiljemalt 18. aprillil. Kurn muneti mai esimesel nädalal ning pojad koorusid 18. või 19. mail. Poegadele viidi toitu keskmiselt 12-minutilise (1-49) vahega. Nii pesaehitusel, haudumisel kui ka poegade toitmisel osalesid mõlemad vanalinnud. Pesitsus ebaõnnestus – 06.06.2000 leiti pesast kaks surnud poega.
PDF

Lõhmus, A., Elts, J., Evestus, T., Kinks, R., Nellis, R. & Väli, Ü.
Kuidas loendada rähne?
Kokkuvõte: Looduskaitseliselt olulistest linnurühmadest on rähnid Eestis üks halvemini uurituid. Käesolev artikkel annab ülevaate rähnide loendamise metoodikast ning esitab praktilise juhise Eestis kasutamiseks. Soovitav on rähne uurida kaardistusmeetodil 10*10 km suuruses ruudus, kus ajavahemikul märtsi teisest poolest mai keskpaigani viiakse läbi peibutamine salvestatud trummeldamisega. Meie kasutatud valgeselg-kirjurähni trummeldusele reageerisid ligilähedaselt sama hästi kõik rähniliigid. Lisaks peibutamisele on soovitav kasutada pesade otsimist ja pesitsusterritooriumidele viitavaid juhuvaatlusi. Artiklis käsitletakse ka tegutsemisjälgede kasutatavust ning probleeme vaatluste tõlgendamisel ja rähnide määramisel.
PDF

Lühiteated
Koppel, A.
Suur-kirjurähni toitumisest musta männi puistus
Põldsam, H.
Suur-kirjurähn lõhkus põldvarblase pesa
Põldsam, H.
Linnud soolakus
PDF

EOÜ kroonika
PDF

Hirundo 1/2000

Tiit Randla
Saateks

Kuresoo, A. & Ader, A.
Haudelindude punktloendus Eestis aastail 1983-1998
Kokkuvõte: Eesti haudelindude punktloenduse eesmärgiks on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, selgitamaks lindude elupaikades ja ka laiemalt keskkonnas toimuvaid muutusi. Projekti eeliseks on see, et korraga on vaatluse all ligi poolsada liiki. Loendusi on teinud üle seitsmekümne vaatleja ja käigus on olnud üle saja loendusraja. Loendusradade keskmine “eluiga” on olnud veidi üle seitsme aasta, kusjuures 26 rada on olnud kasutusel vähemalt kümme aastat. Eestis tavalistest haudelindudest on aastail 1983-1998 jõudsalt (>50%) kasvanud kaelustuvi, suur-kirjurähni, käbliku, punarinna, musträsta, pasknääri, ronga, pruunselg-põõsalinnu ja karmiinleevikese arvukus. Tugevalt (>50%) on kahanenud peoleo ja tikutaja arvukus, vähemaks on jäänud ka pesitsevaid põhjatihaseid, metskiure, käosulaseid, mets-ja väike-lehelinde.
PDF

Sellis, U.
Kas must-toonekurg jääb elustama Eesti maastikku?
Kokkuvõte: Eestis, oma areaali loodepiiril, on must-toonekure (Ciconia nigra) arvukus 20 aastaga langenud 2-2,5 korda. Must-toonekurega seotud probleemide tutvustamiseks ja andmete koondamiseks valiti see liik EOÜ 1998. aasta linnuks. Artiklis esitatakse arvukuse täpsustatud hinnang, levikukaart, aasta linnu projekti kokkuvõte ja sigimisedukuse analüüs 1991.-1999. aasta andmete põhjal. Must-toonekure praegune arvukus on Eestis 100-120 paari. Kahanevale populatsioonile iseloomulikult on sigimisedukus aastati kõikuv, üldiselt vähenenud ja madal (keskmine produktiivsus 1,09 poega paari kohta aastas). Arvukuse kahanemise põhjused asuvadki tõenäoliselt pesitsusaladel. Et lähiriikides on sigimisedukus sarnane, siis Eesti populatsioonile mujalt täiendust loota ei ole.
PDF

Lõhmus, A.
Millal ja kuidas händkakud häälitsevad?
Kokkuvõte: Händkaku (Strix uralensis) häälitsemisaktiivsust ja repertuaari uuriti Laeva ümbruses põhiliselt 1991.-1994. a. Häälitsemisaktiivsus oli kõrgeim märtsist mai keskpaigani. Kirjanduses mainitud sügisest aktiivsusperioodi Laevas ei leitud, mis võis tulla territooriumikäitumise lükkumisest kevadesse. Tuul, sademed ja tõenäoliselt ka tihe pilvisus vähendasid aktiivsust oluliselt. Häälitsemine algas kevadel 19 ± 10 minutit pärast päikeseloojangut, talvel aga suhteliselt hiljem. Eri sugupoolte repertuaar erines märkimisväärselt, ega muutunud sesoonselt, kuid isaslinnud häälitsesid aktiivsemalt kui emaslinnud. Töö tulemuste põhjal esitatakse soovitused kakuloenduste läbiviimiseks – marsruutide tiheduse, loenduse ajastamise ja sobiva ilmastiku kohta. Ilmselt tuleb usaldatava loendustulemuse saamiseks lisaks kuulamiskäikudele otsida ka pesi ja kasutada peibutamismeetodit.
PDF

Edula, E.
Kanepilinnu pesitsemisest Viljandi ümbruses
Kokkuvõte: Artiklis esitatakse aastatel 1959-1998 kogutud andmed kanepilinnu (Carduelis cannabina) saabumise, pesaehituse ja sigimisedukuse kohta Viljandi ümbruses. Kanepilinnud saabusid keskmiselt 4.-5. aprillil. 40% pesitsustest alustati enne 15. maid, kuid osa linde pesitses ilmselt mitu korda. 613 kurnas oli keskmiselt 5,12 muna, õnnestus 68% pesitsustest. Nii kurna suurus kui pesitsusedukus järgisid arvukuse muutusi, saavutades maksimumi 1960. aastate lõpul ja langedes alates 1970. aastate algusest.
PDF

Nellis, R. & Nellis, R.
Talvituvad linnud Maleva ümbruses
Kokkuvõte: Saaremaal Maleva küla ümbruses selgitati talvedel 1992/93-1998/99 lindude esinemissagedust, biotoobieelistust ja arvukuse muutusi. Linde loendati püsimarsruudil kolm korda talve jooksul. Kohati 42 liiki, neist üheksat vähemalt 70% loendustest. Keskmine arvukus oli 29 is./km, kuid see varieerus tugevasti nii aastati kui talve jooksul. Kõige arvukamalt esines linde talumaastikus, kuigi arvukus langes seal tugevasti sügisest kevadeni. Hoolimata pehmemast kliimast, ei olnud arvukuse langus talve jooksul väiksem kui mandri-Eestis Sauel. Lindude arvukuse pikaajalised muutused sarnanesid enamasti vastavate muutustega kogu Eestis.
PDF

Lühiteated
Aua, J.
Toiduparastitismi ilmingust hoburästal
Elts, J.
Antagonistlikust käitumisest hall- ja musträsta vahel
Lõhmus, A.
Hiireviu munes “nahkmuna”
Aua, J.
Väiketüllide pesitsusaegadest
Aua, J.
Suitsupääsukesel kaheksa muna
PDF

Linnukaitseuudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/1999

Kaja Peterson
Saateks

Lilleleht, V.
Linnuharuldused Eestis 1990-1997. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
Kokkuvõte: Eesti linnuharulduste komisjoni teine kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest.
Lõplik hinnang anti 759 teatele, neist 597 aastatest 1990-1997 (44-105 teadet aastas). Kinnitati vastavalt 624 (82%) ja 544 teadet (91%). Järjest on kasvanud välismaiste, peamiselt Soome linnuvaatlejate osa harulduste leidmisel, ulatudes praeguseks juba üle 60% kõigist läbivaatamiseks esitatud teadetest. Eesti lindude nimekirja lisandus 13 uut liiki ja 3 alamliiki, lisaks veel üks teadmata päritoluga ja neli vangistusest lahtipääsenud liiki. Tõestati nelja uue linnuliigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 01.01.1998 kokku 335 loodusliku päritoluga ja meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, viis liiki teadmata päritoluga ja seitse liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/1999

Andres Kuresoo
Tuult tiibadesse
PDF

Edula, E.
Tehispesi asustavate lindude pesitsusbioloogiast Viljandi lähistel 1968-1987
PDF

Lõhmus, A.
Röövlinnuprojekt aastatel 1994-1998
PDF

Elts, J. & Aua, J.
Metskurvitsa mängust Kuhjaveres
PDF

Mikk, R.
Millal lõpetavad linnud laulmise?
PDF

Mägi, E.
Matsalu linnutornid
PDF

Lühiteade
Elts, J.
Punajalg-tildril viis muna
PDF

EOÜ kroonika
PDF

Hirundo 2/1998

Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A., Luigujõe, L. & Sellis, U.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus
PDF

Elts, J. & Tuule, E.
Talilindude arvukuse muutustest Sauel
PDF

Lõhmus, A.
Kas suur-kirjurähn ehitab pesa ökonoomselt?
PDF

Ader, A.
Linnusõbrad ja internet
PDF

Lühiteated
Lõhmus, A.
Sinikael-part pesitses hiireviu asustatud pesas
Lõhmus, A.
Ebaharilikult tume loorkull
Elts, J. & Aua, J.
Hänilased läbirändel
PDF

EOÜ kroonika, linnukaitseuudised ja teated
PDF

Hirundo 1/1998

Raivo Mänd
10 aastat Hirundot

Edula, E.
Värvuliste arvukuse muutustest Viljandi ümbruses aastatel 1956-1995
PDF

Lõhmus, A.
Suur- ja väike-konnakotka arvukusest Eestis
PDF

Leito, A.
Sookureaasta 1997
PDF

Luigujõe, L., Kuresoo, A., Ader, A. & Ots, M.
Ropka-Ihaste luha linnustikust 1992. aastal
PDF

Aua, J.
Huvitavaid linnuvaatlusi aastatest 1977-1982
PDF

Elts, J., Aua, J.
Kuidas hinnata asustatud pesakoobaste hulka kaldapääsukeste koloonias
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/1997

Edula, E.
Andmeid vainu- ja laulurästa pesitsemisest Viljandi ümbruses aastail 1969-1993
PDF

Rootsmäe, L.
Hanede ja laglede sügisrändest 1994. aastal
PDF

Rootsmäe, L.
Hanede ja laglede kevadrändest 1995. aastal
PDF

Lepisk, A. & Leito, A.
Hanede kevadränne Räpina poldril 1997. aastal
PDF

Edula, E.
Proovialade haudelindudest Viljandi lähedal 1994. aastal
PDF

Pärnamets, H. & Lepisk, A.
Röövlindude arvukusest Räpina vallas ja Laheda püsialal
PDF

Aua, J.
Jõgeva maakonna karjääride haudelinnustikust
PDF

Aua, J.
Mis teeb väiketüllist Eesti inimkaaslevaima kurvitsalise?
PDF

Lilleleht, V. & Lõhmus, A. (koost.)
Euroopa lindude nimestik
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF

Hirundo 1/1997

Saateks

Lõhmus, A.
Röövlindude arvukuse muutustest Loode-Tartumaal
PDF

Evestus, T.
Kullilised Otepää ümbruses
PDF

Ojaste, I.
Tähelepanekud Palivere röövlinnuruudus
PDF

Väli, Ü.
Röövlinnud Lõuna-Hiiumaal
PDF

Klein, A. (koost.)
Soome linnumeeste röövlinnuvaatlustest Pärnumaal 1996. aastal
PDF

Randla, T.
Nõva kassikakkudest
PDF

Lõhmus, A.
Kuidas uurida röövlindude sigimisedukust?
PDF

Lõhmus, A., Evestus, T., Lauk, K. & Väli, Ü.
Röövlindude sigimisedukusest Ida- ja Kagu-Eestis
PDF

Lelov, E.
Tähelepanekuid röövlindudest
PDF

Projekt “Röövlindude seire püsialadel”
PDF

Kroonika
PDF

Hirundo 2/1996

Edula, E.
Andmeid hall- ja musträsta pesitsemisest Viljandi ümbruses aastatel 1969-1993
PDF

Laur, T.
Koldvindist ja must-lepalinnust Pärnus 1994. a.
PDF

Lepisk, A.
Räpina poldri linnustikust
PDF

Rootsmäe, L.
Ornitofenoloogilistest vaatlustest
PDF

Aua, J.
Kuldnoka pesitsemise edukusest linna- ja maatingimustes
PDF

Laur, T.
Tõmmukajakas talilinnuna Pärnus
PDF

Ühingu teated
PDF

Hirundo 1/1996

Leito, A.
Linnustiku riiklik seire 1995
PDF

Laur, T.
Tammiste metskonna rähnid
PDF

Rootsmäe, L.
Tartu Puiestee kalmistu linnustikust
PDF

Enok, L.
Märkmeid metskurvitsast
PDF

Laur, T.
Lumekakk Kastnas
PDF

Elts, J.
Kessulaiu linnustik 1991. aastal
PDF

Edula, E.
Pombre liivakarjääri linnustik 1994. aastal
PDF

Laur, T.
Mägi-kanepilind Pärnus
PDF

Hirundo 2/1995

Rootsmäe, L. & Veroman, L.
Siidisabade saabumine ja ilm: kas prognoos on võimalik?
PDF

Padari, A.
Käina lahe linnud 1993. aastal
PDF

Anvelt, V.
Laulurästas pesitseb ka rabas
PDF

Lõhmus, A.
Märkmeid must-lepalinnu fenoloogiast ja käitumisest
PDF

Rootsmäe, L.
Hanede ja laglede kevadrändest 1992. aastal
PDF

Rootsmäe, L.
Tartu Vana-Jaani kalmistu linnustikust
PDF

Edula, E.
Märkmeid porrist
PDF

Hirundo 1/1995

Elts, J.
Maismaa talilindude loendus Eestis aastatel 1987-1994
PDF

Hirundo 2/1994

Randla, T.
Linnustiku riiklikust seirest
PDF

Leito, A.
Linnustiku riiklik seire Eestis: käivitamine ja esimesed tulemused
PDF

Ader, A. & Keskpaik, J.
Ornitofenoloogilise materjali kasutamise võimalused seires
PDF

Mägi, E.
Lindude pesitsemisest Kasari luhas
PDF

Lõhmus, A.
Kulliliste ja kakuliste seire tänapäeva Eestis
PDF

Leito, A.
Sügisrändel peatuvate hallhanede loendustulemustest Eestis
PDF

Kose, M.
Eesti Ornitoloogiaühingu pääsukeste seire projektist
PDF

Viht, E.
Metsislaste seirest Eestis
PDF

Ilmunud kirjandus
PDF

Hirundo 1/1994

Elts, J.
Lindude kohtamise sagedusest taliloendusel
PDF

Lõhmus, A.
Andmeid lindude hukkumisest teedel
PDF

Edula, E.
Märkmeid Viljandi ümbruse pesitsusaegsest linnustikust
PDF

Rootsmäe, L. (koost.)
Huvitavaid linnuvaatlusi
PDF

Peterson, K.
Kühmnokk-luige erakordne asustustihedus
PDF

Mikk, R.
Raudkulli eksitus
PDF

Rootsmäe, L.
Hanede ja laglede sügisrändest 1991. aastal
PDF

Mikk, R.
Tõrva ja Koorküla järvede linnustikust
PDF

Mitt, H.
Kodukakkude pesitsemisest Sindis
PDF

Anvelt, V.
Mõnda must-kärbsenäpi pesitsemisest Järvamaal
PDF

Rootsmäe, L.
Albinism ja melanism Eesti lindudel
PDF

Jaama, K.
Linavästriku huvitav pesapaik
PDF

Elts, J.
Kaldapääsukesed soolaliivas
PDF

Põdra, T.
Karvasjalg-kaku varane laul
PDF

Anvelt, V.
Aed-põõsalinnu pesapoegade erandlik menüü
PDF

Hirundo 2/1993

Lõhmus, A.
Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92
PDF

Mikk, R.
Kanakulli konflikt hakkidega
PDF

Lõhmus, A, Rander, R. & Rander, A.
Laeva röövlinnuruut 1992 aastal
PDF

Soom, E.
Roohabekad Kuressaares
PDF

Mikk, R. & Merivee, O.
Tõrva ümbruse lindude liiginimestik (1984-1989)
PDF

Elts, J.
Roo-ritsiklind nüüd ka Peipsi ääres
PDF

Aua, J.
Karjääride linnustikust
PDF

Sügav, P.
Tori valla Kruusakarjääride linnustikust
PDF

Elts, J. & Aua, J.
Lindude püügist Navesti jõe luhal
PDF

Padari, A.
Käina lahel pesitsevad linnud
PDF

Rootsmäe, L.
Urvalind on Eestis lepalembene
PDF

Anvelt, V.
Kolmvarvas-rähni pesitsemisest Järvamaal
PDF

Hirundo 1/1993

Lilleleht, V. & Leibak, E.
Eesti lindude süstemaatiline nimestik, staatus ja arvukus
PDF

Hirundo 2/1992

Paakspuu, V.
Hallhaigrud toitumas kuival maal
PDF

Paakspuu, V.
Kui palju linde on salgas, parves?
PDF

Lõhmus, A.
Röövlindude pesitsemisest Laeva ruudus 1991. a.
PDF

Lelov, E.
Röövlindude pesitsemisest Edela-Eestis 1991. a.
PDF

Proover, G.
Huvitav rasvatihase pesaleid
PDF

Ots, M.
Suitsupääsukese kurna suurusest Tartumaal 1986-1988
PDF

Rootsmäe, L.
Eesti ornitoloogiline kirjandus 1976-1990
PDF

Elts, J.
Lihthe pesaalus kõrvukrätsule
PDF

Lilleleht, V.
Linnupaigaregister
PDF

Ots, M.
Mõningaid tähelepanekuid kaldapääsukeste kolooniate juures
PDF

Rootsmäe, L. (koost.)
Huvitavaid linnuvaatlusi
PDF

Lilleleht, V.
Randa uhutud veelindude loendus (RULL)
PDF

Lõhmus, A.
Miks kullilised söövad taimset materjali?
PDF

Keskpaik, J.
Sookureloendus 1993. a.
PDF

Maamägi, E.
Vihased varblased
PDF

Hirundo 1/1992

Lilleleht, V. & Leibak, E.
Linnuharuldused Eestis kuni aastani 1989. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne (3)
PDF

Kroonika ja teated
PDF

Hirundo 2/1991

Kuresoo, A.
Lindude punktloenduste tulemustest Eestis aastail 1983-1990
PDF

Kose, M.
Roohabekas Eesti linnustikus anno 1991
PDF

Rootsmäe, L.
Künnivares Tartus
PDF

Lilleleht, V. & Leibak, E.
Linnuharuldused Eestis kuni aastani 1989. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne (2)
PDF

Hirundo 1/1991

Leito, A.
Väike- ja laululuige üle-eestiline kevadloendus 1990. a.
PDF

Rootsmäe, L.
Märkmeid LUS-i ornitoloogisektsiooni korrespondentidelt III
PDF

Saarela, H.
Pääsupesade kaitsmisest js hävimisest
PDF

Lelov, E.
Röövlindude pesitsemisest Edela-Eestis 1990. a.
PDF

Elts, J.
Huvitavamaid vaatlusi talilinnuloendustel 1988/89 ja 1989/90
PDF

Lilleleht, V. & Leibak, E.
Linnuharuldused Eestis kuni aastani 1989. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
PDF

Hirundo 2/1990

Edula, E.
Talumetsa haudelinnustiku loendamisest Viljandimaal
PDF

Elts, J.
Märkmeid öösorri tegevusaktiivsusest
PDF

Laur, T & Rootsmäe, L.
Albinootilisi linde
PDF

Lutsar, L.
Musträsta varajasest pesitsemisest
PDF

Hirundo 1/1990

Mitt, H.
Talvitavate veelindude vaatlustest Sindis
PDF

Lelov, E.
Röövlindude pesitsemisest Edela-Eestis 1989.a.
PDF

Vahula, M.
Kanakulli pesitsemisest Neeruti ümbruses
PDF

Elts, J.
Kodutuvide loendamisest talvel
PDF

Rootsmäe, L. (koost.)
Märkmeid LUS-i ornitoloogiasektsiooni korrespondentidelt II
PDF

Leibak, E.
Läti Linnuatlas on ilmunud – kuhu jääb meie oma?
PDF

Kose, M.
Pääsukeste pesitsusjärgsetest ööbimiskogumistest roostikus
PDF

Mänd, R.
Tähelepanu linnusulgedele
PDF

Hirundo 1/1989

Metsaorg-Peterson, K.
Metsvindi pesitsusbioloogiast pesakaartide põhjal
PDF

Rootsmäe, L. (koost.)
Märkmeid LUS-i ornitoloogiasektsiooni korrespondentidelt
PDF

Elts, J.
Huvitavamaid vaatlusi talilinnuloendustest 1987/88
PDF

Kuresoo, A.
1988 a. järeltalv tappis ohtralt meie väikelinde
PDF

Kangur, V.
Tuuletallajast Kohtla-Järve ümbruses 1964-1988
PDF

Hirundo 2/1988

Lelov, E.
Harrastusornitoloogide tegevusest Pärnus
PDF

Mitt, H.
Sinikael-pardi ja laugu arvukuse muutustest Pärnu jõel
PDF

Lelov, E.
Kaljukotka pesitsusökoloogiast Edela-Eestis
PDF

Lauk, K.
Ronga pesitsemisest Pärnu rajoonis
PDF

Hirundo 1/1988

Veromann, H.
Saateks

Leivits, A., Edula, E. & Lind, I.
Kas ka Eestis on kuldnokki vähemaks jäänud?
PDF

Renno, O.
Baltimaade linnuatlase andmete kogumisest Eestis 1985-1987
PDF

Viin ja linnumunad
PDF