Supplementum 5/2002

Ene Viht & Tiit Randla
Metsis. Eesti asurkonna seisund ja säilimise väljavaated

Kokkuvõte

Käesoleva väljaande aluseks on metsise (Tetrao urogallus) kaitsekorralduskava aastateks 2002-2011.

Metsis on langeva arvukusega liik, kelle kaitse on rahvusvahelise tähtsusega. Eestis elab 1,2-2 tuhat paari metsiseid, talvine arvukus võib küündida 3200-5300 linnuni. Aastate 1990-2000 keskmise põhjal on Eestis kevadel ligikaudu 1300 metsisekana. Eesti oludes tuleks kevadel miinimumarvukuseks pidada 1000 ja optimumarvukuseks 1500 emaslindu. Viimase 30 aastaga on meil tühjaks jäänud 30% teadaolevatest mängupaikadest. Selle tendentsi jätkumine viiks metsise hävimisele 21. sajandil.

Metsise ohutegurite prioriteetsuse analüüs Eestis näitab, et kõige suurem mõju on elupaikade vähenemisel ja nende kvaliteedi langusel. Tähtsuselt järgmine ohutegur on vaenlaste kõrge arvukus. Häirimine ja küttimine on suhteliselt väikese tähtsusega ohutegurid.
Senine seadusandlus ei taga metsisele tõhusat kaitset. Seepärast on oluline seadusandlust täiustada, konkretiseerida. Kaitsekord metsise kaitstavates elupaikades peab olema seadustatud. On tehtud metsise mänguaegsete püsielupaikade ja 10 hoiuala (Natura 2000 võrgustiku osana) projektid koos nendes vajaliku kaitsekorraga. Kaitsekorra koostamisel on aluseks võetud metsise elupaiganõudmised ja püütud välistada arvukusele negatiivselt mõjuvaid tegureid. Kaitsekord peab olema omanikule teavitatud ja tagatud lepinguga. Kui eraomanik või rentnik (haldaja) ei soostu lepingutingimustega, peaks riik rakendama sundi (kaitseala moodustamist). Metsise praktilise kaitse korraldamist peaks koordineerima ja ellu viima maakondlik keskkonnateenistus ning mänguaegsed püsielupaigad ja hoiualad peavad olema fikseeritud riiklikus registris. Kaitsekorralduskava uuendamine on planeeritud 2011. aastaks ja vahepealne seisundi uuring toimub 2005. aastal.
Metsise kaitse tegevuskavaga määratud esmatähtsad tegevused 2002-2005 a. on: 1) praktiliste kaitsemeetmete rakendamine era- ja riigimetsades ning hoiualadel koos kaitsekorraldusest tulenevate lepingute sõlmimisega (eramaadel) ja kaitsekohustuse teatise koostamise ning väljastamisega (era- ja riigimaadel); 2) kümne prioriteetse hoiuala moodustamine; 3) seadusandliku aluse korrastamine.