Kodukakk

kodukakkKodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga “öökull”. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid. Aastatel 1977 – 1990 uuriti Eestis 251 täiskasvanud kodukaku sulerüüd. 54,6% olid hallid linnud ja 45,4% pruunid ja punakad.

Loe edasi...

Kodukaku jälgimise võimalused, põhimõtted ja pesakast

Kodukakku võib kohata ja kuulda kõikjal kultuurmaastikus ning läänesaartel ka metsamaastikus aastaringselt, kuid parim aeg on selleks varakevadisel aktiivsusperioodil märtsis ja aprillis, kui linnud toovad kuuldavale territooriumihüüde. Hämarikus võib linde näha istumas teeäärsetel postidel või laugjal lennul jahialade – põllud, heinamaad, pargid, metsaservad, taluõued – kohal.

Loe edasi...

Kodukaku saakloomad

Ülevaade mõnede kodukaku pesakondade menüüdest.

Loe edasi...

Kakkude kohta käivat kirjandust

Artiklid

Ernits, P. 1991. Kodukaku Strix aluco värvusest Eestis. 8. Eesti – Soome ornitoloogide päevad: – 18-19. Tartu.
Kirsimäe, U., Laur, T. Lelov, E & Miilberg, J. 1994. Mida me teame Pärnumaa kakkudest. – Eesti Loodus, 8: 225-226.
Laur, T. & Lelov, E. 1990. kakuliste liigilisest koosseisust, levikust ja pesitsusaegsest arvukusest Edela-Eestis. – Loodusvaatlusi, 1/1987: 97-111.
Lelov, E. 1989. Pesakastid kakkudele. – Eesti Loodus, 2: 102-105
Lõhmus, A. 2000. Millal ja kuidas händkakud häälitsevad? – Hirundo, (1): 31-42.
Lõhmus, A. 2001. Toitumisbiotoobi valikust Loode-Tartumaa röövlindudel. – Hirundo, 14: 27-42.
Lõhmus, A. 2002. Pesakast pole parem puuõõnest: kodukaku looduslikud pesapaigad ja nende kvaliteet Eestis. – Hirundo, 15: 83-88.
Lõhmus, A. 2004. Röövlindude Surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004. – Hirundo, (2): 67-84.
Tuule, E. & Lõhmus, A. 2002. Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961-2000. – Hirundo, (2): 97-108.
Tuule, E., Tuule, A. & Lõhmus, A. 2007. Röövlindude Pesitsusökoloogiast Saue ümbruses 1959 – 2006. – Hirundo, (1): 14-36.
Väli,Ü. & Laansalu, A. 2002. Röövlindude arvukus, sigimisedukus ning saagi koostis Härjanurme vaatlusruudus Tartumaal 1992 – 2002.a. – Hirundo, (1): 35-46.

Määrajad ja käsiraamatud

Margus Ots ja Uku Paal. “Eesti linnuvaatleja teejuht” – esimene põhjalik ülevaade meie parimatest linnuvaatluskohtadest. Tänapäev 2008.
Renno, O.(koostaja). 1991. Eesti linnuatlas. Valgus. Tallinn.
Couzens, D. 2005. Linnud. Tõlge eesti keelde. Varrak.
Cramp, S. Chief Editor. 1985. Strigiformes. – Handbook of the Birds of Europe the Middle East and North Africa. The birds of the Western Palearctic: 432-615. Oxford University press.
Elphick, J & Woodward, J. 2006. Linnud. Fotodega varustatud Euroopa lindude välimääraja. Tõlge eesti keelde. Kai Vare ja Tänapäev.
Jonsson, L. 2000. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
Hayman, P. & Hume, R. 2004. Linnusõbra taskuraamat. Varrak. Tallinn.
Helo, P. 1984. Yön linnut – kirja Suomen pöllosta. Luontokuva Pekka Helo. Kajaani
Kontkanen, H., Nevalainen, T. & Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Kumari, E. 1954. Eesti NSV linnud. Tallinn.
Kumari, E. 1984. Eesti lindude välimääraja. Tallinn.
Leibak, E., Lilleleht, V. & Veroman, H. 1994. Strigiformes. – Birds of Estonia: 143-149. Lundevall, C.F. & Bergström, M. 2005. Põhjamaa linnud. Tõlge eesti keelde. Varrak
Mikkola, H. 1983. Owls of Europe. T & A D Poyser. Calton.
Nellis, R. 2006. Kassikakk ja tema kaitse Eestis. – Hirundo: supplementum 9.
Randla, T. 1976. Eesti röövlinnud. Kullilised ja kakulised. Valgus. Tallinn.
Saurola, P. 1997. Suomen pöllot. Kirjayhtymä, Helsinki.
Mäger, M. 1967. Eesti Linnunimetused. Tallinn.
Mäger, M. 1969. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat.Tallinn.
Mäger, M. 1994. Linnud rahva keeles ja meeles.2., täiendatud ja parandatud trükk. Koolibri. Tallinn.
BirdLife International. 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. Cambridge, UK: Birdlife International. (BirdLife Conservation Series No.12).