Kodukaku jälgimise võimalused, põhimõtted ja pesakast

Kodukakk on meie kakulistest kõige öisema eluviisiga liik.

Kohtamisvõimalused

Kodukakku võib kohata ja kuulda kõikjal kultuurmaastikus ning läänesaartel ka metsamaastikus aastaringselt, kuid parim aeg on selleks varakevadisel aktiivsusperioodil märtsis ja aprillis, kui linnud toovad kuuldavale territooriumihüüde. Hämarikus võib linde näha istumas teeäärsetel postidel või laugjal lennul jahialade – põllud, heinamaad, pargid, metsaservad, taluõued – kohal. Teisest kultuurmaastikus elutsevast kakust – kõrvukrätsust – on kodukakk mõõtmetelt natuke suurem, kuid lühemate ja laiemate tiibadega ning üldjuhul ka tumedama sulestikuga.

Häälitsuste kuulamine

Kodukakud häälitsevad vaiksetel öödel aastaringselt, kuid kuulamiseks on parim aeg märtsi teisel ja aprilli esimesel poolel vahetult peale päikeseloojangut. Tiheda inimasustusega piirkondades elutsevad paarid häälitsevad sageli ka keskööl, kui inimtekkelised hääled (nt autode müra) on vaibunud ja naaberkakud kuulevad paremini üksteise territooriumihüüdeid.

Kõige tüüpilisem kodukaku hüüe on kõlav ja kaugelekostev huu-uh-uh-uh- huuuu. Sageli, eriti pesapaiga läheduses võib kuulda ka õõnsat kuvitt, kuvitt häälitsust, mida teeb sagedamini emaslind. Viimast häälitsust võib kuulda aastaringselt ja mõne paari puhul isegi sagedamini kui eelnevalt kirjeldatud huikamist. Huikamise kõrghetked on märtsis ja aprilli alguses ning sügisel augustis ja septembris. Eesti läänesaartel, kus on leebema kliima ja händkakkude puudumise tõttu rohkem kodukakke, häälitsevad kodukakud aktiivselt juba esimeste hilistalviste sulade aegu.

Linnud alustavad häälitsemist tavaliselt mõnikümmend minutit peale päikeseloojangut. Aktiivselt tehakse häält ka hommikupoole ööd, tund või poolteist enne päikesetõusu. Üksikud linnud häälitsevad ka peale päikesetõusu või juhuslikult isegi mõnel sombuse ilmaga keskpäeval.

Kodukaku pojad lahkuvad pesast alates mai algusest, olles ise veel suuresti sulistumata ja vähese lennuvõimega. Pojad häälitsevad peale pesaõõnsusest lahkumist kuni lennuvõimestumiseni ja ka peale seda veel mõne nädala jooksul. Pojad on lärmakamad õhtuhämaruses (manguvad vanalindudelt toitu), kuigi poegade häälitsusi võib kuulda päikeseloojangust kuni päikesetõusuni. Kodukaku poegade toidu mangumise häälitsus on kime psee-ep. Poegade häälitsuste järgi saab määrata pesast väljalennanud poegade arvu.

Kas pruun või hall?

Eestis on kahe värvusvariatsiooniga kodukakke – pruuni ja halli sulestikuga. Kõige lihtsam on kodukaku sulestiku värvust kindlaks teha peale seda, kui pojad on juba tagasihoidliku lennuvõime saavutanud ja lendavad pesapaiga ümbruses puult puule. Nimetatud võimalust me ei soovita, sest reeglina jälgivad poegade tegevust ka vanalinnud, kes häirija (vaatleja) ilmudes ennast küll sageli näitavad, kuid võivad olla häirija tõttu agressiivsed ja kaitsta oma poegi.
Tihti näeb kodukakke ka asustatud pesade juures. Kodukaku pesi ei tohi munemise- ja haudumise perioodil külastada, sest kõik kakud hülgavad need häirimise järel sageli. Rusikareegel on, et kodukaku pesa juurde ei tohi enne 10. maid ronida, sest selleks ajaks on pojad enamasti juba koorunud. Juhul kui te soovite poegi rõngastada, siis peate vastavalt seadusele omama kehtivat rõngastamise luba, mida väljastab Riiklik Looduskaitsekeskus. ETTEVAAATUST! Osad isendid ründavad pesa lähedal viibivat või juurde ronivat vaatlejat ja pesa külastamisel tuleb tagada vaatleja ohutus (kasutada paksemat riietust ja kaitsta eelkõige nägu ja kaela kaitseprillide, kiivri vms abil).

Ööbimiskohtade ja ka pesade lähedusest võib leida kodukakkude räppetompe, mis on reeglina 5,5 cm pikkused, 2,4 cm laiused ja ligikaudu 2 cm kõrgused. Palun koguge need kokku ja saatke kodukaku saagi koostise selgitamiseks Eesti Ornitoloogiaühingusse. Palun koguge ka kõik pesade ja ööbimispaikade juures leiduvad kattesuled, hoosuled ja tüürsuled. Märkige juurde leiukoht ja aeg ning saatke palun EOÜ-sse.

Kahjuks hukkub igal aastal mitmeid ja mitmeid kodukakke (kõrvukas-rätse ja üksikuid händkakke samuti) maanteedel. Aeglaselt ja madalalt maantee kohal liuglev lind ja kihutav auto ei sobi lihtsalt kokku ja kannatajaks pooleks on teadagi kes … . Ka sellised juhtumid tuleb registreerida.

Pesakast kodukakule

Kui soovite kodukakule juurde tekitada sobivaid pesitsuskohti, siis kodukaku pesakasti mõõtmed on järgmised:
Põhi 25 × 25 cm (sisemine läbimõõt)
Pesakasti kõrgus 50 – 60 cm
Lennuava läbimõõt 12 – 14 cm. Lennuava võib paikneda 4-5 cm allpool pesakasti ülaserva, võib asuda otse katuse esiseina keskel või esiseina servas.
Pesakasti põhja raputada 3-5 cm paksune saepuru või peente puulaastude kiht (jäljendab hästi looduslikku õõnsust).
Pesakast kinnitada 4 – 6 meetri kõrgusele puule. Pesakasti ees ei tohi olla pesale lendamist takistavaid puuoksi.
Sobivaim aeg pesakastide ülesseadmiseks on väljaspool kodukaku pesitsusperioodi, septembrist veebruarini.