Maailmas on ligikaudu 10 000 linnuliiki. On selge, et kõiki neid ei ole võimalik ükshaaval kaitsta. Seetõttu alustas ülemaailmne linnukaitse-organisatsioon, praegune BirdLife International juba enam kui 20 aastat tagasi lindude koondumisalade ja tähtsate linnualade (i.k. Important Bird Areas ehk IBA) kaardistamise ning piiritle-misega üle kogu maailma. Nende alade võrgustik ja selle kaitse peab tagama enamuse linnuliikide säilimise Maal.

Eestis alustati tähtsate linnualade väljaselgitamisega 1991. a. Kahes etapis kokku 12 aastat kestnud tööde tulemusel on praeguseks Eestis 64 ala, mis vastavad rahvusvahelise tähtsusega linnuala nõuetele ning on nüüd osaks ülemaailmsest võrgustikust. Tähtsad linnualad katavad Eesti maismaast umbes 14%. Väljavalitud alad olid Euroopa Liiduga liitumisel aluseks Eesti Natura 2000 alade valikul ning kõik Eesti tähtsad linnualad on kas täielikult või suures ulatuses kaitse all rahvuspargi, kaitseala või hoiualana.

Tähtsate linnualade valimine põhineb rahvusvahelisel metoodikal ja teaduslikel kriteeriumitel. Eesti alade valikul on lähtutud Euroopa Liidu jaoks koostatud põhimõtetest. Selle järgi kvalifitseerub ala rahvusvahelise tähtsusega linnualaks, kui vastab ühele järgmistest kriteeriumitest:

1. alal peatub või pesitseb olulisel arvul üks või mitu ülemaailmselt ohustatud linnuliiki;
2. alal peatub või pesitseb regulaarselt vähemalt 1% Euroopa Liidus ohustatud linnuliigi Euroopa populatsioonist;
3. alal koguneb regulaarselt vähemalt 1% Euroopa Liidus mitteohustatud rändlinnu liigi rändetee populatsioonist;
4. alal koguneb regulaarselt vähemalt 20 000 rändset veelindu;
5. ala läbib rändel vähemalt 5000 toonekurge, 3000 röövlindu või 3000 sookurge (nn pudelikaelaala);

Lähemalt loe tähtsatest linnualadest, nende väljavalimisest ning tulemustest Eestis kõrvalolevast raamatust Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis.

Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society