Euroopa tähtsate linnualade (i.k. Important Bird Area) väljaselgitamine algas pea 30 aastat tagasi, kui 15 Euroopa riigis viidi läbi veelindudele rahvusvaheliselt oluliste märgalade inventuur. Sellele järgnes Rahvusvahelise Linnukaitse Nõukogu poolt (i.k. International Council for Bird Preservation, alates 1993. a BirdLife International) aastatepikkune Euroopa linnualade andmete koondamine ja analüüsimine, mille tulemusel valmis 1989. a esimene kokkuvõte tähtsatest linnualadest Euroopas. Praeguseks on enamus Euroopa tähtsatest linnualadest kaardistatud. 2004. a ilmunud ülevaate järgi moodustavad tähtsad linnualad umbes 7% Euroopa maismaast.

1990ndatel alustati tähtsate linnualade väljavalimise programmiga ka väljaspool Euroopat ning praeguseks on tähtsaid linnualasid määrtletud kõigis maailmajagudes mitmesajas riigis. Siiski ei ole paljud riigid programmiga veel ühinenud või on teadmised nende maade linnustikust napid, mistõttu töö jätkub nii uute alade valimise kui olemasolevate ülevaatamise ja täpsustamisega.

Sama oluline, kui alade väljavalimine ja piiritlemine, on ka nende peamiste väärtuste pikaajalise säilimise tagamine ning alade seisundi jälgimine. Euroopa Liidus alustati 1990ndatel aastatel ühtse looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 moodustamisega, millega peavad liituma kõik uued liikmesriigid. See võrgustik koosneb nn loodus- ja linnualadest, viimaste piiritlemise aluseks on aga just rahvusvahelise tähtsusega linnualad.

Kõik Euroopa Liidu riigid on kohustatud kõigil Natura 2000 aladel tagama nende kaitse alla võtmise ja väärtuste säilimise ning korraldama alade seisundi pidevat jälgimist ja hindamist. Eestis on kõik linnualad suures osas või täielikult kaitse all rahvusparkide, kaitsealade või hoiualadena. 2008. a alustati ka tähtsate linnualade seisundi hindamise skeemi väljatöötamise esimese etapiga.

Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society