Õpetajate linnuõppekoolitus - määramisabi

Trüki

Käesolev leht on loodud meie kõige tavalisemate aia- ja pargilindude tundmaõppimiseks. Valdavalt on lehel
käsitletud laululindude, aga ka teiste asulatele ja parkidele omaste linnuliikide (nt tuvid, rähnid) määramist
ja bioloogiat. Siia on koondatud eelmainitud liikide tundmaõppimist hõlbustav materjal, kuid piiratud
liigivaliku tõttu ei saa seda kasutada siiski kõigi linnuõppe käigus kohatud liikide määramiseks.

Kuidas antud juhendit lindude määramiseks kasutada? Iga liigikirjeldus koosneb neljast osast – liigile omane
elupaik, tavapärane saabumisaeg, välimuse ja käitumise üldkirjeldus ning kõige enam sarnanevad liigid.

Elupaik. Ainuüksi elupaiga järgi ühtegi linnuliiki päris kindlalt määrata ei saa, sest tihti (eriti läbirände
ajal) võivad linnud esineda ka neile ebatüüpilises keskkonnas (nt metsalinnud mererannikul jne). Tüüpiline
elupaik võib, aga aidata määrangule kinnitust saada. Samuti on see abiks õppekäigu marsruudi planeerimisel
– ehk saada teadmisi, millistest elupaikadest üldse mingit linnuliiki otsida.

Saabumisaeg. Liikide määramisel on küllaltki oluline vaadata tema tavapärast saabumisaega. Mai
keskpaigas saabuvate linnuliikide esinemine aprilli kespaigas või isegi aprilli lõpus on väga vähetõenäoline
ning sellisel juhul tasub kahtlustada, et liik on ekslikult määratud. Varakevadised liigid võivad siiski meile
ka nädalaid varem saabuda – näiteks kuldnokki ja põldlõokesi võib varasemal kevadel meil näha arvukalt
juba veebruari lõpus. Hilisemad saabujad (aprilli II poolel ning mais saabuvad liigid) on kaugrändurid, kelle
saabumises on isegi nädalapikkune kõrvalekalle väga harukordne.

Üldkirjeldus. Lindude välimuse järgi määramisel on keskendutud kõige olulisemate välistunnuste
kirjeldamisele. Väga sageli on lindude välimuse järgi määramine väga raske isegi kogenumatel vaatlejatel (nt
lehelinnud) või on liigid peidulise eluviisiga ja raskesti leitavad (nt ööbik, põõsalinnud). Sellistel puhkudel
on palju olulisem linnu määramisel rõhku panna laulu meeldejätmisele.

Sarnased liigid. Iga liigi juures on ära toodud ka kõige enam välimuse või hääle järgi sarnanevad linnuliigid.
Kindlasti tasub alati vaadata lindude määramisel ka sarnaste liikide kirjeldusi, et saada määramise õigsuse
osas suuremat kindlust.

Liigikirjeldused: Tarvo Valker
Linnuhääled: Veljo Runnel

Vaata veel - Laululindude hääli tutvustava loodusõppe läbiviimine (.pdf)

Linnuliigid

Kaelustuvi
(Columba palumbus)
Piiritaja
(Apus apus)
Väänkael
(Jynx torquilla)
Suur-kirjurähn
(Dendrocopos major)
       
Väike-kirjurähn
(Dendrocopos minor)
Põldlõoke
(Alauda arvensis)
Räästapääsuke
(Delichon urbicum)
Suitsupääsuke
(Hirundo rustica)
       
Metskiur
(Anthus trivialis)
Linavästrik
(Motacilla alba)
Punarind
(Erithacus rubecula)
Ööbik
(Luscinia luscinia)
       
Lepalind
(Phoenicurus phoenicurus)
Musträstas
(Turdus merula)
Vainurästas
(Turdus iliacus)
Laulurästas
(Turdus philomeus)
Hallrästas
(Turdus pilaris)
Käosulane
(Hippolais icterina)
Pruunselg-põõsalind
(Sylvia communis)
Aed-põõsalind
(Sylvia borin)
       
Mustpea-põõsalind
(Sylvia atricapilla)
Väike-põõsalind
(Sylvia curruca)
Väike-lehelind
(Phylloscopus collybita)
Salu-lehelind
(Phylloscopus trochilus)
       
Mets-lehelind
(Phylloscopus sibilatrix)
 Must-kärbsenäpp
(Ficedula hypoleuca)
Hall-kärbsenäpp
(Muscicapa striata)
Sinitihane
(Parus caeruleus)
Põhjatihane
(Parus montanus)
Salutihane
(Parus palustris)
Rasvatihane
(Parus major)
Puukoristaja
(Sitta europaea)
Porr
(Certhia familiaris)
Pasknäär
(Garrulus glandarius)
Harakas
(Pica pica)
Hakk
(Corvus monedula)
Künnivares
(Corvus frugilegus)
Hallvares
(Corvus corone)
Kuldnokk
(Sturnus vulgaris)
Koduvarblane
(Passer domesticus)
Põldvarblane
(Passer montanus)
Metsvint
(Fringilla coelebs)
Rohevint
(Carduelis chloris)
Ohakalind
(Carduelis carduelis)
     
Karmiinleevike
(Carpodacus erythrinus)