Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaardistama kaldapääsukeste kolooniaid

Trüki

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kaldapääsukesi. Selleks on avatud veebirakendus www.eoy.ee/riparia, kuhu saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta. Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kaldapääsukeste elupaigakasutuse ja elupaikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks.

Praeguseks on enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadele naasnud, seepärast on kätte jõudnud õige aeg kaldapääsukeste kaardistamisega alustada.

Kaldapääsukese arvukus on meil juba mitu kümnendit langenud ning on praeguseks kukkunud 5000 – 10 000 paarini. „Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kaldapääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,“ selgitas EOÜ kaldapääsukeste projekti juht Liis Keerberg.

Kaldapääsukesed on põneva eluviisiga linnud, kes pesitsevad kolooniatena veekogude kaldajärsakutes ja paljandites, karjääride järskudes nõlvades ning ajutistes liiva- või pinnasekuhjades. Erandlikumatest kohtadest on linnud rajanud pesakoopad näiteks maja vundamendi auku või sõjaaegsesse kaitsekraavi. Sageli pesitsevad nad liiva-, kruusa- ja turbakarjäärides, kolooniaid on kohatud ka paekarjääride sõelmetes, põlevikivikarjääride pinnasevallides ja tranšeedes.

Aktiivsetesse karjääridesse loendama minnes tuleb karjääri omanikuga eelnevalt ühendust võtta ja juhinduda ohutusnõuetest. Karjääri haldaja kontaktid leiab enamasti karjääri peamise sissepääsu juurest. Senised kontaktid kaevandajatega on olnud head ja loendamise soovi on suhtutud vastutulelikult.

Võimalusel tuleks kaldapääsukeste eluolu jälgimas käia kahel korral: nii varasuvel (mais-juunis) kui ka poegade toitmise ajal juulis. Mitmel korral kolooniat külastades saab andmeid selle kohta, kuidas pesitsus on kulgenud. Teinekord võib nõlv variseda või pesitsejaid kimbutada röövloomad, kes pesakoopaid suuremaks kaevavad. Selliste jälgede ülestähendamisest on palju abi. Täiendavad andmed sama koloonia kohta saab samuti lisada kaldapääsukeste  veebirakendusse. Kui külastatakse tüüpilist elupaika (karjäär või paljand)  kus pääsukesi ei kohata, siis tasub kirja panna ka selline vaatlus, kuna ka puuduv pesitsus on oluline info.

Kaldapääsukese rakendusuuringut toetavad kaevanduskontsern Heidelberg Cement Group, rahvusvaheline linnukaitseorganisatsioon BirdLife International ning AS Kunda Nordic Tsement.

Rohkem infot:
Kaldapääsukese uurimisprojekt „Riparia“ – http://www.eoy.ee/node/1008
Kaldapääsukeste veebirakendus – www.eoy.ee/riparia
Andmeväljadega ankeet väljatrükkimiseks

Liis Keerberg
Kaldapääsukeste projekti juht
Eesti Ornitoloogiaühing
liis.keerberg@eoy.ee
tel 520 8967