Kesktalvised veelindude loendused

Trüki

Kestvus: alates 1967
Projektijuht: Leho Luigujõe leho.luigujoe@gmail.com

Veelindude uurimise, seire ja nende kaitse korraldamise põhjuseks on märgalade üha halvenev seisund, veekogude sagenev õlireostus ja vajadus reguleerida jahipidamist. Talvituspaikades moodustuvad sageli suured vee-lindude kogumid. Kogumi uurimine on ratsionaalseim vahend populatsiooni seisundi ja arvukuse hindamiseks. Veelindude taliloendusi viiakse meil läbi juba 1967. a. alates. Projekt on rahvusvaheline, alates 1995. a. on ta lülitatud Eesti riikliku bioloogilise seire programmi.

 

Loendusankeet mererannikul loendajaile (.rtf, 16k)

 

Eesti rannavete jaotus loendusaladeks. Senist jaotust korrigeeriti vähesel määral 2004. aastal.
Hiiumaa ja Põhja-Läänemaa (.gif, 24k)
Saaremaa ja Lõuna-Läänemaa (.gif, 24k)
Pärnumaa  (.gif, 11k)
Harjumaa  (.gif, 19k)
Virumaa (.gif, 12k)

 

Projekti aruanne 2008 (.pdf, 1,3M)
Projekti aruanne 2009 (.pdf, 1,3M)
Projekti aruanne 2010 (.pdf, 2,2M)
Projekti aruanne 2011 (.pdf, 1,1M)
Projekti aruanne 2012 (.pdf, 2,6M)
Projekti aruanne 2013 (.pdf, 2,5M)

 

Loe veel: http://www.wetlands.org/AfricanEurasianWaterbirdCensus/BackgroundInformation/tabid/2799/Default.aspx

 

IWC newsletter 2009 (.pdf, 150k)
IWC newsletter 2011 (.pdf, 1,2M)

 

Projekti edu aluseks on olnud lihtsa ankeedi rutiinne kasutamine pika aja vältel. Vaatlejad on saanud igal aastal kokkuvõtte eelmise loenduse tulemustest. Kasutusel on olnud nii transekt- kui ka punktloendused. Rannikualadel on talvitajaid loendatud ka lennukilt ja helikopterilt.

 

Alates 1995. a. on püsivateks seirekohtadeks:

 

  1. kõik siseveekogud, kus talvitavate veelindude (valdavalt sinikaelte) arv ületab stabiilselt 100 isendit (taolisi kohti on 40-50);
  2. rannikulõigud, mis on jäävabad normaalsetel talvedel või on teadolevalt olulised veelindude talvituspaigad (taolisi kohti on kuni 100).