Antagonistlikust käitumisest hall- ja musträsta vahel

Trüki

1999. aasta alguse ilm oli vaheldusrikas ning tähelepanuväärselt rästarikas. Minu aeda Patastel (Jõgevamaa) olid pidevalt tegutsema jäänud mõned hallrästad ning üks isane ja üks emane musträstas. Sulade aegu toitusid mõlemad rästaliigid maapinnal, puistates seal lebavaid lehti. Värske lume korral tegutsesid rästad peamiselt punase sõstra põõsastel, kuhu sügisest oli jäänud hulgaliselt marju.

Põõsastel tegutsedes olid konfliktid sagedased. Üldiselt kehtis skeem, et hallrästas ajas põõsalt minema emase musträsta (viimane ei osutanud mingit vastupanu), isane musträstas peletas aga minema hallrästa. Tõsi, viimastel puhkudel läks konflikt vahel õige tõsisesks: isane musträstas hüppas hallrästale kallale ning nokahoope ning tiivaobadusi jagavad linnud kukkusid põõsalt alla lumele. Sellistel puhkudel ei järgnenud kunagi ühe osapoole lahkumist, kuid esimesena naasis põõsale marju sööma alati isane musträstas.

Maapinnal, lumest lahtisulanud põõsa- ja puualustes, esines konflikte vähem. Emase musträsta terroriseerimist hallrästaste poolt ei vaadeldud. Isase musträsta ja hallrästaste vahelised suhted ei olnud maapinnal nii konfliktsed kui põõsastel. Siiski tõrjus isane musträstas enda lähedusse sattunud hallrästad minema: sirutas pea rõhtsalt ettepoole ning tegi paar kiiret hüpet hallrästa suunas. Viimased liikusid seepeale alati veidi eemale.

Jaanus Elts
Hirundo 2000-1