Kuidas hinnata asustatud pesakoobaste hulka kaldapääsukeste koloonias?

Trüki

Pesakoobaste asustatuse kohta on H. Veromann (1978) kirjutanud järgmist: "Alati on aga mingi osa neist koopaist tühjad, asustamata. ... Uuristatud pesakoopaist kasutatakse umbes pooli pesitsemiseks, ülejäänud seisavad valminute või poolikutena reservis."

Kahtlemata võib proovida hinnata ligiduses lendavate pääsukeste hulka, kuid see on parajalt keerukas ning olgem ausad - vähese vilumuse korral on tulemus ilmselt kaheldav.

Meie poolt proovitud meetod on oma olemuselt lihtne: igasse pesakäiku torgatakse vahetult käigu algusesse umbes 4 cm pikkune rohukõrre jupp. Kasutada võiks suhteliselt peenemaid kõrsi, kuid meil puuduvad andmed, kas tikkude jämedus pääsukesi häirib. Tikk tuleb õrnalt suruda pesakäigu põhja, nii et lind selle ilma vaevata pikali võiks ajada. Tugeva pesakäigupõhja korral võib soovitada kahte põhimõttelist võimalust: a) tikk asetatakse pesakäiku viltu nii, et selle ülaosa toetuks käigu seinale ning lind sellest möödudes ajaks tiku kindlasti pikali; b) tikk tuleb teha nii pikk, et see ulatuks pesakäigu põhjast laeni ning oleks seejuures kergelt ümber lükatav.

Testisime kirjeldatud meetodit 12. juulil 1997. a. Reastvere koloonias Jõgevamaal. See koloonia koosneb neljast osakolooniast, mis kõik paiknevad liiva-kruusakarjääri seintes (kõrgus 4-6 m). Eksperimendiks valisime kaks suuremat osakolooniat, milles oli vastavalt 105 ja 117 pesakäiku. Kõigisse käigusuuetesse paigutasime u. 4 cm pikkuse keraheina kõrrest tiku. Käikude kasutamist kaldapääsukeste poolt kontrollisime vastavalt ühe ja kahe tunni möödudes, loendades seni veel püstised tikud. Eksperimendi tulemused on toodud tabelis 1. Nagu näha, osutusid kahe tunni möödumisel asustatuteks (kasutatuteks) keskmiselt ligi 70% käikudest, kusjuures tunnine lisaaeg tõstis hinnangut 0,9-3,4%.

Kaks kontrollaega valisime järgmistel põhjustel: a) osa linde võivad olla eriti ettevaatlikud ning viivitavad pesale naasmisega (osa linde võis alles haududa ning kord juba lahkunult naasevad alles pärast mõneajast toitumist); b) mõned linnud võisid viibida toitumislennul tavapärasest kaugemal alal ning nende naasmine kolooniasse võis seepärast viibida.

Tabel 1. Kaldapääsukese pesakäikude asustatusprotsendi määramine Reastvere (Jõgevamaa) koloonias.

Aeg katse algusest
1. osakoloonia 
(105 pesakoobast)
2. osakoloonia 
(117 pesakoobast)
Keskmine
 
kõrsi alles
Asustatuse %
Kõrsi alles
asustatuse %
asustatuse %
1. tund
31
70,5
41
65,0
67,8
2. tund
30
71,4
37
68,4
69,9
Muutus (%)  
0,9
 
3,4
2,1

Loendustulemuse paranemine vaid kuni kolme ja poole protsendi võrra viitab meetodi kõrgele efektiivsusele perioodil, kui enamuses pesades on juba pojad. See on ka mõistetav, sest normaalse ilma korral peaks tunni jooksul vähemalt üks pääsuvanematest pesa külastama. Haudeperioodil, rääkimata munemisperioodist, ei pruugi see meetod kahe tunni kestel usaldatavat tulemust anda. Üldiselt on muidugi parem, kui kaldapääsukesi kuni poegade koorumiseni üldse ei häiritaks ja koloonia suurust püütaks hinnata alles poja-perioodil.

Antud meetod ei ole sobilik väga kõrgel paiknevate kolooniate uurimiseks ning ilmselt on raskendatud ka väga suurte kolooniate kontrollimine. Viimaste puhul võib soovitada vaid osa koloonia kontrollimist ning hilisemat koguarvukuse hindamist asustusprotsendi alusel.

Jaanus Elts & Jaanus Aua Hirundo 1998-1
 

Kirjandus

Veromann, H. 1978: Pääsukesed. Valgus, Tallinn.