BirdLife International'i ajakirjast World Birdwatch (detsember 2002)
tõlkinud Andres Kalamees
 

Hiljutine uurimus heidab taas tõsist kahtlust kaubandusele stepipistrikutega (Falco cherrug), keda kasutatakse mõnedes riikides endiselt jahipidamiseks (kullijaht).

Eelmise aasta juulikuises Kesk-Aasia röövlindude uurimise rühma ajakirjas Falco avaldatud uurimuses jälgiti paljusid Kesk-Aasia loomakliinikuid läbivaid stepipistrikke. Jahmatama panevate tulemuste kohaselt püütakse ja eksporditakse regiooni igal aastal vähemalt 6400 stepipistrikku! Juba üksi selline kaubandus iseenesest on piisavalt ohtlik, kuid  olukorra teeb veelgi halvemaks asjaolu, et peamiseks kaubanduse märklauaks on isastest võimsamad  emaslinnud, kes on oma suuruse tõttu suutelised püüdma peamist sealsete jahikullidega küttijate meelissaaki – kraetrappi (Chlamydotis undulata). (Kraetrapp on seetõttu mitmetes Kesk-Aasia regioonides muutunud haruldaseks linnuks.) Mõnes riigis moodustavad loomakliinikutes kohatud stepipistrike isenditest rohkem kui 98% emaslinnud ja valdav osa linde, umbes 80%, on loodusest võetud noorlindudena.

Stepipistrik on juba peaaegu kadunud laiadelt aladelt oma endises levilas, mis ulatus Euroopast  Mongooliani. Järsult on liigi arvukus vähenenud Euroopa, Kasahstani ja Hiina populatsioonides. Mõned riigid, eriti Araabia Ühendemiraadid, on küll aktiivselt soodustanud vangistuses kasvatatud pistrike kasutamist vähendamaks survet looduslikele populatsioonidele, kuid arvutused näitavad, et kui stepipistrike kogumine loodusest jätkub praeguse tempoga võib see liik lähima viie aasta jooksul välja surra.

Samas teavitavad BirdLife International’i kontaktisikud, et röövlindude, peamiselt stepi- ja rabapistrike püüdmine koos nende illegaalse müügiga Araabia poolsaarel kullijahi eesmärgil, on Egiptuses sügiseti massiliselt hoogustuv tegevus.

Täpselt pole teada püütavate ja edasimüüdavate lindude arv, kuid stepipistrike arvukus on sellel maal oluliselt vähenenud ning teiste pistrike  püsipopulatsioon, mida kasutatakse kui peibutist haruldasemate liikide juurde meelitamiseks, on vähenenud  katastroofiliselt. Teine murettekitav trend on hübriidpistrikud, keda kasvatatakse kullijahi tarbeks. Mõned neist on põgenenud oma peremeeste käest tuues kaasa seni teadmata bioloogilise mõju elusloodusele.