Haige või vigastatud linnu ja hüljatud linnupoja eest hoolitsemine

Trüki

Linnud võivad inimese kätte sattuda mitmel erineval põhjusel. Sagedamini on see linnuga juhtunud  õnnetuse tagajärg nagu kasside või koerte rünnakud linnule, aga ka lennuvõimetu linnupoja leidmine. Nende eest hoolitsema asudes tuleb meeles pidada, et parim keskkond linnule on ikka ja ainult tema looduslik kodu. Mida varem lind tagasi loodusesse pääseb, seda parem. Ka seadus keelab metsloomade kodus pidamise. Haige või hüljatud linnuga tuleks suhelda nii vähe kui võimalik ja mitte mingil juhul üritada teda kodustada. Mõned linnud võivad olla vägagi taltsad ja neid on raske uuesti vabastada. Meeles tuleb pidada, et ainult täiesti terve lind jääb looduses ellu!
Iga haige olevuse eest hoolitsemine nõuab palju aega, asjatundlikkust ja kannatlikkust. Kui te ei ole selleks valmis või pingutused ei anna tulemust, tuleb olla realistlik ja lind humaanselt hukata.

Püüdmine ja käsitsemine

Vigastatud lindu on tavaliselt raske kätte saada ja ettevaatamatu käitumine võib teda veelgi vigastada. Kui linnule käeulatuseni läheneda ei õnnestu, tuleks talle peale visata rätik, lina vms. Lindu peaks käes hoidma kindlalt, aga hellalt. Väikesed, kuni musträsta suurused linnud võib võtta ühte kätte. Linnu pea jääb nimetissõrme ja keskmise sõrme vahele, ülejäänud sõrmed haaravad kindlalt ümber tiibade. Suurte lindude käsitsemine nõuab ettevaatust, kuna hoidjal endal on oht viga saada. Paljud linnud, eriti suuremad, võivad valusalt näpistada. Selle vastu aitab elastne side linnu noka ümber. Seejuures tuleb tähele panna, et side ei sulgeks linnu ninasõõrmeid ja kindlasti see ka linnu vabastamisel eemaldada. Kui tegemist on röövlindudega, on hea kanda nahkseid või muust tugevast materjalist kindaid, mis kaitsevad teravate küüniste eest. Eriti hoolas tuleb olla väga suurte lindudega nagu haigrud või toonekured, kuna neil on jõuline nokk ja suur tegutsemisulatus. Luiged ja haned kaitsevad end tiivalöökidega. Ärge kunagi hoidke lindu kellegi näo lähedal!

Kuigi mõned loomapojad võidakse vanemate poolt peale kokkupuudet inimesega inimese lõhna tõttu hüljata, linnud nende hulka ei kuulu. Siiski võivad linnud oma poja maha jätta, kui ei suuda neid piiratud aja jooksul leida. Seega  tuleks noor patsient nii kiiresti kui vähegi võimalik leiukohta tagasi viia!

Mõned lindude haigused võivad inimesele üle kanduda, kuid käte pesemine pärast kokkupuudet haige linnuga muudab nakkusohu minimaalseks. Kui kodus on puurilind, ei tohi leitud lindu kunagi tema juurde panna, kuna ühelt linnult teisele kanduvad haigused üsna kergesti.

Vigastatud patsient

Linnu käsitsemine ja ravimine tekitavad talle tugeva stressi, seega kõik, mis stressi vähendab, on talle kasuks. Kui lind on kätte saadud, tuleb kiiresti kindlaks teha tema olukorra põhjus ning asetada ta hästi ventileeritud hämarasse karpi. Pimedus alandab stressi ja on esimene esmaabi, mida linnu heaks teha saab. See on ka parim vahend šokiseisundist üle saamiseks.

Võimalikult kiiresti tuleks kindlaks teha linnu liik. Tegemist võib olla mõne haruldase või kaitsealuse linnuga, millest tuleb kindlasti teatada kohalikku keskkonnaameti kontorisse või Eesti Ornitoloogiaühingusse. Ka on sellise linnu kodus pidamine seadusega rangelt keelatud ning võib põhjustada ebameeldivaid sekeldusi.

Linnu tavalisemad vigastused on luumurrud tiival ja jalgadel, naha ja lihaste haavad, sulgede kaotus ja õnnetusest saadud šokk. Väikese pindmise vigastuse võib puhastada mõne pehme antiseptiku või veega ja see paraneb ruttu. Tõsisemate haavade puhul peab abistama kirurg. Linnul, kes ei ole väliselt vigastatud, kuid näib haige, võib olla mitmeid haiguse põhjusi. Kui ta on nii haige, et laseb end kerge vaevaga tabada, tuleb ta panna toibuma. Lindude haiguste diagnoosimine on raske ja õige ravi oskab määrata vaid loomaarst, kui temagi. Aidata võib siin nii kohalik loomaarst kui loomade turvakodu.

Haiget lindu ei saa ravida otse looduses, kuna võib olla võimatu anda talle õiget kogust õiget ravimit ja hoida teisi loomi seda söömast. Ravimid võivad päästa ühe liigi, kuid olla teisele hukatuslikud.

Majutamine

Hoolealust peab hoidma soojas ja teda ei tohi ilma otsese vajaduseta häirida. Sobivad on papagoidele ja kanaarilindudele mõeldud puurid, millel tuleks katta kinni küljed ja lagi nii, et tekib vaba esiküljega hämar ruum. Ka sobib hästi ventileeritud, kaanega pappkarp - lind tahab hämarust. Ruumi temperatuur peaks olema +21-30 kraadi. Kui tegemist on linnuga, kes tavaliselt oksal istub, võiks talle ühe oksa õrreks panna. Puuri või karbi põrand tuleb katta tihedalt saepuru või laastudega ning neid tihti vahetada (vähemalt iga päev). Toit ja vesi peavad olema kättesaadavad ja need tuleb hoida puhtana.

Toit

Haige linnu ravimist alustades ei ole algul erilist vajadust hoolealust toita – toit ja jook on viimased asjad, mis teda huvitavad. Ainus erand on väga kurnatud lind  - nagu näiteks maas lebav piiritaja, keda võiks turgutada suhkruveega, mis taastab talle vajaliku energiakoguse. Kui piiritaja on lendamiseks juba piisavalt tugev, andke talle võimalus tuul tiibadesse saada, tõstes ta peo peal kõrgele, visates õhku või asetades kõrgemale eendile.

Paranedes vajab lind aga toitu. Toidu tüüp sõltub tema toitumistüübist. Väikesed linnud jaotatakse laias laastus putuka- ja seemnetoidulisteks. Vindid, tsiitsitajad ja varblased on peamiselt seemnesööjad ja neile võibki anda kõiksugu teri ja seemneid. Punarind, võsaraat,  rästad, kärbsenäpid, tihased jt. on peamiselt putuktoidulised. Neile võib pakkuda loomapoest saadud vastavaid segusid või püüda ise väikeseid putukaid ja nende vastseid. Lisaks võib lindudele anda ka purustatud keedumuna ja purustatud teravilja. Putuktoidulistele on sobivad ka pehme tailiha ja lihaga kassi- või koeratoit. Toit peaks olema siiski võimalikult lähedane loodusest leitavale.

Suuremad linnud nagu varesed ja kajakad söövad sageli kõiksugu jäätmeid, millele võib lisada küpsisetükke ja koera- või kassitoitu. Kajakad naudivad enamasti ka toorest kala, aga  toit peab olema mitmekesine. Igal juhul tuleb söömata jäänud toit eemaldada, et vältida roiskumist ja haigusi.

Hüljatud linnupojad

Kevadel ja suvel tuleb tihti ette, et leitakse maapinnal istumas või keksimas linnupoeg, kelle vanemaid pole näha. Vanemad on aga enamasti toiduotsinguil või teie kohalolust häirituna  varjunud. Paljude lindude pojad kipuvad pesast välja lendama enne lennuvõimestumist, kohe, kui suled on selga kasvanud. Nad veedavad mõne päeva maapinnal, kuni nende sulestik täielikult välja areneb. See on paljude linnuliikide juures täiesti tavaline. Kakupojad on liikuvad väga noorelt ning neid võib pesapuul või selle ümbruses näha ronimas juba siis, kui nad on saavutanud alles poole oma suurusest. Kui leiate lennuvõimetu linnupoja, on kõige parem jätta ta sinna, kus ta on. Kui lind on sõiduteel või mõnes teises ohtlikus kohas, on mõistlik ta üles korjata ja viia lähimasse ohutusse paika. Lind peab jääma leiukohast kuuldekaugusele, muidu on oht, et tema vanemad ei suuda teda enam üles leida ja lind tõepoolest hüljatakse. Noore linnu loodusest eemaldamine muudab tema võimaluse pikaks, normaalseks eluks üsna väikeseks.

Kuigi linnu kättevõtmine tekitab talle mingil määral stressi, ei põhjusta see iseenesest poja hülgamist vanemate poolt. Linnud ei reageeri inimlõhnale samamoodi, kui seda teevad imetajad. Üldiselt arvatakse, et linnud ei tunne üldse lõhna.

Kui lind on sulgedest paljas või udusulis ja on ilmselge, et ta on lihtsalt õnnetult pesast välja kukkunud, võib ta sinna tagasi aidata. Väiksed linnupojad jäävad pesast väljas harva elama. Kui te ei ole päris kindel, kas linnupoeg ikka vajab abi, tulge paari tunni pärast tagasi ja vaadake, kas ta on ikka veel hädas. Linnu võib loodusest eemaldada alles viimase võimalusena. Kui  otsustate ikkagi linnupoja koju võtta, peate arvestama pikaaegse, parajalt segadust tekitava ja aeganõudva tööga. Ärge kunagi lootke, et saate pöörata linnule sama palju tähelepanu ja hoolitsust, kui seda pakuvad talle ta enda vanemad. Inimesel on väga raske õpetada linnule iseseisvalt looduses hakkama saamist. Iga lind, kes on üles kasvanud inimese hoole all, peab lõpuks looduses teistega võrdselt ellujäämise eest võitlema.

Linnupojale tuleks pesa teha kasti või karpi nt. pehmest riidest ning hoida kasti tõmbetuule eest. Toitmise vahel hoitagu kast kaetuna. Kuna linnud soojendavad öösel oma poegi, tuleb  teda soojendada ka kastis. Alles siis, kui tal on seljas juba päris suled, suudab ta oma temperatuuri paremini hoida ja ei vaja enam lisasoojendust. Väiksemale linnule võib panna soojenduslambi või ka soojenduskoti kasti alla. Kui linnupoeg on muutunud juba aktiivseks, tuleb ta ümber kolida suuremasse kasti või karpi, kus ta saab iseseisvat elu harjutada ja maailma pisut tundma õppida.

Linnupojale tuleb leida sobiv toit. Regulaarseks toitmiseks sobib enamusele linnupoegadest leotatud küpsise- või saiapuru, mis on segatud purustatud keedumunaga või ka hakkliha ja purustatud putuka- ja liblikavastsed. Võib kasutada ka lemmikloomapoodidest saadavaid lindude toidusegusid. Lennuvõimestumise ajal tuleks anda linnule võimalikult looduslähedast toitu, mida ta ka oma normaalsest elukeskkonnast leiab, et ta õpiks looduses toitu ära tundma. Noortele võiks anda ka vitamiine, tagamaks luude normaalset arengut. Selle kohta tuleb täpsemalt nõu küsida loomaarstilt või spetsialistilt.

Niisutatud toidust võib lind saada kätte kogu omale vajaliku vee. Hea on siiski hoida läheduses ka veenõu. Kunagi ei tohi linnupojale piima anda! Toitmisel võib abivahendina kasutada tömbi otsaga pintsette. Suu avamiseks võib lihtsalt pintsettidega noka otsa puudutada ning toidupala saab  talle otse kurku panna. Kui ta aga selle peale suud ei ava, võib õrnalt noka näpuga lahti teha. Pärast kolme-nelja sellist sunnitud toitmist peaks lind ise õppima nokka avama ja toitu manguma.

Tuvid toidavad oma poegi erilise seguga, mida pojad ise otse nende neelust õngitsevad. See teeb nende poegade kodus kasvatamise raskeks, kuna loomuliku meetodi imiteerimine võib viia linnu šokini. Alternatiivse lahendusena võib panna toidu kotti ja selle nurka teha väikese augu, kust poeg saab toidu kätte. Kui linnupoeg on juba sulistunud, võib talle toidu sisse panna ka väikseid seemneid, eriti maisi, nisu ja värskeid rohelisi aedvilju. Kui lind on täiskasvanud, võiks talle anda ka mineraalset puru, nt. tillukesi kivikesi.

Noor lind võib süüa ööpäevas oma kaalu jagu toitu. Väikesed linnud nagu punarind ei suuda aga olla ilma toiduta kauem kui tund. Linnupoega tuleb päevasel ajal toita regulaarselt iga tunni järel, kuni ta on korralikult sulginud. Noort lindu ei saa üle toita. Kui tal on kõht täis, siis ta lihtsalt keeldub teisest suutäiest. Fekaalid tuleb peale iga toitmist eemaldada. Seda peaks olema võimalus ilma pesa määrimata teha. Kui väljaheide on vedel, on ta toiduga liiga palju vedelikku saanud. Kui lind on juba suur, muutunud liikuvaks ja suuremasse puuri või kasti ümber asunud, pange talle sinna lihtsalt üks nõu toiduga ja teine veega, et ta õpiks ise toituma. Toitke teda regulaarselt, see aitab tal hiljem ise paremini hakkama saada. 

Linnu vabastamine

Vigastatud või haige täiskasvanud lind tuleb vabastada niipea, kui ta on terveks ravitud. On väga tähtis, et lind saaks tagasi viidud sinna, kust ta leiti, oma tuttavasse ümbrusesse. Kui see ei ole võimalik, pange tähele, et lind satuks õigesse elupaigatüüpi.

Hüljatud linnupoeg on vabastamiseks valmis, kui ta oskab ise toituda, suudab hästi lennata ja ennast vees puhastada. Pikendatud vangistus ainult suurendab riski ja stressi. Kui olete lindu hoidnud siseruumides, viige ta kastis või puuris lahtilaskmise kohta ning jätke sinna enne vabastamist umbes tunniks või paariks ümbrusega kohanema. Kui võimalik, peaks ta vabastama mõnes jälgitavas kohas, sest linnud kipuvad sellesse kohta tagasi tulema toitumis- ja puhkamisajal. On ebatõenäoline, et lind hakkab kohe enda eest hoolt kandma, seetõttu võite teda esialgu natuke abistada, pannes vabastamise kohta mõned päevad lisatoitu. Toitke teda tavapärastel aegadel.

Oluline on lind vabastada hommikul, eelistatult ilusal soojal päeval, et anda talle aega maha rahuneda ja toituda. Siis ei pea ta magama minema tühja kõhuga. Kakud võiks vabastada aga vastupidiselt õhtul.

Röövlinnud

Röövlinnud, kaasa arvatud kakud, vajavad toiduks toorest liha ja anumat värske veega. Kui nad hakkavad paranema, tuleb toidule lisada koreainet nagu looma nahk, karvad või suled. Nende kasvatamine ja tagasilaskmine loodusesse on aga väga keeruline, mistõttu tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole.

Õlised linnud

Kui leiate õliga määrdunud linnu, ärge püüdke teda ise õlist puhastada, kuna see on väga spetsiaalne töö ning võite linnule teha pigem halba kui head. Pange lind ettevaatlikult hästiventileeritud karpi, hoidke soojas ja konsulteerige asjatundjatega. Õli on linnule, kui ta seda alla neelab, väga mürgine. Seda aga juhtub sageli, kui ta üritab ise end puhastada. Seetõttu tuleb õliga määrdunud linnud väga kiiresti puhastada. Kui leiate kuskil suuremal hulgal  õliga määrdunud linde, teatage sellest viivitamatult keskkonnainspektsiooni lühinumbril 1313.

BirdLife Internationali materjalidest tõlkinud Riho Kinks