Ei ühtegi musta sulge

Trüki

Pika lehvikutaolise saba, valge kõhualuse ja õlasulestikuga harakas on levinud nii Euroopas kui ka Aasias. Enamjaolt paigalinnuna uitab ta lühemaid vahemaid, kuigi levila põhjapiirkondades teeb ka ulatuslikke hulgulende lõuna suunas. Eesti ei asu just haraka levila põhjaosas. Ometi on Tartu lähistel rõngastatud harakas tabatud Peterburi eeslinnast Venemaal.

Peaasjalikult asustab harakas aedasid, parke ja võsastunud jõelamme, eelistades tihedamaid põõsastikke. Harakapaar püsivat koos isegi talvel. See võimaldab pesitsemist alustada juba märtsis-aprillis, kui paljud teised linnud alles talvekorteritest naasevad ja pesitsusterritooriume hõivavad. Pesa ehitab harakas okstest, valmistades sellele savist aluse ning hõreda, kuigi mune ja poegi röövlite eest hästi kaitsva katuse. Väliselt küll suhteliselt korratu mulje jättev pesa on seestpoolt hoolikalt vooderdatud kulu, põhu või mõne muu pehme materjaliga.

Pesasse munetakse aprillis-mais tavaliselt 5-9 muna. Haudumist alustab harakas juba esimese muna munemise järel ja see selgitab ka tõsiasja, miks on harakatibud kaalus ja kasvus sageli nii erinevad. Teisest küljest tingib niisugune lõimetishooldus aga viimastena koorunud poegade hukkumise. Seetõttu võib haraka pesast leida suurele munade arvule vaatamata 1-6, tavaliselt aga ainult 2-3 poega. Pojad väljuvad pesast lennuvõimetutena. Pesakonnad püsivad koos kuni sügiseni, mil talve-eelne ja talvine hulguelu õed-vennad lahutab.

Targa ja ettevaatliku linnuna on harakal looduslikke vaenlasi peale inimese suhteliselt vähe. Nii võivad veel lennuvõimetuid poegi murda naaritsad, kährikud, kassid ja koerad, täiskasvanud lindude suurim hirm näib aga olevat kassikakk ja kanakull.

Kasside kiusajana, seasöögivarga ja tibuderöövlina tuntud haraka kui kõigesööja toidusedel on väga lai, ulatudes putukaröövikutest jänesepoegadeni ja raibeteni. On kuidas haraka poolt eelistatud menüüga just on, igal juhul on tema kavalus nii mõnegi talupidaja silmis kanamunade vargana haavlilaengut väärt.

Teadlaste arvates kõige intelligentsema laululinnu haraka ere mustvalge sulestik on ilmselt vaid diskreetsuse märk. Väidetavalt ei ole sellel hästituntud vareslasel ühtegi musta sulge, kõik mustana tunduvad suled on pelgalt optiline pete – tegemist olevat tumeroheliste, -siniste ja -violetsete sulgedega.

Kuigi ei ole korraldatud haraka üle-Eestilisi loendusi, näib, et haraka arvukus on aasta-aastalt pisukest tõusutendentsi näidanud. Kuid veendugem selles ise! Eesti Ornitoloogiaühing on valinud aasta linnuks 2003 ei kellegi muu kui haraka.

Jaanus Aua