Juhiseid haraka ööbimisseltsingute jälgimiseks

Trüki
  • Ankeet 1 - kogumite paiknemine ja suurus (.rtf, 25k)
  • Ankeet 2 - lindude sisse- ja väljalend (.rtf, 29k)

Pesitsusvälisel perioodil, eriti talvel, moodustavad harakad ööbimisseltsinguid. Sellised kogumid moodustuvad tavaliselt tihedasse paju- või kasevõsastikku. Seltsingud paiknevad harilikult asulate servades, suuremates alevites ja linnades ka elamurajoonide vahelistes võsatukkades. Seltsingute leidmiseks võib umbes paari tunni jooksul enne päikese loojangut jälgida harakate lennusuunda. Sel ajal näeb neid kõrgel lennul suundumas ööbimispaiga piirkonda. Järgides valitsevat lennusuunda on siis võimalik jõuda nende koondumiskohani. Tihti hakkavad harakad ööbimispaiga vahetusse lähedusse kogunema juba mitu tundi enne päikeseloojangut. Kogumeid endid on lihtsam leida õhtul umbes 0,5-1 tundi enne pimenemist või hommikul kuni pool tundi peale päikesetõusu.

Siin esitatud küsimustiku eesmärgiks on selgitada, millistes paikades harakate ööbimiskogumid paiknevad, kui suured need kogumid on (Ankeet 1) ning millal nad sinna saabuvad ja sealt lahkuvad (Ankeet 2). Küsitluse tulemused avaldatakse ajakirjas Hirundo.

Suure väärtusega on vaatlusread, kus ühte ja sama ööbimiskogumit kontrollitakse  korduvalt (eriti hea, kui mingi kindla intervalli järel, näiteks iga 5 või 7 päeva tagant), sest lindude arv seal muutub talve jooksul.

Lindude saabumise või lahkumise registreerimisel tuleks püüda tabada nii algus kui lõpp, st. et vaatluspaika peaks saabuma enne esimeste lindude saabumist (umbes tund enne päikseloojangut) või enne esimeste lindude lahkumist (paarkümmend minutit enne päikesetõusu).

Vaatlusi tehes tuleb hoiduda lindude häirimisest!

Ankeedid võib täidetult saata tava- või elektronpostiga: „Harakas“, EOÜ, pk. 227 Tartu 50002; jaanus.elts@eoy.ee. Samast on võimalik saada ka lisainformatsiooni ning soovitusi neile, kes tahavad teostada põhjalikumaid vaatlusi.

Jaanus Elts