Eesti lindude punane nimekiri 2008

Trüki

Eestis hävinud (RE) (4 liiki)

Taksoni kogupopulatsiooni Eestis pesitsenud osa on hävinud.

Punakurk-kaur (Gavia stellata)
Rabapistrik (Falco peregrinus)
Veetallaja (Phalaropus lobatus)
Habekakk (Strix nebulosa)

Äärmiselt ohustatud (CR) (8 liiki)

Takson on äärmiselt ohustatud, kui ta on looduses äärmiselt suures hävimisohus.

Järvekaur (Gavia arctica)
Väike-laukhani (Anser erythropus) (läbirändel peatuvad)
Merivart (Aythya marila)
Must-harksaba (Milvus migrans)
Madukotkas (Circaetus gallicus)
Suur-konnakotkas (Aquila clanga)
Siniraag (Coracias garrulus)
Tuttlõoke (Galerida cristata)

Tugevasti ohustatud (EN) (7 liiki ja 1 alamliik)

Takson on tugevasti ohustatud, kui ta on looduses väga suures hävimisohus.

Must-toonekurg (Ciconia nigra)
Kirjuhahk (Polysticta stelleri) (talvituvad)
Rabapüü (Lagopus lagopus)
Niidurisla (Calidris alpina schinzii)
Tutkas (Philomachus pugnax)
Tõmmukajakas (Larus fuscus)
Sooräts (Asio flammeus)
Roherähn (Picus viridis)

Ohualdis (VU) (21 liiki ja 2 alamliiki)

Takson on ohualdis, kui ta on looduses suures hävimisohus.

Väikeluik (Cygnus columbianus) (läbirändel peatuvad)
Rabahani (Anser fabalis fabalis) (läbirändel peatuvad)
Soopart (Anas acuta)
Kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Kalakotkas (Pandion haliaetus)
Väikepistrik (Falco columbarius)
Metsis (Tetrao urogallus)
Väikehuik (Porzana parva)
Mudanepp (Lymnocryptes minimus)
Rohunepp (Gallinago media)
Kivirullija (Arenaria interpres)
Väikekajakas (Larus minutus)
Räusktiir (Sterna caspia)
Alk (Alca torda)
Krüüsel (Cepphus grylle)
Kassikakk (Bubo bubo)
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)
Vaenukägu (Upupa epops)
Nõmmekiur (Anthus campestris)
Randkiur (A. petrosus)
Luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula)
Põhjavint (Fringilla montifringilla)
Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana)

Ohulähedane (NT) (32 liiki)

Takson on ohulähedane, kui ta on lähedal või tõenäoliselt osutub ohualtiks lähemas tulevikus.

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
Teder (Tetrao tetrix)
Väikekoovitaja (Numenius phaeopus)
Väiketiir (Sterna albifrons)
Mustviires (Chlidonias niger)
Õõnetuvi (Columba oenas)
Nurmkana (Perdix perdix)
Väikepütt (Tachybaptus ruficollis)
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena)
Sarvikpütt (P. auritus)
Hüüp (Botaurus stellaris)
Hallhani (Anser anser)
Rägapart (Anas querquedula)
Luitsnokk-part (A. clypeata)
Hahk (Somateria mollissima)
Merikotkas (Haliaeetus albicilla)
Välja-loorkull (Circus cyaneus)
Soo-loorkull (C. pygargus)
Kanakull (Accipiter gentilis)
Tuuletallaja (Falco tinnunculus)
Põldvutt (Coturnix coturnix)
Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta)
Liivatüll (Charadrius hiaticula)
Mustsaba-vigle (Limosa limosa)
Heletilder (Tringa nebularia)
Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto)
Jäälind (Alcedo atthis)
Kaldapääsuke (Riparia riparia)
Kuldhänilane (Motacilla citreola)
Kukkurtihane (Remiz pendulinus)
Hallõgija (Lanius excubitor)
Koldvint (Serinus serinus)

Eesti lindude punane nimekiri (2008)

Eesti linnuliikide ja -alamliikide ohustatust on varem hinnatud aastail 1979, 1988 ja 1998 (ajaloolist lühiülevaadet vt. http://www.zbi.ee/punane/). Viimane, järjekorras neljas määrang tehti 2008. aastal. Selle aluseks olid peamiselt Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koondatud andmed Eesti lindude staatuse, pesitsusaegse ja talvise arvukuse ning selle muutuste kohta 2003–2008 ja varasematel aastatel, kõik kättesaadavad ajakirjas Hirundo. Ohustatuse hindamisel osalesid Jaanus Elts, Andres Kuresoo, Eerik Leibak, Aivar Leito, Agu Leivits, Vilju Lilleleht, Leho Luigujõe, Asko Lõhmus, Eve Mägi, Rein Nellis, Renno Nellis, Margus Ots ja Ülo Väli. Hinnangud vaatas läbi ka linnukaitse komisjon.

Erinevalt varasematest rakendati seekord liikide või alamliikide ohustatuse määramiseks esimese sammuna Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) ülemaailmse punase nimestiku (PN) kriteeriume (http://intranet.iucn.org/webfiles/doc/SSC/RedList/RedListGuidelines.pdf). Seejärel hinnati, kas ja kuidas saadud kategooriaid muuta vastavaiks kohalikele asurkondadele regionaalsel (piirkondlikul) tasandil (http://www.iucn.org/themes/ssc/redlists/regionalguidelines.htm).

Nende rahvusvaheliselt ühtlustatud kriteeriumite rakendamine vähendab oluliselt seni suhteliselt suurt subjektiivsust taksonite ohustatuse hindamisel ja nende paigutamisel vastavatesse ohukategooriatesse. Arvestatakse kvantitatiivseid arvukuse muutusi, asurkonna suurust ja levikut ning arvutuslikku hävimise tõenäosust. Kõik see teeb usaldatavamaks ka eri piirkondade (maade) tulemuste võrdlemise.

Uus juhend võimaldas seekord erinevalt varasematest hinnata ka Eestis mittepesitsevate linnuasurkondade (külalisasurkondade) olukorda. Seda tehti vaid siis kui meil peatuvate lindude hulk moodustab vähemalt 2% kogu Euroopa asurkonnast.

Peale lindude haarati vastavate toimkondade poolt 2008. aastal hinnangutega ka teised elustikurühmad. Kogu töö tulemused, st ohustatuks tunnistatud taksonid ning nende ohustatuse määr on elustikurühmade kaupa leitavad Eesti eluslooduse andmebaasist eElurikkuse kodulehel (http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=est).

Eesti punasesse nimestikku kantud linnuliikide hulk (sulgudes koos alamliikidega)

Kategooria RE CR EN VU NT
Liikide arv 4 8 7(8) 21(23) 32

Võrdlus varasema nimestikuga

Kuna varasemate Eesti ohustatud lindude punaste nimestike koostamisel kasutati erinevat kategooriate ja kriteeriumite süsteemi, pole üksikasjalik võrdlus praeguse nimestikuga võimalik. Saab teha vaid mõningaid kõige üldisemaid märkusi ja järeldusi.

Eelmises, 1998. aastal koostatud nimestikus eriti ohustatuteks ja ohualtideks hinnatud liigid määratleti ohustatuiks ka nüüd, välja arvatud põldvutt, kelle arvukus tunnistati olenevalt sisserändest kõikuvaks ja tema olukord meil pigem paranenuks. Haruldastest kukkusid punasest nimistust välja valgeselg-kirjurähn ja kolmvarvas-rähn, tähelepanu vajavatest tõmmuvaeras, rukkirääk ja nõmmelõoke. Määratlemata (varem oli punase nimestiku kategooria) liikidest jäid punasest nimistust välja punajalg-pistrik ja halltsiitsitaja. Nende olukord on küll halvenenud, kuid nad pole siiski iga-aastased pesitsejad ja seega nende ohustatust hinnata ei saa. Kokku jäi uuest nimestikust välja 7 liiki.

Juurde tulid läbirändavad (väike-laukhani, väikeluik ja rabahani) või meil talvituvad (kirjuhahk) liigid, kelle külalisasurkonnad moodustavad vähemalt 2% kogu Euroopa asurkonnast. Varasemal hindamisel need käsitlusele ei tulnud. Hävinud liike lisandus 2 – rabapistrik ja veetallaja (pole ka vahepealsetel aastatel meil pesitsenud). Peale selle veel rida haudelinde, kõik kokku 27 liiki. Suure tõenäosusega on ohustatud veel 2 liigi, auli ja tõmmuvaera meil talvituvad asurkonnad. Kuna puudulike andmete tõttu polnud võimalik nende täpsemat ohukategooriat määrata, paigutati nad puudulikult tuntute (DD) kategooriasse, mis tavaliselt ohustatute hulka ei arvata.

Eelmise nimestikuga võrreldes madalam kategooria määrati 6 juhul, neist 1 uute kriteeriumide rakendamise tõttu, ülejäänute puhul oli tõepoolest tegemist arvukuse tõusuga või/ja oli saadud täiendavaid andmeid.

Kõrgem kategooria omistati meie linnutaksoneile 19 juhul, neist määratlematutest sai kindla ohukategooria 6 liiki, arvukus oli langenud 6 liigil, uute kriteeriumite rakendamine viis ohustatute hulka 5 varem ohuvälisteks jäänud liiki ja 2 liiki (rabapistrik ja veetallaja) tunnistati nüüd hävinuks.

Kokkuvõttes võib kinnitada, et seekordne Eestis esinevate linnutaksonite seisund ei ole üldiselt paranenud. Pigem on ohustatud ja ohulähedaste taksonite hulk oluliselt suurenenud. Kindlamaid järeldusi saab teha nüüd ühtlustatud hinnangukriteeriumite ja kategooriate rakendamisel järgmisel korral, loodetavasti juba viie aasta pärast. Vajadusel võib muudatusi ja täiendusi teha ka varem, eriti siis kui täiendavad andmed või uus hinnang viib taksoni kõrgemasse ohukategooriasse.

Soomes ja Rootsis hinnati linnuliikide ohustatust 2010. aastal. Tulemusi saab vaadata
http://www.birdlife.fi/suojelu/lajit/uhex/uhex-lista.shtml
http://www.artdata.slu.se/rodlista/filer/Rodlista2010-faglar.pdf

Läti viimased hinnangud leiduvad raamatus Latvian Red Data Book (Volume 6 – Birds and mammals (2000), price 5 LVL), mille tellimisvõimalust vt
http://www.videsprojekti.lv/en/jaunumi/jaunumi45/

Leedus tehti viimane linnuliikide ohustatuse hinnang 2007. aastal. Kahjuks ei ole kasutatud uusi Maailma Looduskaitse Liidu kategooriaid, kuid samas on nagu Rootsis ja meilgi hinnatud ka külalisasurkondade seisundit
http://lt.wikipedia.org/wiki/Lietuvos_raudonoji_knyga

Koostanud: Vilju Lilleleht