24.03.2007 Tartu

Linnuharulduste Komisjon (HK) pidas oma järjekordse koosoleku 24. märtsil Tartus. Koosolekul tehti otsused kõigi selleks hetkeks HK-ni jõudnud vaatluste kohta, lisaks arutati mitmeid muidki olulisi teemasid.

Enne koosolekul otsustatu tutvustamise juurde asumist aga pööraks tähelepanu meil ametlikult kasutusel olevale lindude süsteemile. 2004. aasta veebruaris otsustas HK kasutusele võtta sama lindude süsteemi, mis on kinnituse saanud Euroopa Harulduskomisjonide Liidu (AERC) poolt. Uuest süsteemist võib lugeda Hirundo 2004. aasta sügisnumbrist (Vilju Lilleleht - Lindude süsteem uueneb - Hirundo 17: 112-119 (2004)). Uue süsteemi järgi on muudetud mitmete liikide ladinakeelseid nimesid (isegi on teise perekonda tõstetud) ja kõige olulisem on vast see, et liiginimestik algab meil nüüd haneliste ja kanalistega. Ilmselt on vanad harjumused nii sügavalt juurdunud, et paljud linnuhuvilised kasutavad veel endiselt vana süsteemi. Ka Hirundos ja viimases Loodusvaatlustes on liiginimekirjades kahjuks endiselt vana süsteem kasutusel. Eesti läks uuele süsteemile üle ühe viimase riigina Euroopas ja nüüd oleks tõesti viimane aeg ka igapäevases tegevuses see kasutusele võtta. EOÜ veebilehel on Eesti lindude nimekiri uuendatud kujul üleval juba 3 aastat (ka samas olev allalaetav tabelvariant on uus). Paluks siis uut süsteemi julgelt kasutada.

Alljärgnevalt on lühiülevaade koosolekul tehtud olulisematest otsustest ja uudistest:

1. Läbi vaadati ja otsused tehti ca 25 HK-le laekunud vaatluse kohta. Võrreldes eelmise kahe koosolekuga väga põnevaid leide (uusi liike) ei olnud. Kõik kinnitatud vaatlused on lisatud EOÜ veebilehel olevasse HK poolt käsitletavate liikide aktsepteeritud vaatluste nimekirja. Muude vaatluste hulgast tooks siinkohal välja vaid ühe. Kinnitati Eesti neljas põhja-tormipääsu (Oceanodroma leucorhoa) vaatlus: 17.01.2007 Ariste laht, Saaremaa 1 is. (Rein Nellis ja Maarja Nõmm).
2. Mustpea-hänilase (Motacilla flava feldegg) määramisest Hänilase alamliigid on ehe näide sellest, kui keeruline lindude määramine ja taksonoomia võib olla. Kuna mustpea-hänilane (Motacilla flava feldegg) on osade riikide taksonoomiakomiteede poolt juba liigi seisusse tõstetud, otsustas HK selle alamliigi vaatlused taas kriitilise pilguga üle vaadata.
   HK otsustas lükata tagasi järgmised varem aktsepteeritud mustpea-hänilase vaatlused:
   18.05.1971 Käina laht 1♂
   16.05.1974 Käina laht 1♂
   05.05.1998 Saastna 3♂
   HK jättis tühistamata, s.t. jättis aktsepteerituks vaid ühe vaatluse:
   02.-03.06.1989 Rubina soo 1♂. Vaatluse kohta on fotod.
   Põhjus miks enamik mustpea-hänilase vaatlusest uuel käsitlusel tagasi lükati on määramistunnuste kirjelduste puudulikkus. Varem aktsepteeriti hänilase alamliikide vaatlused lihtsamalt, piisas kui oli kirjeldatud musta pea ja maski olemasolu. Hänilaste määramist on viimase 20 aasta jooksul põhjalikumalt uuritud. Alamliikide sisene variatsioon on suur ning hübridiseerumine sage, seetõttu peab hänilase alamliikide määramisse suhtuma ülima kriitilisusega. Meie territooriumil on eelkõige probleemiks tumedapealised põhjahänilased (Motacilla flava thunbergi). HK soovib edaspidi mustpea-hänilase (ja ka teiste võimalike uute hänilase alamliikide) korral saada foto- või videodokumentatsiooni. Maastikus on mustpea-hänilase tunnuste hindamine valgusoludest ja muudest faktoritest väga sõltuv ja subjektiivset lähenemist on raske välistada. Teatud juhtudel arvestame ka ülipõhjalikke kirjeldusi. Hänilase alamliikide puhul välistunnuste põhjal ei saa otsustada linnu geneetilise puhtuse üle. S.t. alamliiki levilast väljaspool kohates võime tegelikult ütelda, et tegemist on sellele alamliigile omaste tunnustega isendiga. Olulised määramistunnused mida edaspidi mustpea-hänilase vaatluste hindamisel arvestame on:
   kindlalt saab määrata vaid hundsulestikus isaslinde, kelle välistunnused vastavad geneetiliselt puhtale isendile
   hääle põhjalik kirjeldus on oluline
   musta värvi ulatus peas (kas on läiget või ei?)
   musta värvi piiritletus kuklas
   noka tüviku ümbruse sulestiku kirjeldus (kas noka tüviku ümbruses on valget?)
   kas esineb kulmutriip või on mingeid heledaid alasid silma ümber?

   Mustpea-hänilase määramisest on põhjalikumalt kirjutatud näiteks:
   Birding World vol.14, No 9, 2001
   Birding World vol.14, no 4,2001
   British Birds vol 96, no 6, 2003

3. Tamme-kirjurähni (Dendrocopus medius) vaatluste käsitlemine HK-s
   HK otsustas varem, et alates 01.01.2006 käsitletakse vaid tamme-kirjurähni pesitsusteateid. 2006. aastal leiti liiki aga paljudest uutest kohtadest ja valdav enamus vaatlustest on linnuatlase jaoks pesitsusvaatlused. HK-ni on suurest hulgast vaatlustest jõudnud vaid paar ankeeti. Selliste üksikute ankeetide käsitlemine ei anna liigi staatuse ja levimise kohta tõest ja tegelikku pilti. Kuna liik on kergesti määratav, tema levila on laienemas ja vaatluste hulk plahvatuslikult kasvamas, otsustas HK enam mitte käsitleda kõiki tamme-kirjurähni vaatlusi (k.a. pesitsusteateid) tagasiulatuvalt alates 01.01.2006. Kõik varasemad vaatlused kuuluvad aga endiselt HK poolt kinnitamisele. Info uuemate vaatluste kohta paluks saata aga otse Riho Kinks’le.
4. „Faasani” küsimus
   Linnuatlasele on 2006. aastast laekunud 2 pesitsemisele viitavat vaatlust. Samas pole tänaseni kindlat peitsemist meil tõestatud. Selle sissetalutud liigi levimise kohta tegelikult igasugune info puudub – kas, kus ja kui palju linde loodusesse lastakse, kui palju laskmata jääb ja kas tõesti liik pesitseb meil nagu Soomes või Rootsis? Seoses sellega otsustas HK pöörata käesoleval aastal rohkem tähelepanu faasanile, s.t. palume linnuhuvilistel koguda kokku kõik faasani pesitsemisele viitavad teated ja edastada need lisaks linnuatlase töörühmale ka HK-le.
5. Liikide kategooriate muutmine
   Kõrbeleevike (Bucanetes githagineus) – Eestis oli liik D-kategoorias (ebaselge päritoluga liigid). Kuna liik on oma levilat põhja suunas laiendamas ja vaatluste hulk Euroopas on kasvamas ning esineb lausa invasioone, siis otsustas HK teiste Euroopa riikide eeskujul tõsta liik A-kategooriasse (loodusliku päritoluga liigid). 2005. a. Euroopas olnud invasiooni puhul ei olnud mingeid märke sellest, et tegemist võiks olla millegi muuga kui loodusliku nähtusega. Soome 2005. a. vaatlused läksid A-kategooriasse ning ka Rootsist on varasemaid A-kategooria vaatlusi. Eestis vaadeldud linnul polnud rõngaid, ega muid puuripõgenikule viitavaid tunnuseid.
6. Vanade probleemsete vaatluste uus käsitlemine
   Koosolekul otsustati, et HK peaks eristama kõikide HK poolt käsitletavate liikide HK poolt käsitletud vaatlused ja enne HK loomist tehtud vaatlused. S.t., HK eelsed vaatlused, mille kohta puuduvad tõestusmaterjalid, esitada eraldi nimekirjana (analoogselt nt Soome HK-ga). Sellise nimekirjade ülevaatamise käigus tulevad välja ka kõik nn „kahtlased” kinnitatud vaatlused, mis tuleb vajadusel HK-s uuesti käsitleda. Kõigi liikide uus käsitlemine võtab ilmselt mitu aastat aega, aga sellega saab otsast pihta hakata. Ka lindude süsteemi muutudes (nt alamliikide liikideks eristamisel) või uute määramistunnuste ilmnemisel tuleb mõne liigi kõik vaatlused uuesti läbi vaadata. HK on üksikuid vanu vaatlusi ka varem käsitlenud, alates käesolevast koosolekust on asjale aga põhjalikumalt liigi kaupa lähenema hakatud.

Alljärgnevalt olulisemad otsused:

Põhja-tormilind / baleaari tormilind (Puffinus puffinus / mauretanicus)
HK on 1998. aastal kinnitanud Puffinus sp vaatluse: 25.05.1975 >10 is Liivi lahel. Kuna vaatluse kohta igasugune kirjeldus puudub, tegemist on Läänemerel haruldase liigiga ja antud juhul on vaadeldud väga suurt hulka isendeid, otsustas HK selle varem aktsepteeritud vaatluse uuel käsitlemisel tagasi lükata.

Kivirästas (Monticola saxatilis)
HK on esmasleiuna kinnitanud vaatluse: mai algus 1983 Sõrve säär, Saaremaa 2♂. Vaatluse kohta tegelikult korralik kirjeldus puudub. Kahtlusi tekitab ka korraga kahe isaslinnu nägemine. Isegi pesitsusaladel tegutseb liik pigem üksikuna, väljaspool pesitsusala rändel mitme vana isaslinnu koos nägemine on ülimalt erandlik nähtus. HK otsustas antud vaatluse vaatamata varasemale kinnitamisele siiski tagasi lükata. Esmasleiuks on kirjeldus ebapiisav. Seoses tagasilükkamisega on Eestis esmasleiuks (ainukeseks vaatluseks) 05. ja 06.10.1999 Sõrve säärel vaadeldud isend.

Väike-käosulane (Hippolais caligata)
HK on esmasleiuna kinnitanud vaatluse: 05.06.1989 Laane lähedal, Tartumaa ♂♀. Ankeedis toodud kirjeldus ei ole aga eriti põhjalik. Juba omaaegsel kinnitamisel oli jutuks, et kas esmasleiuks on kirjeldus piisav. HK otsustas antud vaatluse vaatamata varasemale kinnitamisele siiski tagasi lükata. Esmasvaatluseks on kirjeldus ebapiisav. Seoses tagasilükkamisega on Eestis esmasleiuks 16.08.1989 Vaiblas rõngastatud isend.

Lasuurtihane (Parus cyanus)
HK otsustas kõik lasuurtihase vaatlused uuesti käsitleda. Peamine probleem seisneb selles, et varem pole osatud hübriidide võimalust välistada, lisaks puudus mitmete vaatluste kohta vähegi korralikum kirjeldus. Nendel põhjustel lükati tagasi järgmised varem aktsepteeritud vaatlused:
05.01.1957 Niidu 1-2 is.
10.04.1988 Teenuse 2 is.
10.01.-00.01.1970 Tallinn 1 is.
16.01.1977 Ravila 1 is.
05.02.1973 Veibri 1 is.

Kuna terve rida varem kinnitatud lasuurtihase vaatlusi on tagasi lükatud, siis jääb aktsepteeritud leidude nimekirja vaid 6 vaatlust:
25.11.1950 Rocca al Mare, Tallinn (Hillar Pärjasaar) (lind lastud, toodud omal ajal ZBI kogudesse).
19.04.1986 Ravila, Harjumaa (Toomas Pärtels).
14.10.1986 Kabli, Pärnumaa 1a. (Agu Leivits, Henn Vilbaste, Katrin Kaldma) (Rõngastatud).
20.10.1986 Kabli, Pärnumaa 1a. (Agu Leivits, Katrin Kaldma) (Rõngastatud).
31.10.1987 Kabli, Pärnumaa (Agu Leivits, Katrin Kaldma).
25.06.1989 Kanepi, Põlva mk. (Indrek Nigul).

Lasuurtihase määramist on põhjalikumalt käsitletud:
Dutch Birding 16 (6): 232-234, 1994
Birding World 8(10): 382-389,1995
Eesti Linnuharulduste Komisjon
Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society