Eesti rahvuslind saab täna 50 aastaseks

Trüki

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus
Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus.
Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks
tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja
saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.

Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona
rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste
huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad
ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.

Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud,
eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest.
Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse
sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil
suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks.
Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju
kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles
soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised
Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna
Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina
kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel.

Mure tavaliste ja laialt levinud linnuliikide kadumise pärast on täna
aktuaalsemgi kui 50 aastat tagasi. Suitsupääsukese ja teistegi
kaugrändurite käekäik pole kiita Eestis ega mujal Euroopas. Muutunud
põllumajanduspraktika Euroopa pesitsusaladel, massiline tapmine
rändeteedel, kliimamuutusest ja üha laienevast inimtegevusest põhjustatud
kõrbestumine ning putukate kadumine talvitusaladel on vähendanud ka
suitsupääsukese Euroopa populatsiooni.

Kuigi Lõuna-Euroopas ja Aafrikas toimuvat suudame vähe mõjutada, saab
igaüks oma kodukohas palju ära teha, et meie rahvuslind vähemalt Eestis
end koduselt tunneks. Selleks saab luua suitsupääsukesele sobivaid
pesitsustingimusi või aidata Eesti Ornitoloogiaühingul jälgida selle
liigi käekäiku, osaledes algatuses „Kodukoha pääsuke“. Täpsemad juhised
ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiab aadressilt
www.eoy.ee/suitsupaasuke.