Lõõla 2016. a. sügislaagri meenutused

Trüki

Pildigalerii

Kui aasta tagasi puhastati heategevusliku mälumänguga kogutud raha toel Karula rahvuspargis must-toonekure toitumisoja, siis sellel aastal oli plaan natuke teise suunaga. Eesmärgiks oli saada aimu, mis toimub Kesk-Järvamaa suurtes metsamassiivides, kus on teada mitu haruldase must-toonekure vaatlust, kuid pesad teadmata. Selleks, et need suured massiivid läbi vaadata, läheks vaja palju aega ja ressurssi. Mida teha? Ega muud, kui loota heade inimeste abile. Üleskutsele sellel üritusel osaleda vastas ligi poolsada huvilist!

7. oktoobri õhtul, kui kõik olid kogunenud, toimus pesade õpe ja välitööde planeerimine. See tähendas üldjoontes seda, et kõik osalejad jaotati meeskondadeks ja hakati neile sobilikke alasid jagama, kus oleks vaja pesi otsida. Seda siginat ja elevust jagus veel ka varasteks hommikutundideks. Kuigi ilmateade lubas kõva vihma, ei näinud ma ometi ühtegi mossis nägu, kes ei oleks soovinud metsa müttama minna.

Laupäeva hommikul sõideti peale hommikusööki gruppidena välitöödele, et õhtul jälle Lõõla keskuses kokku saada, muljepaun pungitamas seljas. Peale kosutavat õhtusööki hakati välitööde kokkuvõtet tegema. Õhus oli tunda elektritaolist ollust, et kes siis ikkagi selle maagilise toonela linnu pesa leidis. Igaüks sai sõna kirjeldamaks oma päeva tegemisi. Sai kuulda põnevaid seiklusi kohtudes kurjade koerte ja hullude jahimeestega, kohtumistest  laanepüü ja põdraga ning üksikasjalikku kirjeldust kohtumisest händkakuga, kes parajasti oravat himustas. Kuid millest keegi ei rääkinud, oli must-toonekure pesa. See jäigi leidmata, kuigi ilusaid talle sobilikke elupaiku nägid vist kõik osalejad. Samuti jäi tabamatuks tasujaks ka kahe kaljukotka paari uued pesad, mida paar gruppi usinasti ka otsisid. Kui arvate, et sellega läks sügislaager lörri, siis te eksite - see info on ülioluline, sest nüüd me peame oma pilgud lihtsalt hoolsamalt mujale pöörama ja natukeseks ajaks välistama need massiivid, mille me läbi vaatasime. Kokkuvõtteks võib ütelda, et kõva töö! Laupäeva õhtul tehti veel sauna, mängiti mälumängu ja vesteldi hiliste öötundideni erinevates vestlusringides, teemaks ikka loodus ja uus president. Kõik leidsid, et jube mõnus on veeta kvaliteetaega oma hingesugulaste seltsis.

Kokkuvõtteks võib asja arvudes kajastada nii:
360 on number, mis kajastab inimtöö tundide arvu nendel välitöödel.

Leiti:
1 väike-konnakotka pesa
2 kanakulli pesa
8 hiireviu pesa
4 vääriselupaika
… ja 1000000 head loodusemotsiooni.

Täname südamest Kaitseliidu Järva malevat, kes andis meile tasuta kasutada moodsa õppekeskuse ning toitlustas kogu ürituse vältel meid väga hästi.

Täname osalejaid: Andres Kalamees, Kersti Lindström, Urmas Sellis, Rein Nellis, Katrin Kaldma, Liis Keerberg, Jürgen Ruut, Ain Nurmla, Indrek Tammekänd, Kaia Kukk, Raivo Endrekson, Kristo Lauk, Riho Männik, Maiki Must, Margit Päkk, Mirjam Grosberg, Sven Aun, Erki Aun, Jaan Grosberg, Igor Tšeskidov, Urmas Männik, Heete Ausmeel, Triin Leetmaa, Anneli Palo, Üllar Pärnat, Kalev Rattiste, Jaak Tammekänd, Gunnar Sein, Tarmo Evestus, Vilja Padonik, Asko Tamme, Edgar Karofeld, Pille Tammur, Anne Tamm, Peeter Lindeberg, Uku Tamm, Marko Mägi, Aarne Tuule, Marko Vainu, Ingmar Muusikus, Renno Nellis, Ott Maaten, Martin Tikk ja Elisabeth Rähn, Kristo Elias ja Mustafa Celik.

Eesti Ornitoloogiaühing ja Urmas Abel (kes selle loo kirja pani)