Sügisränne 2009

Lühendid/abbreviations: r = rändel/migrating; p=paikne / local; 2/3 = 2 isast, 3 emast / 2 males, 3 females; 2“3’ = 2 ad-sulestikus, 3 noorlinnusulestikus / 2 adults, 3 juveniles; 2k = 2 salka/2 flocks, s/h = laulev/häälitsev – singing/calling

DETSEMBER

30.12
09:40-10:50 (Ranno Puumets): sinikael-part Anas plathyrhynchos 21r45p, kirjuhahk Polysticta stelleri 1/r, aul Clangula hyemalis 240r, mustvaeras Melanitta nigra 5r5p, tõmmuvaeras M. fusca 175r (7 parve), rohukoskel Mergus serrator 16r20p.

28.12
Kell 09:05-09:55 (M.Ots, U.Paal jt): sõtkas Bucephala clangula 50r600p, tõmmuvaeras Melanitta fusca 31r, aul Clangula hyemalis 600r ja kirjuhahk Polysticta stelleri 1/3r (ad-linnud, 2 parve).

15.12
Liikvel järvedelt ja madalatest lahtedest põgenejad, mereparte ei liikunud jällegi ja kirjuhahk ikka nägemata. Hooaja parim ränne jääkosklal Mergus merganser 173r. Laulurästas Turdus philomelos endiselt paigal.

14.12
Hooaja parim skoor laululuigel Cygnus cygnus (91r + määramata luik Cygnus sp 39r). Lisaks jääkoskel Mergus merganser 136r (paremuselt hooaja 2. tulemus). Külm lõi lagedale hulgi muudki: hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 1r, kühmnokk-luik C. olor 10r (viimati parem päev 6. oktoober!), väikeluik C. columbianus 4r (2 parve), viupart Anas penelope 3r, sinikael-part A. platyrhynchos 67r, soopart A. acuta 1r, tuttvart Aythya fuligula 39r, merivart A. marila 63r (+ määramata vart 12r), tõmmuvaeras Melanitta fusca 76r, sõtkas Bucephala clangula 148r, väikekoskel M. albellus 4r, naerukajakas Larus ridibundus 12r1p, määramata kiur Anthus sp 1r, must-lepalind Phoenicurus ochruros 1p, laulurästas Turdus philomelos 1p, hallrästas T. pilaris 32r. Mereparte ei rännanud praktiliselt üldse (nt. aul ainult 20r!) – kas ida pool lumesajud hoidsid rännet tagasi?

13.12
Eile õhtul Valge mere ümbrusesse jõudnud arktiline õhumass peegeldus juba pärastlõunal Põõsaspeal suuremate auliparvede möödumisena ja summaks kogunes 900r (eelmine tänasest parem aulipäev oli 8.11). Sama külm jõuab Eesti järgmise öö jooksul ja lähimatel päevadel tasub merd kiigata. Rändel lisaks mh. merivart Aythya marila 51r ja luitsnokk-part Anas clypeata 1r.

12.12
Punakurk-kaur Gavia stellata 44r, sõtkas Bucephala clangula 41r, jääkoskel Mergus merganser 40r, alk Alca torda 2r.

11.12
Jälle suhteliselt vaikne päev (555 rändurit), kuid poole päeva ajal järsku mõned suuremad vardiparved, üle pika aja ka rohkelt tuttvarte Aythya fuligula (104r). Lisaks merivart A. marila 80r1p, rääkspart Anas strepera 2r, viupart A. penelope 1r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 215r, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 2r. Kirjuhahkasid on oodata ehk ülehomseks, hiljemalt esmaspäevaks, sest esimest korda sel sügisel on arktiline õhuvool tulekul.

9.12
Tõmmuvaeras Melanitta fusca 137r, liigi hooaja summa on nüüdseks 60.000r. Noori tõmmuvaeraid on märgataval määral rännanud alles nüüd detsembris (ehk suhteline osatähtsus vanadega võrreldes on kõrge). Lisaks viupart Anas penelope 4r, rohukoskel Mergus serrator 41r13p, krüüsel Cepphus grylle 1r.

8.12
Rohukoskel Mergus serrator 20r25p, tõmmuvaeras Melanitta fusca 60r, linavästrik Motacilla alba 1p.

7.12
Mustvaeras Melanitta nigra 32r.

3.12
Laululuik Cygnus cygnus 72r, sinikael-part Anas plathyrhynchos 139r, linavästrik Motacilla alba 1p.

2.12
Kaurid Gavia stellata+arctica 256r, soopart Anas acuta 1r, aul Clangula hyemalis 740r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 410r, sõtkas Bucephala clangula 326r, rohukoskel Mergus serrator 51r.

NOVEMBER

30.11-2.12
Tõmmukajakas Larus fuscus 1p (juv).

30.11
Tõmmuvaeras Melanitta fusca 396r, väikekoskel Mergus albellus 32r.

29.11
Laisklemise periood on selja taga ja viskame veidi jälle rändele pilku peale. Siin keskmisest põhjalikumalt vaatlusi kirjas: Punakurk-kaur Gavia stellata 62r13p, järvekaur G. arctica 8r3p, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 2r1p, viupart Anas penelope 32r, soopart A. acuta 1r, aul Clangula hyemalis 530r5000p, tõmmuvaeras Melanitta fusca 450r8p, väikekoskel Mergus albellus 25r, kalakajakas Larus canus 81r, naerukajakas L. ridibundus 20r, alk Alca torda 12r, krüüsel Cepphus grylle 1p, merikotkas Haliaetus albicilla 5p, hallhaigur Ardea cinerea 2r, hoburästas Turdus viscivorus 1p, tõmmu-lehelind Phylloscopus fuscatus 1p, sinitihane Parus caeruleus 6r, hangelind Plectrphenax nivalis 1r. Kirjuhahkasid polnud veel näha.

8.11
Punakurk-kaur Gavia stellata 76r, suur-laukhani Anser albifrons 130r, aul Clangula hyemalis 1760r. Vaatlusminuteid on kogunenud hooaja peale juba 100.000!

4.11
Vaikuse periood ja merevesi on rekordiliselt madalal. Merivart Aythya marila 74r, kormoran Phalacrocorax carbo 155r, kalakajakas Larus canus 50r.

2.11
Punakurk-kaur Gavia stellata 46r, merivart Aythya marila 64r250p, tõmmukajakas Larus fuscus 1r, karvasjalg-viu Buteo lagopus 1r, välja-loorkull Circus cyaneus 1r, vesipapp Cinclus cinclus 1r (hooaja esimene).

1.11
Laululuik Cygnus cygnus 75r, väikekoskel Mergus albellus 47r, jääkoskel Mergus merganser 126r, sarviklõoke Eremophila alpestris 1r.

OKTOOBER

31.10
Laululuik Cygnus cygnus 58r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 2530r, mustvaeras Melanitta nigra 470r, kaljukajakas Rissa tridactyla 1r (juv).

30.10
Huvitav päev, rännet polnud ollagi, aga pudi-padi sedagi rohkem. Kaljukajakas Rissa tridactyla 27r, kõik juv-linnud, parvede suurused kohtamisjärjekorras: 1, 18(!), 1, 1, 1, 4 (foto) ja 1. Lisaks sarviklõoke Eremophila alpestris 2p, mägi-kanepilind Carduelis flavirostris 2r ja karvasjalg-kakk Aegolius funereus 1r (tuli päise päeva ajal merelt kajakate eskordis).

29.10
Põõsaspeast kirjutas Eesti Päevaleht
Külm õhumass hoiab rännet pingelisena, hooaja parimad: väikeluik Cygnus columbianus 34r, laululuik Cygnus cygnus 80r (+ sp 48r), jääkoskel Mergus merganser 153r. Lisaks punakurk-kaur Gavia stellata 234r, valgepõsk-lagle Branta leucopsis 7000r, lühinokk-hani Anser brachyrhyncus 1r, aul Clangula hyemalis 8200r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 3060r, rohukoskel Mergus serrator 480r.

28.10
Viupart Anas penelope 950r, luitsnokk-part A. clypeata 48r, aul Clangula hyemalis 7000r, sõtkas Bucephala clangula 1140r, kalakajakas Larus canus 1220r, väikekajakas L. minutus 890r (hooaja parim), naerukajakas L. ridibundus 560r ja kaljukajakas Rissa tridactyla 1r (juv), lõunatirk Uria aalge 1r.

27.10
Järvekaur Gavia arctica 415r.

26.10
Tõmmuvaeras Melanitta fusca 3060r ja kuninghahk Someteria spectabilis 1r tõmmuvaera parves (isalind).

25.10
Suur-laukhani Anser albifrons 740r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 5500r, väikekoskel Mergus albellus 70r, sarviklõoke Eremophila alpestris 1r.

24.10
Hooaja parimad: laululuik C. cygnus 39r, järvekaur Gavia arctica 854r (Gavia kokku 1910r). Lisaks tuttvart Aythya fuligula 380r, merivart A. marila 580r, aul 6250r.

23.10
Punakurk-kaur Gavia stellata 215r, järvekaur Gavia arctica 105r, sarvikpütt Podiceps auritius 1r, aul Clangula hyemalis 3750r, vöötkakk Surnia ulula 1p, tamme-kirjurähn Dendrocopos media 1m – läbi aegade vast Põõsaspea esimene “tammekas”.

22.10
Hooaja summa on nüüd kaks miljonit! Pidulikuks möödujaks oli aul kell 10:10.

21.10
Lääne-mustlagle Branta bernicla hrota 1r, punakael-lagle Branta ruficollis 1r, valgepõsk-lagle Branta leucopsis 6000r.

20.10
Mustlagle Branta bernicla 2380r – hooaja summa tõusis juba üle 100.000, mis on märgatav osa B.b.bernicla Lääne-Siberi populatsioonist (>50 %)! Lisaks järvekaur Gavia arctica 570r, alk Alca torda 183r ja krüüsel Cepphus grylle 7r (hooaja parim); tundrarüdi Calidris alpina 2r, tõmmukajakas Larus fuscus 1r, sooräts Asio flammeus 1p. Tänase päeva seisuga märkimisväärne hooaja summa on ka hallpõsk-pütil: 4000r.

19.10
Hooaja parim: alk Alca torda 197r. Lisaks mustlagle Branta bernicla 1270r ja koldjalg-hõbekajakas Larus cachinans mõnda aega paigal (jälle teise kalendriaasta lind, erinev isend kui 8.10 kohatud lind; foto). Kajakaid üldse 7 liiki, kohal oli ka noor tõmmukajakas Larus fuscus.

18.10
Mustlagle Branta bernicla 1050r.

17.10
Kaurid Gavia 1000r, kaljukajakas Rissa tridactyla 1r, sarviklõoke Eremophila alpestris 1p.

16.10
Hooaja parimad: laululuik Cygnus cygnus 14r, väikekoskel Mergus albellus 27r, alk Alca torda 71r (+ Uria/Alca 118r). Lisaks punakurk-kaur Gavia stellata 570r, järvekaur Gavia arctica 133r, tuttvart Aythya fuligula 372r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 1920r, rabapistrik Falco peregrinus 1p (juv), sooräts Asio flammeus 1p, sarviklõoke Eremophila alpestris 1p.

15.10
Hanede ränne kulgeb Põõsaspeast peamiselt kaugemal kagus. Siiski üks hanepäev tuli lõpuks ka siia, raba- ja suur-laukhaned Anser fabalis et albifrons 13.500r (+ määramata hani/lagle 5600r). Hooaja parim ka sinikael-pardil Anas plathyrhynchos 242r. Lisaks viupart A. penelope 1100r, aul Clangula hyemalis 14.200r, rabapistrik Falco peregrinus 1p.

14.10
Tuuline päev, osades puhangutes tormi kiirus. Samas aul Clangula hyemalis tegi hooaja parimat skoori: 75.000r (+ määramata pardid 7800r). Rabapistrik Falco peregrinus 1r.

13.10
Järvekaur Gavia arctica 250r (Gaviad kokku 1200r), valgepõsk-lagle Branta leucopsis 6100r, aul Clangula hyemalis 21.700r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 1790r, kivitäks O. oenanthe 1p.

12.10
Isendite arvu mõttes hooaja linnurikkaim päev – 94.000 rändurit. Täna lõppenud pentaad (8.-12.10) on olnud samuti hooaja parim, summaks tuli 330.000 (65.000 isendit päevas). Hooaja parimaga sai hakkama põhirände alustanud aul Clangula hyemalis, 51.200r (kas jääbki suurimaks?). Muu märkimisväärne: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 24.800r, merirüdi Calidris maritima 2p, kivitäks O. oenanthe 1p.

11.10
Hooaja parimad: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 46.600r (+ hani/lagle sp 8370r) ja väikekoskel Mergus albellus 24r.
Hooaja esimesed merirüdid Calidris maritima 2r1p ja siidisabad Bombycilla garrulus 20r. Rändel kanadalagle väikesemõõdulise alamliigi esindaja – alamliiki täpsustatakse hiljem (tõenäoliselt B.canadiensis hutchinsi).

10.10
Viupart Anas penelope 5500r – hooaja summa on nüüdseks 103.000! Pudi-padi osakonnas vööt-käbilind Loxia leucoptera 1r ja lõunatirk Uria aalge 1r.
Rabapistrikud (ad ja juv) tegid kogu päeva rünnakuid merel ja rannal mööduvatele lindudele keerutades kõrgustesse ja sööstes vastuvalgusest alla, muuhulgas rändavate viupartide parvedesse. Merel pika tagaajamise tulemusena saagiks saadud kurvitsa võtsid rabapistrikult hõbekajakad ära.

9.10
Hooaja paremuselt teine linnupäev, 80.000 rändurit. Hooaja parimad päevasummad järgmistel: järvekaur Gavia arctica 586r (Gaviad kokku 2275r), valgepõsk-lagle Branta leucopsis 19.100r (+ hani/lagle 9150r), suur-laukhani Anser albifrons 101r, sinikael-part Anas plathyrhynchos 156r, aul Clangula hyemalis 20.000r (+ määramata veelinnud 12.000r), väikekoskel Mergus albellus 18r. Lisaks merivart Aythya marila 2000r (+ Aythya sp 1700r), alk Alca torda 34r ja rabapistrik Falco peregrinus 1p. Hooaja esimesed hakid Corvus monedula 6r. Rohukoskla Mergus serrator hooaja rändesumma ületas 15.000 isendi piiri. Hiline randtiir Sterna paradisaea.

8.10
Parim linnupäev pärast augusti algust, kokku 75.000 rändajat (sisaldab veelinde, kajakaid ja kurvitsaid). Hooaja parimad: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 17.600r, aul Clangula hyemalis 19.550r, alk Alca torda 70r (+ alklane sp 83r). Lisaks sarvikpütt Podiceps auritius 8r, mustlagle B. bernicla 15.000r, viupart Anas penelope 4270r, soopart A.acuta 1310r, luitsnokk-part A.clypeata 27r, hahk Someteria mollissima 825r, tundrarüdi Calidris alpina 252r, leeterüdi C. alba 1r, veetallaja Phalaropus lobatus 1r, naerukajakas Larus ridibundus 625r, tõmmukajakas L.fuscus 5r (juv- linnud), lõunatirk Uria aalge 3r, rabapistrik Falco peregrinus 1p ning koldjalg-hõbekajakas Larus cachinans 1p (2 ka. lind, foto).

7.10
Hooaja parimad: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 7630r ja aul Clangula hyemalis 6000r. Lisaks mustlagle Branta bernicla 1800r, tundrarüdi Calidris alpina 600r, vöötsaba-vigle Limosa lapponica 1r ja rabapistrik Falco peregrinus 1ad p.

6.10
Hooaja parimad: alk Alca torda 64r (+ alk/tirk 35r) ja lõunatirk Uria aalge 4r. Lisaks kaurid (Gavia) 1200r, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 115r, sarvikpütt P.auritius 14r, mustlagle Branta bernicla 5350r, viupart Anas penelope 2730r, soopart A.acuta 545r, merivart Aythtya marila 1000r, rohukoskel Mergus serrator 554r, tundrarüdi Calidris alpina 150r, kalakajakas Larus canus 1000r.

5.10
Kalakajakas Larus canus 1980r (hooaja parim), tundrarüdi Calidris alpina 463r, jõgitiir Sterna hirundo 1r.

4.10
Birdwatchi teine päev, seepärast jälle rohkem vaatlusi siin kirjas. Hooaja parim päevasumma väikekosklal Mergus albellus (7r). Lisaks rõõmustasid sarvikpütt P.auritius (1r), rabapistrik Falco peregrinus (1r), meriski Haematopus ostralegus (1p), jõgitiir*_Sterna hirundo_ (1r) ja *vainurästas Turdus iliacus – koguni 600p. Muid vaatlusi: punakurk-kaur Gavia stellata 102r, järvekaur G.arctica 1r, tuttpütt 18r10p, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 22r, kormoran 57r, väikeluik 1r, valgepõsk-lagle Branta leucopsis 50r, mustlagle B.bernicla 30r, viupart Anas penelope 3887r (+ ujupart sp 192r), rääkspart A.strepera 2r, piilpart A.crecca 748r, soopart A.acuta 554r, luitsnokk-part A.clypeata 60r, tuttvart Aythya fuligula 367r, merivart A.marila 460r (+ vart sp 113r), hahk 191r200p, aul Clangula hyemalis 123r, mustvaeras Melanitta nigra 1462r, tõmmuvaeras M.fusca 488r, sõtkas Bucephala clangula 231r, rohukoskel Mergus serrator 111r, tundrarüdi C.alpina 176r, tikutaja G.gallinago 1r, plüü Pluvialis squatarola 4r, kanakull 1p, põldpüü 10p.

3.10
Birdwatchi päev, selle auks rohkem vaatlusi siin kirjas. Hoaaja parimad rändesummad sinikael-pardil Anas plathyrhynchos 143r ja laululuigel Cygnus cygnus 6r. Muu parem kraam: rabapistrik Falco peregrinus 1r, lõunatirk Uria aalge 1r, leeterisla Calidris alba 1r, suurrisla C.canutus 5r, plüü Pluvialis squaterola 33r. Muud vaatlused: punakurk-kaur Gavia stellata 485r (+ kaur 38r), järvekaur G.arctica 50r, tuttpütt 21r, hallpõsk-pütt Podiceps grisegena 26r, kormoran 59r, väikeluik 1r, suur-laukhani 1r, valgepõsk-lagle Branta leucopsis (+ hani/lagle) 2645r, mustlagle B.bernicla 21r, viupart Anas penelope 8115r (+ ujupart sp 654r), rääkspart A.strepera 7r, piilpart A.crecca 826r, soopart A.acuta 668r, luitsnokk-part A.clypeata 45r, tuttvart Aythya fuligula 239r, merivart A.marila 559r (+ vart sp 218r), hahk 374r, aul Clangula hyemalis 154r, mustvaeras Melanitta nigra 4011r, tõmmuvaeras M.fusca 298r, sõtkas Bucephala clangula 394r, rohukoskel Mergus serrator 417r, liivatüll Charadrius hiaticula 3r, rüüt P.apricaria 2r, tundrarüdi C.alpina 135r, tikutaja G.gallinago 7r1p, vöötsaba-vigle Limosa lapponica 6r, naerukajakas Larus ridibundus 42r45p, tõmmukajakas L.fuscus 1r, alk Alca torda 1r, väikepistrik 1r, tuuletallaja 1r, raudkull 5r, suitsupääsuke 8r, õõnetuvi 7r, sookiur 244r, randkiur 1p, hallõgija 1p, vainurästas 240p, hallrästas >1000p, laulurästas 10p, käblik 6p, punarind 6p, koldvint 1p, urvalind 1p, suurnokk 2p, hallhüljes 2p jpt jpt.

1.10
Sügise kulminatsioon ehk oktoobri esimene dekaad hakkas pihta, hooaja parimad täna: punakurk-kaur Gavia stellata 1590r, valgepõsk-lagle Branta leucopsis 2070r, rohukoskel Mergus serrator 1425r (!!!). Muud pudi-padi: väikeluik Cygnus columbianus 22r (hooaja esimesed), suur-koovitaja Numenius arquata 1r, lõunatirk Uria aalge 1p, lambahänilane Motacilla flava 1p, mustpea-põõsalind Sylvia atricapilla 2p.

SEPTEMBER

30.9
Hooaja parimad: kalakajakas Larus canus 1200r ja lõunatirk Uria aalge 4r.

29.9
Rändel kirde-mustlagle Branta bernicla nigricans. Lisaks sookurg Grus grus 1207r (13 parve).

28.9
Rändel 2000 kauri, millest punakurk-kaur Gavia stellata 1470r.

27.9
Mustlagle Branta bernicla 11.700r, merivart Aythya marila 3700r (hooaja parim), lõunatirk Uria aalge 1r.

26.9
Sügishooaja pingelisemaid päevi, hooaja parimad summad: mustlagle Branta bernicla 22.000r, piilpart Anas crecca 1800r, soopart A.acuta 1950r, aul Clangula hyemalis 3900r, lõunatirk Uria aalge 3r. Lisaks: sarvikpütt Podiceps auritius 7r, viupart Anas penelope 10200r, luitsnokk-part A.clypeata 160r, meriski Haematopus ostralegus 38r (hooaja summa 6000!), tundrarüdi Calidris alpina 1320r, suur-koovitaja Numenius arquata 1r jpt.

25.9
Hooaja parimad: punakurk-kaur Gavia stellata 1015r, järvekaur G.arctica 214r, mustlagle Branta bernicla 18.000r, aul Clangula hyemalis 2700r, rohukoskel Mergus serrator 890r. Mainigem lisaks: viupart Anas penelope 5000r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 1700r, tundrarüdi Calidris alpina 870r, plüü Pluvialis squaterola 37r, lõunatirk Uria aalge 2r ja hooaja esimene karvasjalg-viu Buteo lagopus (1r) ning vöötkakk Surnia ulula (1r).

24.9
Hooaja parimad: punakurk-kaur Gavia stellata 912r, järvekaur G.arctica 196r, tuttpütt 68r. Lisaks sarvikpütt 9r, mustlagle Branta bernicla 1645r, meriski Haematopus ostralegus 20r, tundrarüdi Calidris alpina 1060r, tõmmukajakas Larus fuscus 10r ja loorkull Circus pygargus/macrourus 1r.

22.9
Märkimisväärsemaid vaatlusi: punakurk-kaur Gavia stellata 581r (hooaja summa üle 5000), tundrarüdi Calidris alpina 231r ja sookiur Anthus pratensis 780r.

21.9
Rändel juba hooaja neljas isane ida-mustvaeras Melanitta nigra americana.

20.9
Hooaja parimad: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 650r, aul Clangula hyemalis 620r, hahk Someteria mollissima 903r. Hooaja esimesed suur-laukhaned Anser albifrons (4r). Mustlaglede Branta bernicla parves rändas alamliigi hrota kaks esindajat. Maalindudest mainigem: märgatav sookiuru Anthus pratensis liikumine (178r), linavästrik Motacilla alba 208r ja hõbehaigur Egretta alba 2r. Tuksi külas rukkirääk Crex crex 1p.

19.9
Hooaja parimad: mustlagle Branta bernicla 3740r, soopart Anas acuta 1760r, aul Clangula hyemalis 220r, merivart Aythya marila 1770r. Kurvitsatel väikest minekut: meriski Haematopus ostralegus 287r, plüü Pluvialis squaterola 56r, tundrarüdi Calidris alpina 182r. Rändav tõmmukajakas Larus fuscus alamliigist intermedius/graellsi/heuglini

18.9
Hooaja parimad: mustlagle Branta bernicla 461r, viupart Anas penelope 11200r, aul Clangula hyemalis 124r. Skoori tegid ka pasknäärid Garrulus glandarius : 1268r (15 parve).

16.9
Hooaja parimad: merivart Aythya marila 1536r, aul Clangula hyemalis 47r ja rohukoskel Mergus merganser 751r. Sügise esimene keltsalind Calcarius lapponicus (1r).

15.9
Hooaja parimad: viupart Anas penelope 7889r, soopart A.acuta 1594r, mustlagle Branta bernicla 312r, rabahani Anser fabalis 151r, aul Clangula hyemalis 22r (üks talvesulestikus isend). Esimesed valgepõsk-lagled Branta leucopsis sügisrändel (9r) ja hooaja esimene hallõgija Lanius excubitor (1p).

14.9
HOOAJA SUMMA ON TÄNASEGA ÜKS MILJON! Arv sisaldab veelinde, kurvitsaid ja kajakalisi. Lind nr. 1.000.000 oli emane mustvaeras kell 12.25. Rändepäev oli jällegi roosiline, muuhulgas piilparte Anas crecca rändas 1783 isendit (hooaja parim) ja mustvaeraid Melanitta nigra 31000. Mustlagled Branta bernicla alustasid oma sügisrännet, 129r. Lisaks sookurg Grus grus 946r. Hallpõsk-püti Podiceps grisegena hooaja summa on nüüdseks juba 3000. Kohapeal käis rännet filmimas ka ETV võttegrupp (saatesse “ringvaade”).

13.9
Hooaja parimad järgmistel: punakurk-kaur Gavia stellata 516r (+ Gavia 194r), tuttvart Aythya fuligula 2185r (+ Aythya 1242r), merivart A.marila 1179r ja punapea-vart A.ferina 51r. Lisaks hõbehaigur Egretta alba 4r (hooaja esmavaatlus), randkiur Anthus petrosus 2p ja hiline karmiinleevike Carpodacus erythrinus.

12.9
Jälle äge rändepäev. Hooaja parimad järgmistel: punakurk-kaur Gavia stellata 444r, viupart Anas penelope 3641r + Anas sp 1378r, soopart A.acuta 1183r, merivart Aythya marila 352r, hahk Someteria mollissima 326r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 2534r. Lisaks tundrarüdi Calidris alpina 529r (+ väike kurvits 276r), meriski Haematopus ostralegus 188r ja jõgitiir Sterna hirundo 78r (+ Sterna h/a 62r)

11.9
Emased mustvaerad Melanitta nigra alustasid hoogsa rände: 43130r. Ujuparte rändas 4500, millest oli viuparte Anas penelope 2400, piilparte A.crecca 510 ja sooparte A.acuta 491. Noortel meriskitel Haematopus ostralegus põhiränne: 388r. Muud märkimisväärset: kormoran Phalacrocorax carbo 1457r, mustlagle Branta bernicla 1r, söödikänn Stercorarius parasiticus 8r, sookurg Grus grus 594r (14 parve).
Rändel sügise esimene kõrvukräts Asio otus ja tundrakiur Anthus cervinus. Hooaja esimene päev kui tutt-tiire üldse näha ei olnud. Rändureid on nüüdseks kokku loetud 0,9 miljonit.

10.9
Tuul keeras põhja ja kohe esimene korralik rändepäev pärast 28. augustit. Hooaja parimaid: admiral Vanessa atalanta 11r, punakurk-kaur Gavia stellata 154r, järvekaur G. arctica 117r, viupart Anas penelope 731r, rohukoskel Mergus serrator 486r, jääkoskel M.merganser 38r, väikekoskel M.albellus 3r. Muud toredat: luitsnokk-part A. clypeata 133r, leeterisla Calidris alba 3r, vöötsaba-vigle Limosa lapponica 27r, suur-koovitaja Numenius arquata 10r, mudatilder Tringa glareola 1r, punajalg-tilder T.totanus 1r, räusk Sterna caspia 1r, herilaseviu Pernis apivorus 19r, roo-loorkull Circus aeruginosus 17r, välja-loorkull C.cyaneus 11r, raudkull Accipiter nisus 119r, kalakotkas Pandeon haliaetus 5r, tuuletallaja Falco tinnunculus 18r, väikepistrik F.columbarius 1r1p, sookurg Grus grus 2278r (53 parve), suitsupääsuke Hirundo rustica 420r320p, linavästrik Motacilla alba 893r, hõbekajakas Larus argentatus 506r. Hooaja esimesed rabahaned Anser fabalis (27r) = Sügis täies hoos.

7.9
Tuul keeras üle pika aja lõunast ja edelast läände, mis võimaldas kohe ka suurte lindude liikumise üle Soome lahe: sookurg Grus grus 195r, roo-loorkull Circus aeruginosus 6r, kalakotkas Pandeon haliaetus 3r, raudkull Accipiter nisus 57r, tuuletallaja Falco tinnunculus 14r, herilaseviu Pernis apivorus 8r. Põhiränne suitsupääsukesel (151r). Sügise esimene sinirind Luscinia svecica. Käbilindude puntides üks noor vööt-käbilind Loxia leucoptera. Merel mainimisväärsematest mustviires Chlidonia niger 10r.

6.9
Hooaja parim liikumine viupardil Anas penelope: 675r. Viuparti on seni rännanud tühisel arvul: 1.7-6.9 ainult 3700 isendit, mis on kuus korda vähem kui aastal 2004 samal ajavahemikul (24000 isendit). Liigi arvukus on kindlasti kukkunud palju, rände hilinemine ei saa nii suurt langust seletada (teisi ujuparte on loendatud “normaalsel” arvul). Sügise esimene randkiur Anthus petrosus. Üsna hiline käosulane Hippolais icterina (1p).

5.9
Suurepärane sarvikpüti Podiceps auritus ränne: 20r.

4.9
Hooaja parim ränne mustviirel Chlidonias niger (37r). Ka tiirud veel korralikult liikvel, jõgitiir Sterna hirundo + tiir sp. 914r. Üle pika aja hakkas rohukoskel Mergus merganser rohkem liikuma (99r).

2.9
Punakurk-kaur Gavia stellata 115r, jõgitiir Sterna hirundo 161r (+ sp tiir 64r).

1.9
Tiirud vähenevad: täna kokku vaid 9 tiiru, mis on hooaja nõrgim tulemus.

AUGUST

31.8
Naerukajaka Larus ridibundus hooaja summa ületas 60000 ränduri piiri. Kogu hooaja jooksul on nüüd vaadeldud 800.000 rändurit (veelinnud, kurvitsad ja kajakalised).

29.8
Rändel üllatuslikult palju tõmmuvaeraid Melanitta fusca, 2104r, mis on ülekaalukalt hooaja parim. Põhirännet on oodata alles oktoobris. Hooaja parimad ka punakurk-kauril Gavia stellata (141r) ja merivardil Aythya marila (163r).
Tiirudel viimane vaatetükk: jõgitiir Sterna hirundo 705r, randtiir S. paradisaea 2r ja määramat tiir (S. hir/aea) 480r. Mustviires Chlidonias niger 13r. Mustvaeral esimene 10000 isendi ületamine pärast 4. augustit. Emaste lindude osatähtsus on kasvamas ja nüüd ülekaalus isastega võrreldes.

27.8
Sarvikpütt Podiceps auritus 5r.

25.8
Kauride ränne muutub järk-järguliselt intensiivsemaks, punakurk-kaur Gavia stellata 95r, järvekaur Gavia stellata 42r ehk hooaja parimad. Lisaks kurioosne vaatlus: puna-veetallaja Phalaropus fulicarius 1r (juv).

22.8
Rändel hallkibu Xenus cinereus. Lisaks suur-koovitaja Numenius arquata 209r.

21.8
Ristpardi Tadorna tadorna hooaja summa juba tublisti üle 400, täna 32r.

20.8
Linnujahiga hakkas peale traditsiooniliselt ujupartide ränne, hooaja parimad viupardil Anas penelope (132r), piilpardil A. crecca (843r) ja soopardil A. acuta (340r). Lisaks hooaja parimad järvekauril Gavia arctica (33r), hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (175r) ja kormoranil Phalacrocorax carbo (2478r).

19.8
Üle pika aja rohkem kui 10000 rändavat lindu (viimati 6.augustil). Peaosas muuhulgas kormoran Phalacrocorax carbo 959r (hooaja parim), piilpart Anas crecca 543r, soopart Anas acuta 135r (hooaja parim), meriski Haematopus ostralegus 392r, söödikänn Stercorarius parasiticus 28r (hooaja parim), naerukajakas Larus ridibundus 704r, jõgitiir Sterna hirundo 774r (hooaja parim) + määramata tiir S. hirundo/parasidaea 988r.

18.8
Ännid alustasid põhirännet, söödikänn Stercorarius parasiticus 13r + Stercorarius sp 5r. Hooaja parimad summad ka hallpõsk-pütil Podiceps grisegena 161r, merivardil Aythya marila 121r ja soopardil Anas acuta 114r.

17.8
Tõmmukajakal Larus fuscus algas põhiränne: 32r.

16.8
Hooaja suurimad päevasummad liivatüllil Charadrius hiaticula (136r) ja rüüdal Pluvialis apricaria (43r).

15.8
Kurvitsate ränne sai jälle suurema käigu sisse, arktiliste meriskite Haematopus ostralegus põhiränne: 1562r. Hooaja parim plüül Pluvialis squaterola (198r) ja tiirudel: jõgitiir Sterna hirundo 732r (randtiir S.paradisaea 5r ja määramata tiir S. hirundo/paradisaea 445r).

14.8
Suurepärane pikksaba-änni Stercorarius longicaudus sügis jätkub, rändel juba hooaja kolmas isend (ad).

13.8
Väike kurvitsate liikumine, peaosas vöötsaba-vigle Limosa lapponica (228r). Hooaja parim päevasumma hallhanel Anser anser (37r) ja räusal Sterna caspia (8r).

12.8
Üle pika aja rändel leeterislasid Calidris alba (10r).

11.8
Väga vaikne periood jätkub. Siiski mainitavam ränne liivatüllil Charadrius hiaticula: 68r.

8.8
Hooaja parimad summad soopardil Anas acuta (41r) ja väiketiirul Sterna albifrons (21r). Hallpõsk-püti Podiceps grisegena hooaja summa (toatal of season) on tänase seisuga 1005r.

7.8
Rändel üks vööt-käbilind Loxia leucoptera (juv). Koldvint Serinus serinus 1p (juv).

6.8
Suur-kirjurähnide Dendrocopos major invasioon jätkub vaikselt, kuid lõpp vist paistab. Rändelennus on iga 90. vaadeldud rähn lennu pealt ära surnud (5 isendit). Näiteks merd ületav suur-kirjurähn kaotas täna järjest kõrgust ja kukkus 300 meetrit ennem neeme tippu vette. Natuke siples veel lainete vahel ja siis saabus vaikus. R.I.P.

5.8.
Vaikne aeg hakkas peale: rändavaid linde vaid 3000. Enamike sukelpartide isalinnud on peamiselt mööda rännanud ja samuti vanad kurvitsad on läinud. Hooaja esimene päev kui randtiiru ei kohatud enam ühtegi isendit. Erksat rännet on oodata uuesti alles augusti viimasel dekaadil, kui mh. ujupardid, noored kurvitsad ja kormoran hakkavad rohkem liikuma.

4.8
Vahemikul 23.7-4.8 rändas Põõsaspeal iga päev vähemalt 10.000 veelindu/kurvitsat/kajakalist.

3.8.
Mustvaera Melanitta nigra isalindude rände kulminatsioon: 78100r. Umbes pooled isenditest möödusid vaatlupunktist hommikupoolikul kell 8-12 ja ülejäänud õhtul kell 19-22. Rändel juba hooaja kolmas ida-mustvaeras Melanitta nigra americana (isalind).

2.8.
Hooaja parimad päevasummad mh. hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (115r) ja piilpardil Anad crecca (600r). Tundrarüdi hooaja summa ületas juba 30.000 isendi piiri. Õhtul rändel kaks pikksaba-änni Stercorarius longicaudus (kell 20:08 ja 21:26).

1.8.
Selle hooaja rändlindude summa (veelinnud, kurvitsad ja kajakad) on nüüd pool miljonit. Vaatamata suurele kogusummale hommikuste nelja tunniliste standardvaatluste rändavate isendite summa on enamikel liikidel selgelt väiksem kui seda oli juulis 2004 ehk eelmise seire ajal. Eriti veelinde on olnud vähe liikvel (rohukoskel, hahk, merivart, vaerad). Kurvitsatel ja kajakatel süstemaatilist vahet ei ole.

JUULI

31.7.
Hoogne mustvaera Melanitta nigra ränne jätkub, täna 25.300r. Suurem vend, tõmmuvaeras M. fusca samuti hästi liikvel, 964r (hooaja parim). Ka kurvitsaid jälle palju rändel. Meriski Haematopus ostralegus käivitas põhirännet: 248r (hooaja parim). Lisaks hooaja parimad mudatildril Tringa glareola (71r) ja liivatüllil Charadrius hiaticula (18r). Ka tiirudel mainitav ränne, jõgitiirul Sterna hirundo hooaja parim 432r.

30.7.
Mustvaerad Melanitta nigra täitsid taeva alates kella 18-st. Päeva summaks tuli 73536r. Nendest 12.000 isendit möödus kell 18.00-18.30. Suurim osa parvedest möödus suhteliselt kaugelt, 3-5 km kauguselt.
Hooaja parimad päevasummad ka hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (72r) ja meriskil Haematopus ostralegus (99r).

28.7.
Hooaja parimad rändesummad sarvikpütil Podiceps auritius (7r) ja kormoranil Phalacrocorax carbo (405r). Kormorane tuleb Soome lahte sisse endiselt läänest. Vaeraid rändas ka öösel – rändavate parvede hääli oli kuulda pimedas sisemaal.

27.7.
Liikvel tiirud: jõgitiir Sterna hirundo 303r, randtiir Sterna paradisaea 156r (+ määramta tiire 212r). Hooaja parim minek hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (59r) ja leeterislal Calidris alba (20r).

26.7.
Isaste mustvaeraste Melanitta nigra esimene põhirände päev: 53140r. Suurimas parves möödus 2000 isendit. Tundrarüdisid Calidris alpina rändel 3960 isendit ja hooaja summa (total of season) on juba 21.690 isendit. Algas ka vöötsaba-vigle Limosa lapponica põhiränne (538r). Selle päeva seisuga rändavaid veelinde, kurvitsaid ja kajakaid on kokku loetud 321.000 isendit.

25.7.
Hooaja parimad päevasummad järgmistel: leeterüdi Calidris alba 20r, kivirullija Arenaria interpres 12r, söödikänn Stercorarius parasiticus 6r, väikekajakas Larus minutus 361r. Märgataval arvul liikvel jälle tundrarüdisid Calidris alpina (3656r). Naerukajaka Larus ridibundus hooaja summa (total of season) on nüüd 50.000!

24.7.
Hooaja parimad päevasummad järgmistel: piilpart Anas crecca 71r, soopart Anas acuta 18r, luitsnokk-part Anas clypeata 62r, tõmmuvaeras Melanitta fusca 890r, mustviires Chlidonias niger 31r. Ristpardil Tadorna tadorna oli ka ilus minek: 78r (hooaja summa/total of season juba 309r).
Täna hakkas Soome lahele tulema läänest märgataval arvul kormorane Phalacrocorax carbo, st. peamine lennu suund oli liigil ida ja kirre (330r). Märgataval arvul hakkasid hulkuma ka tutt-tiiru Sterrna sandvicensis pesakonnad: 73r (nii läände kui idasse).

Suur-kirjurähnil Dendrocopos major juba märgatav invasioon, põhjast ja loodest saabus mandrile 122 isendit. Nähtud linnud peamiselt noored ja nõrgas konditsioonis: kajakad noppisid mere peal maha kaks isendit ja paljud isendid potsatasid mandril maha esimesse võimalikku kohta, muuhulgas kümme isendit maandus Põõsaspea tuletorni.

23.7.
Hooaja esimene üle 30.000 rändlinnu päev. Hooaja parimad summad punakurk-kauril Gavia stellata (35r), hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (51r), mustvaeral Melanitta nigra (24.500r), tõmmuvaeral Melanitta fusca (349r), plütil Limicola falcinellus (4r) ja väiketiirul Sterna albifrons (12r). Märkimisväärselt liikus jälle ka naerukajakaid Larus ridibundus (3260r). Sõtka Bucephala clangula hooaja summa (total of season) saavutas nüüd 10.000 isendi piiri. Neeme tipus 2-3 rohe-lehelindu.

22.7.
Peatuva hallhaigru menüüks täna tundrarüdi. Hooaja parim päevasumma hallpõsk-pütil Podiceps grisegena (23r). Rändel üks laisaba-änn Stercorarius pomarinus (3. kalendriaasta lind).
Hooaja rändajate (veelinnud, kurvitsad, kajakalised) summa ületas 200.000 isendi piiri. Pooled ränduritest on olnud mustvaerad. Vaatlusminuteid on kogunenud 20.000, mis teeb keskmiselt 15,3 tundi päevas. Rändajaid on möödunud 10 isendit iga vaatlusminuti kohta.

21.7.
Hooaja parimad summad söödikännil Stercorarius parasiticus (5r), mustviirel Chlidonias niger (10r), suurrüdil Calidris canutus (93r) ja väikerüdil C.minutus (6r). Suhkruks kohvi sisse prillvaeras Melanitta perspicillata – emalind rändel.

20.7.
Rändel lammitilder Tringa stagnatilis. Hooaja parimad päevasummad meriskil Haematopus ostralegus (59r), leeterislal Calidris alba (7r), rüüdal Pluvialis apricaria (14r). Tundrarüdil C.alpia rändel 1150 isendit ja hooaja summa tõusis samas üle 10000-e.

19.7.
Hooaja parimad päevasummad mustvaeral Melanitta nigra (18200r), tõmmuvaeral Melanitta fusca (252r) ja heletildril Tringa nebularia (49r). Naerukajakaid Larus ridibundus jälle liikvel suurel arvul: 6080r. Invasioonilindude liikumine paraneb, suur-kirjurähni Dendrocopus major varasemate päevade vaikne liikumine sai järsult suurema mastaabi, täna 35r.

18.7.
Kurvitsate äge ränne jätkus. Tundrarüdi Calidris alpina 3512r, kõvernokk-rüdi C. ferruginea 99r, suurrüdi C. canutus 29r. Hooaja parim ränne tuttpütil Podiceps cristatus (67r), sõtkal Bucephala clangula (1473r), rohukosklal Mergus serrator (287r) ja ristpardil Tadorna tadorna (82r!).

17.7.
Kurvitsad! Rislade ehk rüdide ränne sai hooaja parima hoo – kas juba vanade lindude põhiränne? Tundrarüdi Calidris alpina 3680r, kõvernokk-rüdi C. ferruginea 62r, suurrüdi C. canutus 17r ja hooaja esimene leeterisla C. alba ning veetallaja Phalaropus lobatus. Päeva parim ehk siiski väike-koovitaja Numenius phaeopus: 243r.
Ka tiirud hakkasid rohkem liikuma, randtiirul Sterna paradiseae esimene üle sajane päev (138r) ja jõgitiirul S.hirundo esimene üle kahesajane summa (202r). Viiel päeval järjest on tirku Uria aalge vaadeldud, täna hooaja parim ehk 3r. Hooaja summa tirgul on nüüd 10r. Võrdluseks: krüüslite rändesumma 17 päeva jooksul on 1r ja algil 114r.

16.7.
Hommikul oli juba märke esimesest korralikust mustvaera Melanitta nigra rändepäevast. Õhtust minekut siiski ei tulnud ja summaks jäi 7850r. Punajalg-tilder Tringa totanus on üllatanud oma arvukusega. Täna rändel koguni 35! Liiki ei pesitse ju kuigivõrd Põõsaspealt ida-kirde poole minnes. Hooaja summa sellel liigil juba 82. Võrdluseks taigavööndi põhjaosa ühe arvukaima linnuliigi, mudatildri Tringa glareola hooaja summa on vaid 150. Tildrid rändavad ilmselt peamiselt lõuna suunas, Põõsaspea kogub vast rohkem edelasse rändavaid linde. Sügise esimene (kui mitte ka viimane) plütt Limicola falcinellus.
Öösel oli toimunud rõõmus sündmus jõgitiiru Sterna hirundo paaril. Kaks poega oli lõpuks välja koorunud. Pesa asub suure kivi peal vanas merikajaka pesas. Samas kohas pesitseb teinekord kalakajakas, vahest meriski. Suhteliselt koomiline vaadata rändavaid tiiru pesakondi samas kui teistel alles pesitsemine keskstaadiumis. Eks näis, kas pojad lendu lähevad, neeme tipus on alati vilets pesitsusedukus lindudel olnud, peamiselt turistide häire pärast. Rändurid löövad aeg-ajalt pesitsejatega kampa ja peksavad ühes koos mööda lendavaid suuri kajakaid ja vareseid.

15.7.
Vahepäev uduga, rändureid kokku vaid 2660 – vaid kaks viletsamat päeva on olnud. Esimene kaldapääsuke Riparia riparia rändel. Suviseid aule Clangula hyemalis on juulis erakodselt palju näha olnud ja neid on neeme tipu ümbrusesse kogunenud üha rohkem. Täna juba 28p!
Vesi on väga selgeks muutunud, vetikad vist ei voha hetkel. Merikajakad tõmbavad suuri lestasid naks ja naks merest välja.

14.7.
Kurvitsaränne muutus intensiivsemaks. Tundrarüdi Calidris alpina 920r, kõvernokk-rüdi Calidris ferruginea 46r, heletilder Tringa nebularia 21r, sügise esimesed kivirullijad Arenaria interpres (2r), plüüd P. squaterola (2r) ja põldrüüt Pluvialis apricaria (1r). Neljast kõige arktilisemast kurvitsaliigist on nägemata veel leeterisla (nähtud on liivatüll, kivirullija ja suurrisla). Mustvaeral Melanitta nigra sügise esimene kümnetuhandene päev: 12540r.

Hoosulgedeta kanada lagle Branta canadiensis paigal juba 13. päeva ja 3. päeva seltsiks mustlagle Branta bernicla. Juuli algusest peale hakanud hooaja veelindude, kurvitsate ja kajakate kogusumma ületas täna sajatuhande ränduri piiri.

13.7.
Väikekajakas Larus minutus 295r, vöötsaba-vigle Limosa lapponica 136r. Õhtul saabus kohale arktilise veelinnurände torutamise Grand Old Man, Timo Pettay, et vastu võtta juuli teisel poolel mustvaera isalindude vaatemänguline ränne. Kolmeks päevaks tuli assisteerima ka Jukka Salokangas.

12.7.
Tuttvardil Aythya fuligula seni parim minek: 442r. Ujuparte juuli kohta päris hästi liikvel: piilpart Anas crecca 59r ja luitsnokk-part A. clypeata 57r. Esimesed tutkad Philomachus pugnax: 5r. Hommikul 3 vana räuska Sterna caspia läks põhja poole Soome lahte ületama. Ilmselt on pärit Tammisaare (vald Soomes) kolooniast, mis on umbes 60 km kaugusel.

11.7.
Rändeseire kinnitab, mida pesitsusaladel on juba täheldatud: naerukajaka Larus ridibundus arvukus on kasvanud tublisti pärast pikka, oma 15-aastast mõõna. Täna sai loendatud 15262r, mis on 75 % aasta 2004 sügisseire kogusummast. Noored linnud ka korralikult liikvel.
Ka rüdid hakkasid rohkem liikuma, kõvernokk-rüdi Calidris ferruginea 37r ja tundrarüdi Calidris alpina 252r. Sügise esimene tikutaja Gallinago gallinago. Kiivitajaid Vanellus vanellus näeb sügisrändel maru vähe (lähevad vist palju öösel), täna 39r ja kujuta siis ette, et see jääb kiivitajal sügise parimate hulka…
Põõsaspea on tuntud ka hallhaigrute Ardea cinerea rohkuse poolest, täna 235r (28 parve). Peamiselt noored linnud minekul põhja ja idasse uurima potentsiaalseid tulevaid pesitsusalasid. Pärastlõunal nähti must-harksaba Milvus migrans, mis kagusse liikus.

10.7.
Kuna kõik võtted on lubatud, siis tegime Põõsaspeale oma maskoti, peaks näha olema fotode hulgas. Andsime nimeks Timothy, hüüdnimeks lihtsalt Timmy. Võlumiskunstist oli suurt abi, lind hakkas õhtul ilusasti liikuma. Vanadel koovitajatel põhiränne: väikekoovitaja Numenius phaeopus 148r ja suurkoovitaja N. arquata 246r. Naerukajakal Larus ridibundus esimene tuhande ületamine ja kohe 3318r. Seire alguses täiesti kadunud väikekajakas L. minutus ka lõpuks liikvel: 168r.

6.-9.7
Külm, vihmane ja udune. Võiks nentida, et pärast 1. juulit on vatijope olnud iga päev seljas. Üsna vaiksed linnupäevad. Esimene külaline, Tarvo Valker, käis seda vaikust oma silmaga kaemas ja udus kössitamas. Siiski emaste sõtkaste põhirändepäev sai nähtud (850r). Piiritajaid Apus apus läks palju lõunasse 9.7: 2545r. Kuuse-käbilinde Loxia curvirostra liikvel sadade viisi, 6.7. ka üks vööt-käbilind L. leucopterus.

5.7.
Mustvaeras Melanitta nigra 7000r.

4.7.
Liikvel kalakajakad Larus canus – 971r. Mustvaeral Melanitta nigra esimene üle 5000 isendi ränne. Alke Alca torda 21r, sõtkaid Bucephala clangula 858r. Märkimisväärne on olnud, et valgepõsk-laglel Branta leucopsis on veel kevadränne pooleli. Iga päev on läinud üks või kaks salka idasse, täna 27r. Eks lähevad sulgima, pesitsema need ei hakka.

3.7.
Rändel märkimisväärseim päevasumma ristpardil Tadorna tadorna: 28r.

1.7.
Esimene loenduspäev. Koha võtsid sisse Juho Könönen ja Margus Ellermaa. Juulikuu rände kohta tubli keskmine päev. Mainimist väärt mudatilder Tringa glareola 37r ja rohukoskel Mergus serrator 220r. Ka maalinnud liikvel, muuhulgas vinte ja kaelustuvisid. Nõmmekiur Anthus campestris mõnda aega neeme tipus paigal.