Valge-toonekure projekti 2002.a. tulemused
Margus Ots

2002. aasta jääb kõigile kindlasti meelde oma kuuma ja ilusa suve tõttu. Kuum ja põuane suvi polnud paljudele lindudele aga sugugi mitte meelepärane ja ka valge-toonekure jaoks polnud siinsed ilmastikuolud üldsegi mitte head. Suure põuaga kuivas enamus toonekurgede toitumisaladest ja ilmselt just toidupuuduse tõttu jäid toonekurgede pesitsustulemused tavalisest selgelt kehvemateks.  Kõige enam lennuvõimestus toonekurgedel 2002. aastal 2 poega (223 paari). Kolme pojaga pesi leidus lausa kolm korda vähem (75). Tavaliselt on 2 ja 3 pojaga pesi enam-vähem võrdselt. Ühe pojaga pesi leiti 91 ja 4 pojaga vaid 9. Viie pojaga pesi ei leitud 2002. a. mitte ühtegi. Kokku laekus täpseid pesitsusandmeid 461 pesa kohta. Edukalt pesitsesid neist 370 paari, poegadeta jäid 91 paari. Edutult pesitsejaid oli ligemale 20% kõigist pesitsejatest, mida võib lugeda halvaks tulemuseks, sest tavaliselt on edutute paaride osakaal olnud alla 15 %.

Lisaks põuale said mitmel pool toonekurgedele saatuslikuks ka südasuvised tormid. Mitmelt poolt teatati, et torm murdis pesapuu ja kuna pojad polnud veel lennuvõimelised, siis hukkusid koos allakukkuvate pesadega ka pojad. Kuna toonekured on pikaealised linnud, siis jääb loota, et vahepealsed halvad aastad ei tekitanud arvukuses pikemajalisi tagasilööke ja juba 2003. aastal ehitavad toonekured hävinud pesade asemele uued.

2002.a. aasta sisse jääb ka üks valge-toonekurele õige erandlik nähtus. Vaatamata väga külmale 2002/2003 talvele jäi üks valge-toonekurg Lääne-Virumaale Arknasse talvituma. Lind talvitus Arknas koos sinikael-partidega ja elas talve üle tänu pidevale lisatoitmisele. Varasemast ajast on teada vaid üks analoogiline looduslik talvitumine (s.t. inimese abi on piirdunud vaid lisatoitmisega): 1972. ja 1973.a. talvitus üks toonekurg Võru Kubijal. Igal aastal jääb mõni valge-toonekurg talveks meile, aga valdavalt on tegemist vigaste või haigete lindudega, kes surevad varakult, või keda peetakse üle talve kusagil siseruumides.
 

Valge-toonekure pesitsustulemused Eestis aastatel 1992-2002
 
Aasta
Keskmine lennuvõimestunud
poegade arv kõigi paaride kohta
Keskmine lennuvõimestunud
poegade arv edukate paaride kohta
1992
1,78
2,21
1993
1,95
2,19
1994
1,75
2,11
1995
2,01
2,32
1996
2,21
2,38
1997
1,62
2,14
1998
2,30
2,60
1999
2,26
2,48
2000
1,99
2,27
2001
2,22
2,55
2002
1,67
2,08

Valge-toonekure projekt
Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society