Programmi eesmärk on linnustiku sesoonsete muutuste registreerimine. Kogutavat infot on võimalik kasutada eelkõige lindude rände uurimisel ja linnustiku seires. Esimese Eesti fenoloogilise vaatlusvõrgu rajas Loodusuurijate Selts 1922.a. varakevadel. Kui 1948.a. piirduti vaid kevadiste muutustega, siis järgnevatel aastatel lisandusid aastaringsete tähelepanekute registreerimised. Täna koguvad vaatlejad andmeid rändlindude kevadise saabumise ja sügisese lahkumise, talilindude saabumise ja lahkumise, sookure, hanede ja laglede ning muude fenoloogiliste ilmingute kohta. Vaatlustulemused on kokku võetud 14-l korral ja välja antud kogumike sarjas “Abiks loodusevaatlejale”. Väljaannete koostamisel on enim energiat kulutanud A. Lint, I. & L. Rootsmäe ja H. Veroman, kellede loomingut on piiratud koguses veel võimalik ühingu kontorist saada. A. Ader ja J. Keskpaik analüüsisid vaatlusandmeid linnustiku seireks kasutamise seisukohast ja tulemused olid optimistlikud. Tänu järjepidevatele vaatlustele annab projekt võimaluse linnustiku pikaajaliste muutuste jälgimiseks. Projekti tulemusi kasutati 1994 – 1998.a. Eesti riikliku bioloogilise seire programmis. Ornitofenoloogiliste vaatluste pika ajaloo jooksul on projektis osalejate hulk tugevasti varieerunud. Algselt osales järjepidevalt umbes 60 vaatlejat, mis tõusis 1978.a. 234 inimeseni. Täna jõuavad ühingusse ornitofenoloofiliste vaatluste kokkuvõtted umbes sajalt vaatlejat. Fenoloogiliste vaatluste metoodika annab linnuvaatlejale suure vabaduse – siin pole rangeid reegleid, kus ja kuna tuleks õue minna. Sellise materjali kogumine eeldab vaid üht – regulaarseid käike loodusesse.
|
||