Käesolev juhend allalaadimiseks (.rtf, 9k)
Ornitofenoloogiliste vaatluste ankeet (.rtf, 56k)

Fenovaatlused

Küsitluslehele märgitakse kõiki aastaaegade vaheldumisest tingitud nähtusi lindude elus. Soovitav on ülesse tähendada vaatlusi taimede, loomade ning nn. eluta looduse kohta, mis annavad võimaluse erinevaid nähtusi ajas võrrelda.

Linnufenoloogia klassikaks on juba selle algusaastatest olnud rändlindude kevadise saabumise ja sügisese lahkumise jälgimine. Lindude saabumist jälgides on oluline teada saada, mis kuupäeval ilmus(id) vaadeldava liigi kõige esimene (esimesed) isend(id), s.o. millal nähti või kuuldi teda esmakordselt. Täiendavalt tasuks märkida, millal muutus liik vaatlusalal üldiseks. Selge ülerände puhul märkida ka lennusuund. Linnu lahkumist jälgides tuleb välipäevikusse kanda rida vaatlusi juba tema ärarände eel. Vaatluslehele kanda mõned viimased vaatlused, kusjuures kõige viimane näitabki viimase(te) isendi(te) viibimist vaatlusalal.

Hanede, laglede ja sookurgede rände kõik vaatlused kanda vaatluslehele. Olulised on ka kellaaja ja lennusuuna näitamine. Kui haned ja lagled jäävad liigini määramata, võib vaatluslehele märkida lihtsalt ”haned”. Suurte parvede puhul, kui täpne loendamine pole võimalik, tuleb arvukust umbkaudu hinnata.

Aegajalt on mõni linnuliik meil talvitamas või läbirändel tavaliselt suuremal arvul või ilmub hoopis teisel ajal kui normaalselt. Neid linde nimetatakse invasioonilindudeks. Vaatluslehele tasuks märkida kõik stepi-loorkulli, karvasjalg-viu, punajalg-pistriku, kaljukajaka, stepivurili, lumekaku, vöötkaku, kolmvarvas-rähni, siidisaba, mänsaku, siisikese, urvalinnu, vööt-käbilinnu, kuuse-käbilinnu, männileevikese ja hangelinnu kohtamised. Suur-kirjurähni, hallrästa, rohe-lehelinnu, pöialpoisi, sabatihase, musttihase, puukoristaja, pasknääri, põhjavindi ja leevikese salkade vaatlused tuleks samuti vaatluslehele kanda. 

Suurt mõju invasioonilindude siin viibimise iseloomule ja kestvusele avaldab nende toidulaud. Paralleelselt lindude vaatlustega tuleks registreerida ka toidulaua küllus. Marju kandvate puude ja põõsaste (sarapuu, tamme, kase, lepa, kuuse ja männi) viljakandvuse ohtrust ning pisiimetajate (eriti hiirte) arvukust hinnata 5-palli süsteemis silma järgi (0 – ikaldus või liik puudub, 5 – väga hea saak või liik esineb arvukalt). 

Nähtuste all on soovitav fikseerda, millal tekkisid esimesed lumevabad laigud väljadele, millal said väljad lumevabaks ja millal toimus jääminek ning sama vastupidises järjekorras (esimene öökülm, esimene hall maas, jääkatte tekke algus, veekogu täielikult kaetud jääga, esimene lumesadu ja täieliku lumekatte algus).

Oluline on ka taimede arengu jälgimine. Vaatluslehele märkida õitsemise algus (sarapuul, lepal, paiselehel, sinilillel, võsaülasel, kirsil, toomingal, vahtral, õunapuul jne.), lehtede kolletamise algus, lehtede langemise algus ja lehtede langemise lõpp (kasel, haaval, pärnal, vahtral jne.). 

Nähtustena võid märkida kõike, mida soovid teistega jagada. Olulised võiksid näiteks olla erakordsed ilmastikutingimused vaatluspaigas.

Mõned üldised soovitused:

AASTA ja NIMI – märgi need kindlasti kõikidele küsitluslehtedele!
LIIK / NÄHTUS – eelista eestikeelseid nimetusi. Jäta eri liigid eri ridadele ka siis, kui nägid linde ühes parves (võid näidata loogeliste sulgudega märkuste lahtris).
KUUPÄEV – märgi järjestus päev-kuu (näiteks 09.10 või 9. okt.).
KELLAAEG – eriti oluline sookurgede, hanede ja laglede rändevaatluste märkimisel.
VAATLUSKOHT – mõnegi küsimuse lahendamisel on oluline täpne asukoht, isegi talu nimi. Soovitav on siiski võimalikult üldiselt (küla, linn, vald, maakond ja kui teada, siis ka UTM vaatlusruut).
ARV / SUGU – väldi umbmääraseid mõisteid, selle asemel esita ligikaudne hinnang (~1000 is, umbes 2500 isendit). Mõnede liikide puhul toimuvad ränded erinevatel sugupooltel erineval ajal. Vajalik oleks siis võimalusel nii ka näidata.
TEGEVUS / LENNUSUUND – tegevuse määratlemisel pole reegleid (toitumas luhal, peatumas võsas, ülelennul, laulmas jne.). Ülelennul märkida suund siis, kui oled rändes veendunud (kindlasti sookurgede, hanede ja laglede puhul).
MÄRKUSED – märgi siis kõik huvipakkuv, mis eelnevatesse veergudesse ei mahtunud. Kui ka märkuste lahter jääb väikeseks, siis kirjuta tärn ja viite number (näit. *1) ning jätka ankeedi tagaküljel sama numbri all.

Aasta põnevamad tähelepanekud

Küsitluslehe nimi kõneleb ise enda eest. Leidke siis aasta lõppedes pisut aega, et järele mõelda möödunud linnukäikudele. Ehk meenub mõni selline vaatlus, mida oleks tore ka teiste linnusõpradega jagada! Selle küsitluslehe alumises osas leiad kaks lahtrit, kuhu tuleks märkida oma arvamus linnuliikide arvukuse muutuste kohta viimasel aastal.

Kui eelnev jutt tundus liialt keeruline, siis talita oma parima äranägemise järgi. Igatahes pole seni linnuühingusse arusaamatuid fenovaatlusi veel jõudnud. Täidetud küsitluslehti on soovitav tagasi saata niipea kui võimalik, hiljemalt aga vaatlusaasta lõppedes aadressil: Eesti Ornitoloogiaühing, pk. 227, 50002 Tartu või e-mailiga aadressil eoy@eoy.ee.