CAP reform - a long-term perspective for sustainable agriculture
Farming for Life - BirdLife'i põllumajanduskampaania
Food & farming: time to choose - Euroopa Maasõprade põllumajanduskampaania

Selle aasta 26. juunil kiitsid Euroopa Liidu (EL) põllumajandusministrid heaks EL ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reformi, kusjuures taganeti tugevasti EL Põllumajanduse voliniku Franz Fishleri 10. juulil eelmise aasta väljendatud seisukohtadest, mis olid suunatud poliitika tugevaks reformimiseks maaelu arendamise ja keskkonnakaitse suunas. 

Eelmise aasta reformi peamised elemendid olid: otsemaksete lahtisidumine tootmisest (decoupling); otsemaksete muutmine sõltuvaks keskkonnakaitselistest, toiduohutuse, loomade heaolu nõuetest (cross-compliance); otsetoetuste ümbersuunamine eesmärgiga suurendada maaelu arengu toetusi (modulation); talude kontrollskeemi ja toodangu kvaliteeti, toiduohutust ja loomade heaolu parandava maaelu arengu meetme juurutamine.

Sarnaselt teiste keskkonnakaitseorganisatsiooniga toetab ka BirdLife tugevalt toetuste lahtisidumist tootmisest. Samas teeb murelikuks selle ettepaneku rakendumine praktikas, kuna reformi tulemusel ei ole 100%-line lahtisidumine üheski põllumajanduspraktikas muudetud kohustuslikuks. Kogemused näitavad, et kui meede on vabatahtlik, ei tee liikmesriigid erilisi püüdlusi keskkonna hüvanguks.

Võrreldes algsete ettepanekutega paneb maaeluarengule suunatud toetuste vähenemine ühtse põllumajanduspoliitika esimesest sambast (otse- ja turutoetused) maaeluarengu nn "teise sambasse" muretsema mitmeid keskkonnakaitseorganisatsioone. Toetuste ümbersuunamine  on kavandatud alles 2007 aastast esialgselt pakutud 2004 aasta asemel ning see moodustab vaid 5% aastas. Siiani on toetatud maaelu arengut 10% ulatuses, praeguseks saavutatud 15% on aga ikkagi kogu CAP-i eelarvest ilmselgelt liiga vähe.

Positiivseks võib pidada põllumajandustootjatele seatud kohustust, pidada kinni teatud keskkonna standarditest, igasuguste toetuste saamiseks (sh elupaiga- ja linnudirektiiviga seatud nõudeid). Samas ei pruugita nõuetest kinnipidamise meetmega saavutada oodatud eesmärke, kuna toetuse taotlejate jaoks tähendab see väikse osa olemasolevatest seadustest kinnipidamist. Elizabeth Guttenstein, (WWF Euroopa Põllumajanduse ja Maaelu Arengu osakonna juhataja) järgi on tekkinud olukord, kus kõik nn nõuetest kinnipidamise klauslis nimetamata seadused (näiteks terve veeraamdirektiiv) ei ole põllumeestele täitmiseks vajalikud.

CAP-i reformi uuenduslike elementidena võib välja tuua viimase reformi käigus lisandunud muudatused. Esiteks on toetusi saavad tootjad kohustatud hooldama põllumajandusmaad ja säilitama maa head keskkonnatingimused, mis on eriti oluline hoidmaks ära kõrge loodukaitseväärtusega põllumaade kasutusest väljajäämist. Teiseks on maaelu arengu toetamise raames väljatöötatud meede keskkonnapiirangutega alale jäävate talunike toetamiseks.

Kokkuleppe saavutamiseks on reformi ettepanekud säilitanud suure paindlikkuse, et liikmesriikidele jääks võimalus neid vastavalt vajadusele muuta. Seega reformi tegelikud mõjud selguvad alles peale seda, kui liikmesriigid on valinud, milliseid kombinatsioone tehtud ettepanekutest nad tegelikult rakendavad.

Seega eksisteerivad probleemid nii riiklikul kui Euroopa tasandil ja keskkonnast saadava tulu suurendamiseks tuleb jätkata nii toetuste täieliku lahtisidumise, rangemate keskkonnanõuete kehtestamise kui ka maaelu arengu toetuste eelarve suurendamise propageerimist. Need on ka BirdLife-i põllumajanduse kampaania peamised eesmärgid.

CAP-i reform ei toimu isolatsioonis, vaid seda mõjutavad mitmed teised põllumajanduse/maaelu areenil toimuvad sündmused. Seega ei ole küsimus kas on veel oodata ühtse põllumajanduspoliitika reformimist, vaid hoopis kuna see toimub. Järgmiste aastate jooksul jääb ka BirdLife-i jaoks väga oluliseks ülesandeks põllumajanduspoliitika negatiivsetest mõjudest teavitamine ja linnustikku, bioloogilist mitmekesisust ja tarbijaid soodustavate keskkonnasõbralike põllumajanduspraktikate propageerimine.