Rasvatihane

Nimetused
Oma nime on rasvatihane saanud sellest, et talle meeldib talvel rasva süüa. Hästi tuntud linnuna on tal palju rahvapäraseid nimetusi ja neistki paljud on rasvaga seotud, näiteks rasvaants, rasvajaak, rasvavana, rasvapoiss, rasvalind, rasvanäkk. Kuna ta tuleb talvel külmaga inimese juurde toitu otsima, siis on teda kutsutud ka talitihaseks, külmatihaseks või külmavanaks. Rasvatihase laulule viitavad sellised nimetused nagu kikitiits või saeviilija. Põhjalikuma ülevaate rasvatihase rahvapärastest nimetustest leiab Mart Mägeri raamatust „Eesti linnunimetused“.

Rasvatihase nimetuste kohta saab lugeda Tiirutajast, aga loe kindlasti ka siit: Talitiainen ei olegi talitihane!

Välimus
Meie suurim tihane on kõigile tuntud musta kesktriibuga kollase alapoole ning musta pea ja suure valge põselaigu järgi. Isaslinnul on alapoole must triip laiem ja alakõhul jalgade vahel moodustub lausa suurem must laik. Emaslinnul on triip kitsam ja alakõhul katkendlik. Äsja pesast lahkunud noorlinnud on kahvatuma värvusega, nende põseala on kollaka tooniga ja kõhualune must triip on ähmane.

Laul
Rasvatihase laulu võib kuulda kevadtalvest alates, sulailmadega aga juba jaanuaris või isegi detsembris. Mitmetest lauluvariantidest on tuntumad kolmesilbiline “ti-ti-ta ti-ti-ta ti-ti-ta…“ (“sitsikleit sitsikleit”) või kahesilbiline “ti-ta ti-ta ti-ta …”, aga rasvatihasel on teada lausa üle 40 erineva häälitsuse. Mida mitmekesisem ja kõlavam laul, seda edukam isaslind on. Laulma hakkab rasvatihane juba varahommikul hämaras, õhtul võib teda kuulda kuni päikseloojanguni. Kutsehäälitsustest on tavalisemad “pink-pink”, “tsi-füüit”, “tsitsidä”, “sii-sii”, “hüit”, ärevushüüd kõlab “tšägägä…”.

Laul

Salvestanud Veljo Runnel

Häälitsused


Salvestanud Veljo Runnel

Levik ja arvukus
Rasvatihane on laialt levinud Euraasias, aga pesitseb ka Loode-Aafrikas. Tema levila ulatub Portugalist ja Briti saartest kuni Mongoolia ja Kirde-Hiinani.

Eestis on rasvatihane üldlevinud ja tavaline haudelind, läbirändaja ning talvitaja. Rasvatihaseid pesitseb Eestis 300 000-400 000 paari. Rasvatihane on Eesti arvukaim talilind, keda talvitab siin 0,6-1,2 miljonit isendit.

Rasvatihase levik Eesti haudelindude levikuatlase 2003-2009 andmetel.

Elupaik ja pesitsemine
Rasvatihane pesitseb kõikvõimalikes puistutes – metsades, parkides ja aedades. Vaid puht-okasmetsad ei ole tema meeliselupaigaks, aga seda ilmselt seetõttu, et okasmetsades on vähe pesa ehitamiseks sobivaid õõnsusi.
Juba veebruaris tegutsevad rasvatihased paaridena pesitsusterritooriumitel, käies aeg-ajalt lähedal asuvates toitmiskohtades. Sobivas elupaigas pesitsevad rasvatihased tihedalt, sageli on mitu üksteisest vaid 20-30 m kaugusel paiknevat pesakasti asustatud.
Pesa ehitab rasvatihane tavaliselt puuõõnsusse või pesakasti, aga tema pesa võib leida ka postkastist, aiapostist, seina- või räästatühimikust, ventilatsiooniavast, tänavavalgusti konstruktsioonist, kauaks seisma jäänud sõidukist jm.
Pesa kõrgus sõltub õõnsuse või pesakasti asukohast, enamasti paikneb pesa maast 1-5 m kõrgusel.
Pesamaterjalina kasutab rasvatihane sammalt, kuivi kõrsi ja lehti, sisevooderduseks karvu, jõhve, taimevilla ja sulgi.
Rasvatihase täiskurnas on 6-13 valget, hajusate roostepunaste täppidega muna. On leitud ka 18-munalisi kurnasid, kuid siis võib kahtlustada kahe emaslinnu samasse pessa munemist. Haudumine kestab 12-14 päeva ning haub vaid emaslind, keda isaslind kogu haudeperioodi jooksul toidab. Pojad lahkuvad pesast 16.-20. elupäeval. Osa rasvatihaseid pesitseb meil suve jooksul kaks korda, täiskurni võib leida mai algusest juuli lõpuni.

Toit
Pesitsusperioodil toitub rasvatihane peamiselt putukatest ja nende vastsetest, talvepoolaastal on tema toiduks ka seemned, marjad ning puuviljad. Talvel on rasvatihane tavaline külaline toidumajades – inimese poolt pakutavad päevalilleseemned ja rasv maitsevad talle eriti hästi.

Ränded, talvitamine
Septembris ja oktoobris rändab Eestist läbi arvukalt põhja- ja idapoolseid rasvatihaseid. Rasvatihane, erinevalt nt põhjatihasest, endale talvevarusid ei kogu. Lihtsam on talv kusagil soojemal alal üle elada. Talveks lahkub ka osa meie peamiselt noori rasvatihaseid lõuna- ja läänepoole (nt Poola ja Saksamaani). Lahkujate hulgas on rohkem metsatihaseid, sest loodusmaastikus on karmil talvel raske toitu leida. Asulates pesitsevad rasvatihased on tänu lisatoitmisele paiksemad. Ka osa metsatihaseid kolib talveks linna, aga kõik sinna ei mahu. Talveks meile jäänud rasvatihased tegutsevad salkadena. Heade toitmiskohtade lähedusse jäävad tihased kogu talveks väiksele alale paigale.

Vaenlased
Röövlindudest on rasvatihase suurimad vaenlased raudkull ja värbkakk. Pesi rüüstavad aga näiteks ka suur-kirjurähn, orav ja nugised.

Eluiga
Rasvatihase keskmist vanust on raske hinnata, sest poegade suremus on suur. Suur osa rasvatihastest hukkub juba esimeste päevade jooksul pärast pesast lahkumist. Kui rasvatihane esimese talve üle elab, siis elab ta tavaliselt umbes 3 aastaseks, mõnikord kauem. Rõngastatud lindude taasleidude põhjal on teada, et Saksamaal elas üks rasvatihane vähemalt 15 aasta ja 5 kuu vanuseks

Rasvatihase vaatlused eElurikkuse andmebaasis.

Lisalugemist rasvatihase kohta:
- Rootsmäe, L., Veroman, H. 1974. Eesti laululinnud (rasvatihane lk 215-219).
- Mäger, M. 1967. Eesti linnunimetused (rasvatihane lk 176-177).
- Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Kägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M., Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008-2012. Hirundo, 26, 80-112.
- BirdLife International – rasvatihase infoleht
- eLoodus
- Loodusheli

Eesti Ornitoloogiaühing

Veski 4, Tartu 51005
eoy/at/eoy.ee
tel: 742 2195, faks: 742 2180

Projekti toetab