„Sitsikleit-sitsikleit“ ei olegi rasvatihase lemmiklaul

09.08.2016

Käesoleva aasta märtsist juulini toimus aasta linnu rasvatihase helivaatluste kogumine. Linnusõpradel oli võimalik oma telefoni või tahvelarvuti ning nutirakenduse Minu loodusheli abil rasvatihase laule ja häälitsusi koguda ning neid läbi interneti teistele kuulamiseks jagada. Nüüdseks on kõik kogutud helisalvestused kuulamiseks saadaval veebilehel www.loodusheli.ee.

Kokku tehti rasvatihase helivaatlusi 91 korral, millest 67 korral salvestati rasvatihase laulu, ülejäänud kordadel muid häälitsusi. Muuhulgas tabati 3 korral rasvatihase poegade hääli ning 11 korral vanalindude hoiatushäälitsusi. Kuna rasvatihase häälitsuste repertuaar on väga mitmekesine, ei olnud paljude häälitsuste puhul võimalik nende täpset tähendust teada saada. Mõnelgi korral oli ühes helivaatluses tabatud tegelikult mitme isendi häälitsused või laulud.

Üllatuslikult ei olnud rasvatihase laulusalvestiste seas sugugi esikohal rahva seas tuntud kolmesilbiline variant „sitsikleit“, seda oli kuuldud ainult kahel korral. Kolmesilbilised laulud moodustasid üldse vaid 5,8 % kõigist laulusalvestistest. Suures enamuses kuuldi rasvatihase esituses hoopis lihtsakoelist kahesilbilist laulu (91,3 %). Need kaks silpi põimivad linnud seeriatesse, mille pikkus ja esitamise kiirus võib olla sõltuvalt isendist kui ilmselt ka lauluajast ja olukorrast erinev. Kogutud materjali põhjal selgus, et mõnikord alustavad rasvatihased oma kahesilbilisi noodiseeriaid alumisest silbist, vahel aga ülemisest, kuid kindlat mustrit siin välja ei tulnud ning ühe laulu sees algusnoodi kõrgust võisid vahetada isegi üksikud isendid.

Kahel korral oli tabatud eriti keerulise käiguga laulud, millest ühe salvestus kõlab nõnda (salvestanud Kadri Kuusk):

Näited kahesilbilistest lauludest (salvestanud Iris Gielen ja Art Villem Adojaan):

Näited kolmesilbilistest lauludest (salvestanud Marko Mägi ja Veljo Runnel):

Lisaks koguti ka teiste lindude laulu ja häälitsusi, mida tegelikult oli tunduvalt rohkem kui rasvatihase helisalvestusi. Kokku salvestati nutiseadmetega linde 833 korral ja püüti oma seadmetesse 103 liigi hääled. Osad liigid jäid ka määramata, kuna paljude liikide kutsehäälitsused on üsna sarnased. Kuna helivaatluste kogumine oli ikkagi seotud aasta linnuga, trooniski liikide esiotsas rasvatihane, järgmistel kohtadel olid metsvint (54 salvestust), hakk (34 salvestust), punarind (33 salvestust) ja musträstas (30 salvestust). Ülejäänud liike oli salvestatud vähem kui 30 korral. 25 liigi häält oli tabatud vaid ühel korral, nende seas ka kaks kakku – värbkakk ja kodukakk, hiireviu ja merikotkas ning jäälind. Ka paljude merelinnuliikide hääled olid jäänud salvestustele vaid ühel või kahel korral.

Kuigi rasvatihase helivaatluste kogumine on selleks korraks ametlikult lõppenud, saab nutirakendusega Minu loodusheli helivaatlusi endiselt teha ning need publitseeritakse jooksvalt veebilehel www.loodusheli.ee. Kes tahab vahelduseks proovida nutirakendusega ka ritsikate ja rohutirtsude hääli salvestada, on just praegu selleks hea võimalus. Sügis aga toob kaasa rändlindude hääli ja siis saab telefoni jällegi tihedamalt linnuhäälte püüdmiseks kasutada. Tõsisem huviline saab muidugi ka ise täpsemalt uurida helivaatluste ajalis-ruumilisi mustreid, kasutades selleks töölauda PlutoF. See on jõukohane ettevõtmine ka näiteks gümnaasiumi uurimistööks.

Aasta linnu helivaatluste kogumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info: Veljo Runnel, veljo.runnel@ut.ee, tel 520 6108.