EOÜ kahlajatöörühm

EOÜ kahlajatöörühm sai kokku Raplamaal

Kogunemine keskendus peamiselt lõppenud ja eelseisvatele välitöödele ja konverentsidele; aasta linnuks 2012 saavad tüllid.

Tänavune aasta oli niidurüdidele soodne

Tänavu pesitses Eestis niidurüdi paare ligi kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal. Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja  Eesti Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse kaitsekategooriasse kuuluvaid niidurüdisid kõige olulisematel pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi 118.

Algas väiketüllide värvirõngastamine Eestis

Aastal 2010 alustas EOÜ kahlajatöörühm väiketüllide (Charadrius dubius) märgistamist värvirõngastega. Projekti eesmärgiks on saada teavet väiketülli Eesti asurkonna demograafia, pesitsusedukuse ja elupaigaeelistuste kohta, uurida pesa- ja sünnipaigatruudust ning teha ettevalmistusi liigi rändeteede ja talvituskohtade täpsustamiseks. Eesti väiketüllid kannavad valget musta kirjaga (3 tähte või numbrit) plastrõngast jooksmel. 2010.

EOÜ kahlajatöörühma kogunemine Pulgojal

7.–8. augustil sai Pärnumaal Pulgojal teoks järjekordne EOÜ kahlajatöörühma kokkusaamine. Kogunemine õnnestus pidada meeldivalt väheformaalselt – mõnusas suveõhtus rannaniidu serval ja hiljem kamina ees istudes tuli arvuti avada vaid mõne arvukushinnangu kontrollimiseks ning niidukahlajate pesa või poegade olemasolule viitavate häälitsuste kuulamiseks.

EOÜ kahlajarühm sai kokku

24. novembril kogunes Pärnumaal Leinal Eesti Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühm. Seekordse kokkusaamise teemaks oli kahlajate kaitsekorraldus ja seire märgaladel. Sissejuhatuseks tegi üle pika aja erakordselt ilus ilm ürituse programmis muudatuse, tubased jutud lükati hämaramale ajale ning üheskoos mindi vaatama Aivo Kleini juhtimisel taastatud Võiste rannaniitu. Toas tagasi, tutvustati valmimisjärgus tegevuskavasid - Eve Mägi ja Hannes Pehlak tutka haudeasurkonna ning Marju Erit niidurüdi kaitseks.

Tegevust alustas Eesti Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühm

Kahlajateks nimetatakse kurvitsaliste seltsi kuuluvaid ranniku- ja soolinde, jättes kõrvale merelisema eluviisiga ännid, kajakad, tiirud ja algid. Niisiis on Eesti kahlajad tülllaste, kurvitslaste, merisklaste ja naaskelnoklaste sugukonda kuuluvad liigid. Kahlajaid iseloomustav madalas vees toitumine on andnud sellele liigirühmale üldnime nii eesti ja soome kui ka mitmetes germaani keeltes.

 

Liida sisu