Juhendid ja abimaterjalid
Talvised aialinnud ja nende toitmine
26. november 2011 - 19:16
Kas talvel on vaja linde toita? Millal seda teha ja mida neile anda? Kuhu toit panna ja kuidas ehitada ise toidumaja? Kes mu toidumajas talvel käivad? Neile ja muudele küsimustele saad vastuse EOÜ trükisest "Talvised aialinnud ja nende toitmine".
Suvised aialinnud ja nende abistamine
10. jaanuar 2012 - 9:50
Ehk oled kodu juurde üles pannud pesakasti kuldnokale või tihasele, aga kas teadsid, et pesakasti saab teha ka linavästrikule või musträstale? Ja peale pesakasti on veel hulk muid võimalusi, kuidas linde oma aeda meelitada. Millistele lindudele on võimalik teha pesakaste ja pesaaluseid, kuidas neid meisterdada ja hooldada, kuidas sulelisi sõpru röövloomade eest kaitsta ja milised linnud sinu koduaias elavad - seda saad teada trükisest "Suvised aialinnud ja nende abistamine".
Linnuvaatlustega alustamine
27. detsember 2011 - 12:05
Ilmselt on iga inimene linde vaadelnud, näiteks talvel toidumaja juures, kevadel esimest kuldnokka või sügisel lahkuvaid rändlinde. Kuidas seda aga teha teadlikult ja mida linnuvaatlemise juures tähele- ja kirja panna, seda loe siinsest trükisest.
Mida teha "leitud" linnuga?
27. detsember 2011 - 11:56Sageli juhtub, et kohtume linnupoja või täiskasvanud linnuga, kes tundub meile hüljatud, vigastatud või hädas olevat. Enamasti arvatakse, et selline lind vajab abi. Tegelikult vajavad linnud inimese abi harva ja enamasti toome neile oma „abiga“ rohkem kahju kui kasu. Kuidas ära tunda abivajavat lindu ning mida siis teha, loe siinsest juhisest.
Veelinnud ei vaja lisatoitu
23. september 2011 - 16:02
Igal talvel kerkib esile mure veelindude pärast, kes ei taha meilt talveks ära lennata ja jäävad ilma inimese lisatoiduta nälga. Õieti vaevab see mure peamiselt linnade ja suuremate asulate elanikke, kes peaksid tegelikult eelkõige peeglisse vaatama. Seetõttu tuleb meelde jätta olulised reeglid.
Kajakad linnas
Mereäärsetes linnades, eriti kalasadamates ja kalatöötlemisettevõtete juures on kajakad ikka tavalised olnud. Juba ammu ilmusid nad ka mereäärsete linnade prügi mahapaneku kohtadele ja reoveekollektorite suudmeisse. Näiteks Tallinnas täheldati hõbekajakate hulgalist ilmumist neisse paigusse juba 1930-ndate lõpul, kui liik mereäärsed alad uuesti asustas. Jäätmekoguste pidev kasv ja vastava toitumisharjumuse levimine kajakate seas järjest suurendas nende hulka prügimägedel.
Kuidas teha valge-toonekurgedele pesaaluseid?
Viimasel ajal on järjest sagedamini Eesti Ornitoloogiaühingust küsitud informatsiooni valge-toonekurgede elu-olu kohta: miks toonekured on elektripostidel pesitsema hakanud, kuidas teha toonekurgedele tehispesi? Käesolevas voldikus üritamegi jagada pisut näpunäiteid ja vastata tekkinud küsimustele.
Loe edasi (PDF fail)
Üht-teist väikeste lindude talvisest lisatoitmisest
Kas lindude talvist toitmist on üldse vaja?
Mõnel pool maailmas on lisatoitmine muutunud populaarseks esmajoones seetõttu, et lihtsalt põnevaid vabalt elavaid linde oma maja lähistel hoida.
Räägusõbralik põllumajandus
Rräärp-rräärp, rräärp-räärp…
Öös on hääli…
Räägu hääl on neist üks valjemaid ja omapärasemaid.
Torma kandis teadis vanarahvas pajatada:
rukkirääk on sellest omale nime saanud, et ta tuleb siis välja, kui rukis looma hakkab ja rukkis enamast kõige enne on ta laulu kuulda.
Põllumajandusmaastike loodushoid
Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide säilimisele, kes kasutavad põllumajandusmaastikke toitumis- või pesitsuspaigana.
