Turteltuvi

Teaduslik nimetus: Streptopelia turtur

Välimus
  • Musträsta suurune lind, kelle sulestikus vahelduvad pruunid, mustad, valged, oranžid ja roosad toonid.
  • Pea on halli värvi, kurgualune roosa, tiivapealne on oranžikas mustade täppidega, saba servasuled ja kõhualune on valged, tiivaalused hallid.
  • Kaelal asetseb tume laik, mis lähedalt vaadates on must-valge-vöödiline.

Turteltuvi / foto: Andy Hay rspb-images.com

Laul
  • Laul on madal ja monotoonne „turrutamine“ „turrrrrr- turrrrrr- turrrrrr- turrrrrr…“, mis meenutab kassi nurrumist ja pole segi aetav teiste lindudega.
Sarnased liigid
Levik
  • Turteltuvi on rändlind, kelle pesitsusala hõlmab Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lääne-Aasiat, kuid puudub Skandinaavias ja Põhja-Venemaal.
  • Liigi talvitusalad asuvad Aafrikas Saharast lõunas Saheli ja Sudaani vööndis.
  • Eestisse levis turteltuvi alles 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguspoolel ning muutus tavaliseks alles 1960-ndatel aastatel.
  • Eestis on rõngastatud 40 lindu, kuid kuna ühtegi taasleidu neist pole, ei ole meil täpseid andmeid meie lindude rändeteedest ja talvitusalade paiknemisest Aafrikas.
Ohustatus
  • Turteltuvi on üks enim ohustatud põllumajandusmaastike lind Euroopas.
  • Pesitsusaladel on suurimad ohutegurid põõsastike maharaiumine, looduslike rohumaade vähenemine, intensiivne karjatamine ja herbitsiidide kasutamine.
  • Põõsastike ja hekkide maharaiumine vähendab sobivate pesapaikade hulka.
  • Looduslikud rohumaad pakuvad mitmekesist seemnevalikut ja piisavalt toitu, mida intensiivse karjatamisega alad, herbitsiididega töödeldud alad ja monokultuuridega põllud ei paku.
  • Rändeteedel on suurim oht massiline illegaalne tapmine ja talvitusaladel savannialade muutmine põllumajandusmaastikuks.
  • Looduslike vaenlaste – kullilised, kakulised, vareslased, maod ja kassid – mõju on väike.

Turteltuvi / foto: Andy Hay rspb-images.com

Arvukus
  • Perioodil 1980-2013 on turteltuvi arvukus Euroopas kahanenud koguni 79%.
  • Kui 2004. aastal hinnati Euroopa populatsiooni suuruseks 3,5-7,2 miljonit paari, siis tänaseks on see langenud juba 2,4-4,2 miljoni paarini.
  • Eestis on haudelinnustiku punktloenduse andmetel on turteltuvi arvukus aastatel 1980-2012 langenud üle 50% ning ka hiljutine arvukushinnang (2008-2012) näitab mõõdukat langust (10-50%).
  • Eesti arvukuseks hinnatakse tänapäeval 1000-3000 pesitsevat paari.

Turteltuvi arvukuse muutused Eestis aastatel 1983−2015 Eesti Ornitoloogiaühingu punktloenduste projekti andmetel.

Elupaik
  • Turteltuvid saabuvad Eestisse aprilli lõpus ja mai alguses ning ränne talvitusaladele toimub augustis ja septembris.
  • Turteltuvid tegutsevad valgusküllastes hõredamates lehtmetsades või nende servades, kuid silma torkavad nad rohkem põllumajandusmaastikul toitumas käies.
  • Eestis pole turteltuvide elupaiku veel uuritud, kuid Inglismaal on leitud, et liik vajab pesitsuskohtade läheduses veekogusid, musta taimestikuta maad ja kesa.
  • Turteltuvide kodupiirkonna (pesitsus- ja toitumisalad) suuruseks on peetud raadiusega 450-1400 m raadiusega ala, kuid osad isendid võivad pesitsusajal liikuda ka kilomeetrite (isegi 10 km) kaugusele pesitsus- ja toitumisalade vahel.
  • Turteltuvi pole kodupaigatruu liik: head elupaigad on küll aasta-aastalt asustatud, kuid aastati erinevate lindude poolt.
Pesa
  • Turteltuvi ehitab oma hõreda raagudest pesa nii leht- kui ka okaspuudele.
  • Pesa asub madalal: Inglismaal keskmiselt 2,27 m kõrgusel.
  • Kurnas on tavaliselt 2 valget muna, mis on täis alates juuni algusest ning noorlinnud lennuvõimestuvad juuli II poolel.
  • Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud, toites neid esimestel päevadel tuvipiimaga, hiljem poolseeditud seemnetega.

Turteltuvi laulmas / foto: Andy Hay rspb-images.com

Toit
  • Turteltuvi on taimetoiduline: ta toitub marjadest, seemnetest ja muudest pehmematest taimeosadest.
Nime päritolu
  • Ladinakeelne nimi Streptopelia koosneb sõnadest krae (v. kr. streptos) ja tuvi (v. kr. peleia) ning liigi vaste turtur viitab otseselt häälitsusele.
  • Turteltuvi nimi on meie keelde jõudnud tõlkelaenuna ning viitab seega samuti tuvi häälitsusele.
  • Kuna liik levis Eestisse alles 19. sajandil, siis vanarahvas teda eriti ei tundnud.
  • Turteltuvi üldist nimetust teati siiski Piibli kaudu ja seetõttu kasutas maarahvas liigi kohta üldiselt kahte vormi „turtel tui“ või „turteltuvikene“.

KAELUS-TURTELTUVI

TURTELTUVI

  • Kas nähtud tuvi oli kodutuvist palju väiksem ja saledam?
  • Kas kaela peal oli ikka must laik?
  • Kas ta laulis “turrr… turrr” või “guguu-guk… guguu-guk”?

JahEi

KAS OLED LIIGIS KINDEL?

JahEi

KAELUS-TURTELTUVI TURTELTUVI KAELUSTUVI
Suurus Kodutuvist väiksem, musträstast veidi suurem Kodutuvist väiksem, musträsta suurune Kodutuvist selgelt suurem, varese suurune
Kehakuju Sale ja pika sabaga Sale ja pika sabaga Suur ja jässakas
Põhivärvus Hallikas-beež Pruun Hall
Laigu värvus kaelal Must Must (lähedalt mustavalge vöödiline) Valge
Häälitsus guguu-guk… guguu-guk. Alati kolmesilbiline, rõhk teisel silbil turrr… turrr… turrr… Kordab ühte silpi Viiesilbiline „uugutamine“
Elupaik Peamiselt maa-asulad Metsamaastik, põllumajandusmaastik Metsamaastik, väikesearvulisena kõikjal