Meie tuvid jaotuvad põhivärvuse järgi kahte rühma: hallideks (süstemaatiliselt perekond tuvi: kodu-, kaelus- ja õõnetuvi) ning pruunideks (perekond turteltuvi: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi).

Hallidest tuvidest on kodutuvi läbi ja lõhki inimkaasleja lind ning kaks teist liiki on jälle metsalinnud. Seejuures toitub kaelustuvi meelsasti viljapõldudel, õõnetuvi märkab tavakodanik heal juhul vaid kiirel ülelennul, kuigi kohati asustab temagi kultuurmaastikku.

Turteltuvid ehk nn pruunid tuvid on meie linnustikus nii uued, et rahvapäraseid nimetusi neil pole. Piiblitekstide alusel on neid kutsutud tutteriteks ja turtlituideks. Kui kaelus-turteltuvi on ilmselgelt inimkaasleja ning levib peamiselt asulates, siis turteltuvi elutseb pigem metsatukkades või metsaalade servades, kust on hea avamaastikul toitumas käia. Vahest pesitseb viimane liik ka rabades ja raielankide servades. Mõlema liigi ulatuslik levimine meie alal leidis aset eelmise sajandi keskel ning nende arvukus on praeguseks märgatavalt kahanenud.

Loe lähemalt kaelus-turteltuvist

Kaelus-turteltuvi / foto: Remo Savisaar

Loe lähemalt turteltuvist

Turteltuvi / foto: Ingmar Muusikus

Teaduslik nimetus: Columba palumbus

Kaelustuvi / foto: Ainar Unus

Rahvapäraselt kuusetuvi, metsutt, põllutuvi.
Tiib 24–27 cm, mass 0,4–0,6 kg. Saabub aprilli algul, sama kuu jooksul kestab ka läbiränne. Sügisene lahkumine algab augustis ning kestab novembrini. Eestis pesitseb 50000–80000 paari. Üksikud talvituvad.
Sugupooled eristamatud. Sulestik valdavalt hall, vaid ülakael rohekas valge poolkuu-kujulise randiga. Puguala ja rind lillaka varjundiga. Lennus näha tiiva keskosas leviv valge laik. Ülanokal valge vahanahalaik. Nokk tipust kollakas, muus osas punane, jalad punased. Noorlindudel puudub kaelal valge laik ning noka vahanahk.
Mänguhäälitsus rütmiline „huu-huu-huu hu-huu“.

Teaduslik nimetus: Columba livia f. domestica

Kodutuvi / foto: Uku Paal

Rahvapäraselt tui, majatuvi, linnatuvi, hütt.
Tiib 21–24 cm, mass 0,30–0,40 kg. Paigalind, esineb peamiselt asulais. Eestis pesitseb 40000–80000 paari, talvine arvukus 100000–200000 isendit.
Sugupooled eristamatud. Sulestik väga varieeruva värvusega, kusjuures suuremates asulates leidub rohkem tumedama sulestikuga isendeid. Sagedasem on halli värvuse domineerimine, kusjuures kaelal ja pugualal on suled rohelise metalliläikega. Tiival kaks musta vööti. Päranipuala valge (erinevalt sulestiku poolest sarnastest õõne- ja kaelustuvist). Noka tüvikul valge vahanahalaik, mis noorlindudel puudub. Nokk mustpruun, jalad punapruunid. Häälitsus kudrutav „gu-urr“.

Teaduslik nimetus: Columba oenas

Õõnetuvid / foto: Uku Paal

Rahvapäraselt haavatuvi, uurlup.
Tiib 21–22 cm, mass 0,2–0,3 kg.
Saabub märtsi teises pooles. Sügisränne on väikestes salkades, vahel koos kaelustuvidega. Lahkub oktoobri jooksul. Meil pesitseb 500–1000 paari, talvel võib Eestis kohata üksikuid linde (peamiselt Lääne-Eestis ning Saaremaal).
Teistest tuvidest palju väiksem ja saledam. Sulestiku värvus võrdlemisi sarnane kaelustuvile: vanalinnu põhivärvus on hall, kaelal on rohelist metalliläiget. Puguala ja rind tumepunase tooniga, seljal võib esineda pruunikas varjund. Oluliseks tunnuseks on kahe musta vöödi esinemine tiival. Laba-hoosuled ja tüürsulgede tipud laialt tumehallid, pruuni tooniga. Noorlinnud vanalindude sarnased, kuid kaelal puudub metalliläige ning puguala on tumepruun, samuti on tiibade mustad vöödid vaevumärgatavad. Nokk ja jalad pruunid. Häälitsus on kahesilbiline madal „uuo-uuo-uuo“.

KAELUS-TURTELTUVI

TURTELTUVI

  • Kas nähtud tuvi oli kodutuvist palju väiksem ja saledam?
  • Kas kaela peal oli ikka must laik?
  • Kas ta laulis “turrr… turrr” või “guguu-guk… guguu-guk”?

JahEi

KAS OLED LIIGIS KINDEL?

JahEi

Õige liik Õige liik Vale liik
KAELUS-TURTELTUVI TURTELTUVI KAELUSTUVI
Suurus Kodutuvist väiksem, musträstast veidi suurem Kodutuvist väiksem, musträsta suurune Kodutuvist selgelt suurem, varese suurune
Kehakuju Sale ja pika sabaga Sale ja pika sabaga Suur ja jässakas
Põhivärvus Hallikas-beež Pruun Hall
Laigu värvus kaelal Must Must (lähedalt mustavalge vöödiline) Valge
Häälitsus guguu-guk… guguu-guk. Alati kolmesilbiline, rõhk teisel silbil turrr… turrr… turrr… Kordab ühte silpi Viiesilbiline „uugutamine“
Elupaik Peamiselt maa-asulad Metsamaastik, põllumajandusmaastik Metsamaastik, väikesearvulisena kõikjal