Linnuhuviliste ja - uurijate tegemised võivad praeguses pragmaatilises Eestis tunduda veidi hämarad ja kentsakadki. Lõbus on meenutada meie ametnike kimbatust, kui Rootsi kuningas Karl Gustav ... tegi oma veetleva abikaasaga kiirvisiidi verisulis Eesti Vabariiki ja soovis paariks tunniks külastada mõnda põnevat Maarjamaa linnupaika. Kuninga veider soov jäigi ainult unistuseks, sest talle meenutati visiidi poliitilist tähtsust, kerkivaid turvaprobleeme ja üldse anti ilmselt mõista, et on juba ülim aeg mehistuda ja tegelda tõsisemate asjadega.

Mullu kevadel Ölandi saarel käies selgus, et kuningas on sage külaline Rootsi linnujaamades ja paljudes muudes põnevates Rootsimaa linnupaikades. Suurbritannia Kuninglikku Linnukaitse Seltsi kuulub tänase seisuga üle miljoni liikme, sealhulgas ka paljud kuningakoja liikmed. Briti valitsuskabineti juht kaotaks silmapilkselt oma koha kui ta võtaks nõuks mõne linnukaitseala likvideerida. Suured ja rikkad linnukaitsjate organisatsioonid on üldse omased riikidele, kus linde on pidevalt ahistatud ja nende valdusi lörtsitud. Ka Eestis on tavaliselt majandusbuumi perioodidel kippunud juurduma looduse suhtes üleolev ja peremehetsev suhtumine. Nii raporteeriti 1935.a. uhkusega, et Eesti Metskondades on aastaga hävitatud 2850 röövlindu kokku 15 liigist, sealhulgas rabapistrikke 60 (praeguseks hävinud liik Eestis), väikepistrike 20 (praegu hävimisohus), konnakotkaid 10, madukotkaid 1 jne. Tänapäevases Eestis on loodusega jälle pahandust. kuna seda on mõnede majandusstrateegide arvates tüütult palju, nii et ei saa piisava kiirusega "arendada infrastruktuuri ja käivitada tõeliselt prioriteetseid projekte". Igal pool peremehetsevad mustad toonekured, konnakotkad ja rohunepid - pole võimalik korraliku euroteedki rajada.

Pole kahtlustki, et selline lühinägelik suhtumine ja tormakus mobiliseerib ka looduskaitsjaid. Riburada tekib juurde uusi organisatsioone, küllap peagi Greenpeace' igi taolisi. Eesti Ornitoloogiaühing on seni toiminud "rahumeelsena", kelle valdavaks tegevussuunaks olnud suleliste uurimine ja tutvustamine. Kuid just viimastel aastatel oleme ühingus jõudnud tõdemuseni, et paljud meie põlised linnuliigid on ohustatud või kadumas.

Eesti Ornitoloogiaühingu loosung aastal 2000 võiks olla "Kaitstes linde kaitseme ka inimest". Ühingus on selleks ajaks tõenäoliselt juba tuhat liiget ja ta on liitunud linnukaitseorganisatsiooniga BirdLife International, kelle mitmemiljoniline liikmeskond moodustab tõelise linnukaitsjate armee. Püstitatud loosungi paremaks teavitamiseks korraldab ühing nii kiirkoolitust tavakodanikele kui ka järelaitamistunde ministritele, vajadusel asub tippbürokraatide ja ametkondade tiibu kärpima. Selleks jätkub Eesti Ornitoloogiaühingul nii jõudu kui ka teadmisi.