Maailma suurim ja autoriteetseim linnukaitseorganisatsioonide ühendus BirdLife International on igasügisesi Birdwatch'i-nimelisi aktsioone korraldanud alates aastast 1993 ja populaarsust on need kogunud sedajagu, et nüüd võib neid julgesti pidada kõigi aegade ulatuslikumateks lindudele pühendatud ettevõtmisteks: ikka on osalenud mitusada  looduskaitseorganisatsiooni ja need organisatsioonid esindavad enam kui sadat riiki. Seda ülemaailmsete Birdwatch'ide puhul. Euroopa linnuvaatlustel piirdub osalejate riikide arv enamasti kolmekümnega, kuid seotud keskkonnaorganisatsioonide arvu võib kindlasti hinnata sadadesse.

Algus

oli tegelikult mitte 1993., vaid juba 1992. aasta sügisel, kui BirdLife saatis välja esimese eelteate. Reageeringute hulk ületas korraldajate parimadki ootused, häid tulemusi andis näiteks asjakohaste infolehtede levitamine Aafrika ornitoloogiakongressil ja BirdLife‘i Aasia konverentsil.  Mida see muud tähendab, kui et taoline suur ettevõtmine oli pikisilmi oodatud.

Algusest peale ei seatud Birdwatch‘ile mingeid teaduslikke eesmärke. Kandvaks mõtteks oli taotlus tuua ühel nädalavahetusel linde vaatlema võimalikult palju inimesi kogu maailmast, et niiviisi laialt teadvustada lindude olukorda ning edendada huvi nii lindude ja nende kaitsmise kui ka laiemalt kogu meid ümbritseva looduse vastu. Ühtaegu usuti, et sel moel saab kaasa aidata üksikorganistsioonide  jõupingutuste tulemuslikumaks muutmisele, nende kaasamisele globaalsesse konteksti. Sest sihipärase ühistegevuse üks tavatulemusi on sünergia ehk - piltlikult öeldes - olukord, kus üks pluss üks on suurem kui kaks. 

Kõrvalsihina pidas BirdLife silmas ka oma nime ja logo laialdasemat esitlemist ning oma tegevuse tutvustamist nii teistele valitsusvälistele organisatsioonidele kui ka laiale avalikkusele kogu maailmas.

Birdwatch‘i võti

on tema lihtsus ja  paindlikkus. Niiviisi on tagatud osalusvõimalus igale looduskaitseühendusele alates suurtest, hästi varustatud linnukaitseorganisatsioonidest kuni väikeste asjaarmastajarühmade ja linnuklubideni välja. Igal rühmal on võimalik oma tegevust kavandada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja inimjõule ning lähtudes omaenda eesmärkidest ja konkreetse paiga sihtrühmade või juba toimivate programmide iseärasustest.

Ülemaailmsed üheaegsed ettevõtmised, millega demonstreeritakse solidaarsust ja mingeid asjaolusid puudutava huvi ulatust, polnud maailmas tegelikult sugugi uued. Küll oli uus nii laialdane linde puudutav aktsioon. Seejuures on linnud  siin lausa ideaalne subjekt, kuna nad elavad peaaegu kõikjal, suurlinnad kaasa arvatud, ja nende jälgimine ei nõua ei kuigi kallist varustust ega suuri ressursse. Peaaegu kõikjal ja alati on kaasalööjate hulgas olnud ka neid, kellele see on  esimene lähem kokkupuude lindude või üldse loodusvaatlustega.

Birdwatch ei tähenda lihtsalt pelka lindude vaatlemist: selle nime all on korraldatud kõikvõimalikke linnukaitsele kaasaaitavaid üritusi, olgu ühised linnuvaatlusretked või siis mitmeid tunde avatud, hea tehnika ja asjatundliku nõuandega kindlustatud seirepunktid neist tõesti kõige tavalisemad. Aga haruldased pole ka linnutundmise võistlused, vaidlus- ja vestlusringid, seminarid ja kursused, linnu-uurimisvõtete ja -metoodikate demonstreerimised ja õpetamised, näitused, slaidiprogrammide näitamine, laste joonistusvõistlused jne. jne. - kuni Ladina-Ameerika muusika-, tantsu- ja näitemängurohke festivalini (Festival Mundial de las Aves) välja. Ja muidugi käivad siis asja juurde raadio- ja teleprogrammid ning asjakohased kirjatööd kirjutavas pressis. Tegus korraldus võib viia uskumatu osalejaskonnani: nii on teada näide Kamerunist, kus esimesel Birdwatchil leidis aset vaid väike vestlusring lindude tähtsuse ja tähenduse ning nende kaitsmise vajaduse üle, järgmisel korral kogunes samasse paika aga üritustel kaasa lööma hämmastav 30 000 inimest!

Milleks see kõik?

Eks ikka selleks, et pöörata tähelepanu vajadusele säilitada lindudele sobivaid elupaiku ja hoida seeläbi lõppkokkuvõttes alles inimesele endale elukõlbulikku maailma. Iga liigi minek kaduvikku on ühtaegu tunnistus sellest, et milleski on vähenenud ka meie enda võimalus maamunale püsima jääda. BirdLife International'i ekspertide kinnitusel on tänapäeval otseses hävimisohus 1111 linnuliiki, kusjuures peaaegu alati on hukuhirmu põhjuseks elupaikade häving - metsade ülemäärane raiumine, märgalade kuivendamine, liigintensiivne põllumajandus, mõnel juhul, vastupidi, inimtegevuse, näiteks luhtade niitmise lakkamine jne. Just otseselt neile 1111 liigile keskendati 1997. aasta World Birdwatch’i tähelepanu. Varasematel kordadel olid linnuvaatluspäevad pühendatud rändlindudele ja üksikutele elupaigatüüpidele; 1999. aasta aprillis täitus 20 aastat Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika ühe alustala, nn. Linnudirektiivi seadustamisest – taas oluline sündmus, mida Birdwatch‘iga märkida.
Kui ülemaailmseid Birdwatch‘e on läbi viidud paarituarvulistel aastatel, siis Euroopa linnuhuvilistel on samalaadne ettevõtmine olnud igal aastal – lihtsalt paarisarvulistel aastatel piirdutigi vaid Vana Maailmaga.

Arvepidamine

Kui suur hulk inimesi ühel nädalavahetusel seirab, siis muidugi tehakse sellest kõigest lõpuks ka kokkuvõtteid. Seepärast on alati mõni BirdLife‘i liikmesorganisatsioonidest valitud Birdwatch‘e koordineerima, sealhulgas siis ka nii vaatlejaid kui vaadatuid kokku arvama ja lõpuks kõigile asjaosalistele maadele lõpptulemusi läkitama.

Üks täiendav vigur toimib meie maailmajaos veel: BirdLife‘i Euroopa komitee initsiatiivil võeti kohe esimese Birdwatch‘i päevil ette nn. Rapid Information Action (“kiirinfo aktsioon”). Nimelt leidsid korraldajad, et kui ikka tõesti tahetakse vaatlusest laia avalikkust ajakirjanduse kaudu teavitada, siis peaks kohe pühapäeva õhtuks olema mingid konkreetsed arvud nö. lauale panna. RIA-s osalevail riikidel on selleks omad koordinatsioonikeskused, kes siis kiirinfo kõiki modernseid  sidevahendeid kasutades kokku korjavad ja selle peakorterisse operatiivselt edasi annavad. Lõpptabelis tuuakse välja, mitu Birdwatch‘i-üritust igas riigis toimus, palju inimesi neil osales ja kui palju linde kokku nähti, samuti tuuakse välja kolm arvukaimat linnuliiki ja vaatluspäevade tähthetked – olgu selleks siis mõne eriti haruldase linnu silmamine või miks mitte ka prominentse isiku kohalolek. Mõnigi BirdLife‘i toonane funktsionäär kinnitab, et eelkõige just RIA tagas Birdwatch’ile nii suure kandepinna. 

Alates 1995. aastast on Birdwatch'idega kaasnenud üks iseäralik rahakogumisaktsioon nimega NTT World Bird Count, siis NTT Maailma Lindude Loendus. Lühendi NTT  taga peitub Jaapani juhtiv telegraafi- ja telefonikompanii, mis annetab iga oktoobrikuu jooksul kogu maailmas nähtud - ja muidugi siis ka vastavalt registreeritud - linnuliigi eest teatud rahasumma. Näiteks 1997. aasta  NTT World Bird Count'il pandi kirja 5317 linnuliiki ja see tõi BirdLife International’ile arengumaade  linnukaitseprogrammide  edendamiseks  sisse  5 317 000 jaapani jeeni ehk ümmarguselt 44 000 dollarit. Ja muidugi on Birdwatch’i üritused kõikjal üle maailma andnud võimalusi rahataotluseiks kohalikelt sponsoritelt. 

Jääb veel lisada, et Eestis on Birdwatch‘i ettevõtmisi koordineerinud muidugi BirdLife International'i siinne liikmesorganisatsioon Eesti Ornitoloogiaühing.