Linnumääramisvõistlusel on esimese viie kuuga osalenud 225 üksikvõistlejat ja võistkonda. Kui esimestes voorudes osales stabiilselt 140-150 inimest, siis maikuu soojade suveilmade saabudes leidsid inimesed ettearvatult rohkem tegevust õuest ja istusid vähem arvuti taga. Juunis langes vastajate arv esimest korda alla 100. Kõigis viies voorus on osalenud 54 võistlejat, kellele avaldame erilist tunnustust. Ette arvatult on palju ka neid, kes oma kätt proovinud vaid ühes voorus – 67 võistlejat. Loodame, et praegustel võistlejatel jätkub jaksu jätkata ja uued huvilised ei karda liituda.

Võib öelda, et võistlus on kulgenud küllaltki edukalt ja küsimused ei ole olnud peadpööritavalt rasked - keskmiselt on iga kuu tuntud ära vähemalt pooled küsitud lindudest. Kõige lihtsamaks võib pidada esimest vooru, kus keskmine punktisumma oli 9,1 võimalikust 12-st. Seni kõige raskemaks osutusid aga juunikuu küsimused, kus oli ka palju kõmu tekitanud kuuse-käbilind. Juuni vastustega koguti keskmiselt 7,3 punkti. 

Kõige raskemaks küsimuseks võib kindlasti pidada juunis küsitud kuuse-käbilindu. Sellele leidis õige vastuse vaid 11 võistlejat. Korraldajad peavad seda aga samas ka seni kõige paremaks küsimuseks. On ju mängu üks tähtsamaid eesmärke õpetada linde määrama ja detaile tähele panema, mida see käbilind ka kõige paremini on teinud. Linnuhuviliste listis tekkis suur diskussioon, kus üsna põhjalikult lahati käbilindude määramistunnuseid. Lisaks sellele ärgitas käbilind inimesi endale uusi ja paremaid määrajaid otsima, mis on igati teretulnud. Raskemateks küsimusteks on olnud ka koldvint, tamme-kirjurähn ja kanakull. Viimasele pakuti ära küll enamus Eestis esinevatest röövlindudest (kokku 19 erinevat vastust!). Väikese segaduse tekitas ka teistkordselt küsitud merikotkas. Ilmselt ei oodatud, et sama lind veelkord ette võib sattuda. 

Mängu seni kõige kergemat küsimust on aga tunduvalt raskem leida, kuna mitmed pildid on olnud hea kvaliteediga, kõigi nähtavate määramistunnustega ning lihtsad vastata. Lihtsamateks on olnud ehk kormorani poeg esimesest voorust ja musträstas kolmandast. Ootamatult raskeks on osutunud korraldajate arvates ühed lihtsamad küsimused – metsvint, kanepilind ja naaskelnokk Üllatav, et kuigi pildil võivad olla näha kõik võimalikud määramistunnused, aetakse lindu siiski kellegagi segamini ja ei osata või viitsita tunnuseid tähele panna. Sageli kiputakse määrama kohe ühe silmatorkava tunnuse järgi nagu näiteks punane rind värvulisel, tähele panemata teisi olulisi tunnuseid. Sageli on aga määramisel oluliseks just erinevate tunnuste kompleks. 

Ja nüüd auhinnad!

Kõik vastajad on olnud tublid ja korraldajad tänavad kõiki, kes kas või ühes voorus kaasa löönud! Kuna osalejaid on palju, ei jätku auhindu paraku kõigile, vaid ainult parimatele. Praeguseks on ainsana kõigist voorudest maksimumpunktid (kokku 60 punkti) kogunud vaid üks inimene – Steve Sild Elvast. MTÜ Loodusajakiri on seekord auhinnaks välja pannud oma aastaraamatu „Lehed ja tähed“, mille ka võitjale kätte toimetame. 

Liidril on aga tihedalt kannul kaks üksikvõistlejat, Marju Erit ja Ranno Puumets, ning võistkond Triibik Lahemaalt. Kõik nad on eksinud vaid ühe linnu määramisel ning kogunud 57 punkti. Neile võistlejatele on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt auhinnaks meie auliikme Endel Edula uus raamat „Koduümbruse linnud“.

Eriauhinna otsustasid korraldajad anda neile vastajatele, kes määrasid õigesti mängu seni kõige raskema küsimuse – kuuse-käbilinnu. Kõik 11 õigesti vastanut saavad mälestuseks sellesama kuuse-käbilinnu foto. 

Erilist esiletõstmist väärib Metsküla algkool Läänemaalt, kust on võistlusest osa võtnud koguni 9 last. Tunnustuseks aktiivse kaasalöömise eest kingib Eesti Ornitoloogiaühing koolile Fred Jüssi CD-plaadi „Eesti laululinnud“.

Palju õnne!