Võistluse punktitabel

Meie linnumääramisvõistluse esimene voor on sedapuhku õnnelikult läbi ja aeg on teha kokkuvõtteid. Kõigepealt täname kõiki vastajaid, keda oli kokku 138. Võistlejate enamuse moodustasid üksikud vastajad, kuid osales ka mitmeid võistkondi. Eriti hea meel on osavõtjate seas näha palju õpilasi. Võistlusega on oodatud liituma ka kõik need, kel 1. voorus vastused saatmata jäid!

Edu võistlusel!

1. vooru määramisülesannetele vastanute vahel loosis auhinna välja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. MTÜ Loodusajakiri ühe ajakirja aastatellimuse võitis Tiina Teder. Palju õnne!

Näpunäiteid

Paljudel juhtudel ei olnud linde määratud, vaid lihtsalt pakutud ja enamasti valesti. Kuna vastamiseks on ju aega piisavalt, soovitame edaspidi rohkem püüda määrata ja vähem arvata. Niimoodi saate ise targemaks, õpite määraja abil tundma ja eristama sarnaseid liike ning detaile tähele panema.
Julgemalt võib pakkuda ka linnurühma, kui te liigimäärangus päris kindel pole – parem pool muna kui tühi koor!
Samuti tuletame meelde, et piltidel on ainult Eestis esinevad linnuliigid.
Palume kinni pidada vastuste saatmise tähtajast, milleks on kuu viimane päev. Kuigi eelmisest voorust kokkuvõtete tegemine ning uute määramisülesannete väljapanek võtab veidi aega, mille jooksul vanad küsimused veel vastusteta väljas on, soovime kõigile võistlejaile tagada võrdsed tingimused ega saa arvestada hilinenud vastuseid.

Õiged vastused ja kommentaarid
 

1. pilt Foto: Mati Kose

Õige vastus: Kodukakk Strix aluco. Pildil on noor kodukakk
1 punkti vääriliseks lugesime vastused: kakk, öökull
Pakuti veel: karvasjalg-kakk, händkakk, loorkakk, värbkakk, habekakk, sooräts, kivikakk, rändkakk (vahva kirjaviga, sellenimelist liiki pole olemas, ilmselt mõeldi händkakku), hall faas (ilmselt mõeldi kodukaku halli vormi, paraku puudus vastusest liiginimetus)

Kõik vastajad tundsid pildil ära kaku ehk „öökulli“, kuid pakutud oli ootamatult palju erinevaid variante. Ilmselt tekitas segadust kaku piklik peakuju ja kinnised silmad, mis ei lubanud aimata näo tegelikku ilmet. Et tegemist on noorlinnuga, näitab kaku ebaproportsionaalne kuju ja loomulikult nähtavad udusuled. Kuigi tegemist on noore isendiga, on fotolt näha, et tegemist on pruunikashalli värvusega kakuga, kellel on ainult kodukakule iseloomulik lauba- ja kiirutriip, mis ulatub nokani välja ja katkestab nägu ümbritseva loori joone. Lisaks on näha ka rinnasulgede laialivalguv, sulgjas muster. Need ongi selle liigi peamised määramistunnused. Looduses on muidugi näha ka linnu keskmine suurus ja ehk ka tumedad või mustad silmad, mis on meie kakulistest iseloomulikud vaid kodu- ja händkakule.

Kodukakk on meie üks tavalisemaid kakuliike. Arvatakse, et Eestis pesitseb umbes 1100-1600 paari kodukakke. Tema huikeid võime kuulda just praegusel aastaajal, kui ta sageli häälitseb isegi valgel ajal. Looduses kohtame kodukakku enamasti hämarikus või kuuvalgel istumas mõne vana maja katusel või puu oksal. Mais-juunis aga on pesitsuspaikades kuulda poegade valjud toidumangumise häälitsused. Kui pojad on juba küllalt suured, kohtab neid kummalisi sulepalle sageli ukerdamas pesakoha läheduses. Noorlinnud nagu meie pildil, lennuvõimestuvad umbes juuni keskpaigas ja siis võib neid näha ka päise päeva ajal mõnel üsna nähtaval kohal istumas. 

Vaata: http://sunsite.ee/loomad/Linnud/STRALU.htm
Kuula: http://www.owlpages.com/species/strix/aluco/
 
 

2. pilt Foto: Ivar Ojaste

Õige vastus: Metsvint Fringilla coelebs. Pildil on isane metsvint puhkesulestikus.
1 punkti vääriliseks lugesime vastuse: vint
Pakuti veel: sinitihane, tihane, rasvatihane, põhjavint, leevike, koduvarblane, väike-kärbsenäpp, rootsiitsitaja, põhjatsiitsitaja, laanenäär, ohakalind, rohevint, urvalind

Kuigi meie arvates pidi see alustuseks üks hea ja lihtne pilt olema, osutus küsimus ootamatult vastajatele kõige suuremaks pähkliks, kus pakuti kõige rohkem erinevaid vastuseid. Oma osa võib siin olla arvutikuvarite erinevusel, igal ekraanil ei pruugi värvid ja kontrastid kuigi hästi näha olla. Siiski on lind määratav.

Kõik vastajad tundsid ära, et tegemist on värvuliste seltsi esindajaga. Värvuliste liigi määramisel tuleb esmalt tähele panna noka kuju. Kuigi pildil on linnu nokk avatud, võib näha, et noka tüvik on paks ja noka kuju kolmnurkne, mis sobib seemnetoidulistele lindudele ehk varblastele, tsiitsitajatele ja vintlastele. Pildil oleval linnul pole näha seljas triibustust nagu tsiitsitajatel ja varblastel. Ka roosakaspunane kõhualune ei sobi ühelegi tsiitsitajale või varblasele, järelikult on tegu vintlasega. Roosakas-punane puguala ja kõhualune, sinakashall pea ja valge tiivatriip on aga isase metsvindi tunnused. Sarnasel põhjavindil oleks rinnas ja kattesulgedes näha oranzhi ning kõhualune oleks puhas valge. 

Metsvint on üks meie arvukamatest lindudest, kelle arvukus on hinnanguliselt umbes 1,5 – 2,5 miljonit paari. See lind on tavaline kõikjal, nii aedades, parkides kui metsas, kus kevaditi kuuleme teda kõige valjemalt laulmas. Vanarahvas kuulis tema laulus sõnumit: siit metsast, siit metsast ei saa mitte üks pirrutikk! Laulab enamasti punase kõhualusega isaslind, kes seab ennast mõne puu oksale nähtavale kohale. Tegemist on rändlindudega, kes saabuvad meile enamasti märtsi lõpus või aprilli alguses.

Vaata ja kuula: http://sunsite.ee/loomad/Linnud/FRICOE.htm
 
 

3. pilt Foto: Hannes Pehlak

Õige vastus: Randtiir Sterna paradisaea
1 punkti vääriliseks lugesime vastused: jõgi- või randtiir, tiir
Pakuti veel: jõgitiir, suitsupääsuke, räästapääsuke, pääsuke, naerukajakas, tutt-tiir, piiritaja

See liik tundus vastajatele olevat üsna lihtne. Siiski pakuti palju ka sarnast jõgitiiru. Pikatiivalised valge kehasulestikuga ja sügavalt harkis sabaga linnud on tiirud. Pikk harkis saba ja punane nokk sobib meie aladel ainult vanale jõgi- ja randtiirule. Pildil on näha tiiru alatiivad heas valguses, kus sellise nurga alt vaadatuna linnu vajalikud määramistunnused leiduvadki. Labatiiva tagaserv on alt kitsalt ja selgelt piiritletult must, mis on randtiiru tunnus. Jõgitiiru labatiiva tagaserva tume riba on hägusem ja laiem; lisaks laieneb see sisemiste labahoosulgede juures, randtiirul on tume riba ühtlase laiusega. Jõgitiiru noka ots on lisaks tihti must, randtiiru nokk on aga üleni punane. Pea meeles, et  noortel randtiirudel on nokk must! Looduses võib jõgi- ja randtiiru määramine olla siiski üsna keeruline, kuna vajalikud tunnused on sageli raskesti vaadeldavad. Lennus on aga hästi näha randtiiru õhukesed läbikumavad tiivad. Tiirude eristamine looduses vajab siiski kogemust.

Randtiir on meie tavaline tiirlane, keda kohtame peamiselt rannikualadel toitu jahtimas. Arvukuseks arvatakse meil olevat 6000 – 9000 pesitsevat paari. Randtiir on rändlind, kes saabub meile aprilli lõpus. See liik on tuntud ka kui kõige pikema rändeteega liik. Tema teekond talvitusaladele võib ulatuda isegi kuni 18 000 kilomeetrini!

Vaata: http://sunsite.ee/loomad/Linnud/STEPAR.htm
Kuula: http://ledid.net/oiseaux/charadriiformes/son/Sterna.paradisaea.mp3
 
 

4. pilt Foto: Mati Kose

Õige vastus: Kormoran Phalacrocorax carbo. Pildil on kormorani pesapoeg
Pakuti veel: lõunatirk, must luik, kaelustäks, part, laululuik, hahk, karikormoran

Kormoran osutus eeldatult vastajaile lihtsaimaks liigiks. Pildilt on selgelt näha, et tegemist on noore linnuga, kuna ta on veel udusulis. Kohe torkavad silma lestad, mis tähendab, et tegemist on veelinnuga. Kormoranile viitab aga linnu tume, peaaegu must sulestik, tüüpiline püstine kehahoiak ja kitsas tugev nokk kollase alaosaga. Looduses tunneb need linnud üsna kergesti ära just musta värvuse, kehahoiaku ja käitumise järgi. Enamasti kohtab neid linde rannikumeres suurtel rändrahnudel püstiselt istumas ja tiibu kuivatamas.  

Kormoran on Eestis uustulnuk. Esimest korda kohati teda siin pesitsemas alles aastal 1983. Sellest ajast on aga nende arvukus pidevalt ja kiiresti kasvanud ning praegu arvatakse meil pesitsevat juba kuni 8000 paari. Esmalt asustati rannikumere laiud ja saarekesed, nüüd võib seda liiki kohata juba ka sisemaal, Võrtsjärvel ja Peipsil. Kormoran on tüüpiline seltsinguline lind, kes pesitseb kolooniatena väikestel laidudel ja saartel. Kormoranide kolooniate asukohad on iseloomulikult lagedad ja taimestikuvaesed, kuna nende väljaheited on väga happelised ja kogu taimestik hävib.

Vaata: http://sunsite.ee/loomad/Linnud/PHACAR.htm
Kuula: http://ledid.net/oiseaux/pelecaniformes/son/Phalacrocorax.carbo.mp3