Eesti Linnunimetuste Komisjoni ajaloost

Ettevalmistusi eestikeelsete linnunimetuste korrastamiseks alustati juba 1918. a. Eesti Üliõpilaste Seltsis. Sõja tõttu katkenud üritust jätkas 1921. a. Tartu Ülikooli juures asuv eestikeelsete oskussõnade loomise komisjon koosseisus Johannes Piiper, Johannes Voldemar Veski, Heinrich Riikoja, Oskar Daniel, Gustav Vilbaste, Hans Männik, Aleksander Audova ja Liidia Poska-Teiss. Kõik eeltööd tegi G. Vilbaste. Komisjoni poolt tunnustatud nimetused vaatas läbi Mihkel Härms, kes esitas ka mitmeid parandusettepanekuid. Valminud esimene terviklik Eesti lindude nimestik Nomenclator avium Estiae ilmus 1922. a. ajakirjas "Loodus" (nr. 3 ja 4) ja eraldi trükisena. Kuigi paljus hiljem muutunud ja täienenud, on nimestik põhijoontes jäänud meie omamaise linnustiku käsitlemisel kehtivaks tänapäevani.

Samal ajal kasvas ja süvenes aga segadus võõramaiste lindude nimetamisel eesti keeles. Eelmise sajandi teisel poolel muutus vajadus olukorda parandada nii suureks, et 1972. a. moodustati Eerik Kumari algatusel selleaegse Eesti Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi juurde eestikeelsete linnunimetuste komisjon (vt. E. Kumari. Eesti lindude välimääraja, 4. tr. Tallinn 1984, lk. 181-194). Selle Linnunimede alalise komisjoni koosseisu kuulusid ornitoloogidest E. Kumari, Ahto Jõgi (kuni 1974), Vilju Lilleleht (alates 1974), Ruth Ling ja Olav Renno, keelemeestest Arnold Kask. Töötati välja üksikasjalikud soovitused ja põhimõtted eestikeelsete linnunimetuste moodustamiseks. Kuni 1981. aastani jõuti kinnitada omakeelsed nimetused peaaegu kõigile maailma mittevärvuliste ja tähtsamate värvuliste liikidele. Osa neist avaldati tõlkesarja "Loomade elu" lindude köites (Tallinn 1980) ning ENE/EE varasemates köidetes.

Kahjuks polnud komisjonil sel ajal peaaegu ühegi linnurühma kohta kasutada kogu maailma haaravaid ülevaateid, sageli polnud leida isegi põhjalikumaid kirjeldusi. Seetõttu osutusid paljud omistatud nimetused hiljem väheiseloomulikeks või koguni ekslikeks. Peale selle ei olnud kõigile vastuvõetavad mõningad sel ajal rakendatud põhimõtted. Nii ei osutunud mitmel põhjusel otstarbekaks püüd leida igale linnuperekonnale seda eristav eestikeelne nimetus. Samuti oli vaja varasemast enam kasutada kohanimesid, mida varem lahkukirjutamisvajaduse tõttu püüti vältida jne. Seetõttu tuli kõik seniomistatud nimetused uuesti üle vaadata ning vajadusel teha vastavad täiendused ja parandused.

Ettevalmistustööd Eesti Linnunimetuste Komisjoni taaskäivitamiseks tegi Eerik Leibak. Komisjon töötab alates 1991. a. Eesti Ornitoloogiaühingu juures. Seni on sellesse kuulunud Eerik Leibak, Vilju Lilleleht (kuni 2008), Olav Renno (kuni 1993 ja alates 2009), Mart Mäger (kuni 1993), Ruth Ling (kuni 2003, hiljem asendusliikmena), Aivo Lõhmus (1993-2005), Asko Lõhmus (alates 1993), Mall Hiiemäe (alates 2003), Triin Kaalep (alates 2006) ja Mihkel Jürgens (alates 2006).

Peamised lähteandmed sobivate nimetuste otsingul saab komisjon uuest maailma lindude käsiraamatust Handbook of the Birds of the World. Lisaks on ilmunud ja ilmub järjest uusi maailma lindude käsitlusi eraldi rühmade kaupa.

Eesti Linnunimetuste Komisjon
Eesti Ornitoloogiaühing / Estonian Ornithological Society