Oliivipuuta on raske tänast Euroopa tsivilisatsiooni ette kujutada: puu on oluline majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Aastal 2018 laiusid Euroopas oliivisalud 11,5 miljonil hektaril, aastas istutati 162 000 hektarit uusi salusid, et rahuldada turu nõudlust. Nii ulatuslikul tegevusel on mõju loodusele, sest salud laiuvad mitmetes Euroopa liigirikkuse tulipunktides. Milline on oliivisalu linnustik?

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub piiritaja-aastal retkele piiritaja elupaika – meie elumajade vahele. Seekord uurime, kuidas läheb piiritajatel Jõgeva linnas.

Ornitoloogiaühingu üleskutsele aasta linnu pesakaamerat võõrustada reageerisid mitmed linnusõbrad ja meile laekus hulga lahkeid pakkumisi pesakastide kohta, mida piiritajad regulaarselt kasutavad. Valituks osutus Türi vallas Kolu külas asuv pesakast.

Sel aastal kutsub Keskkonnaagentur üles kõiki loodussõpru vaatlema aasta lindu piiritajat, räästa- ja suitsupääsukesi ning nende pesitsemise ja arvukuse kohta edastama andmeid looduseveebi.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi Tartu Loomemajanduskeskusesse seminarile, kus tutvustame kortermajade ehitamise ja renoveerimisega seotud probleeme lindude seisukohast ning proovime koostöös osalejatega leida lahendusi elupaikade kadumisele ja linnakeskkonna ohtudele.

Omniva andis täna välja 2026. aasta linnule piiritajale pühendatud postmargi. Fotomargina valminud väljaanne toob esile ühe Eesti suve iseloomulikuma linnu ning juhib tähelepanu linnalooduse ja ajaloolise ehituspärandi seostele. Postmargi kujundas Riho Luuse ning sellel on kasutatud loodusfotograaf Arne Aderi fotot.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub piiritaja-aastal retkele piiritaja elupaika - meie elumajade vahele. Tutvustame piiritaja elu ja tegemisi, lisaks räägime hoonete renoveerimisega seonduvast, kuidas vältide võimalikke konflikte majas pesitsevate teiste lindudega ja hoonete linnusõbralikkusest.

Linna elurikkus sõltub mitmekesisest taimestikust, toidurohkusest, temperatuurist, tehisvalgusest ja hoonestusest. Näiteks kaldub kõrghoonete piirkonnas olema linnurikkus väiksem.

Eesti Ornitoloogiaühing otsib võimalikke kohti, kuhu kevadsuvisel perioodil paigaldada piiritaja pesakaamera. Kui tead kohta, kus piiritaja pesitseb igal aastal pesakastis või mõnes muus hästi ligipääsetavas õõnsuses, siis palun anna meile sellest teada.

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18.30 toimub Vapramäe loodusmajas aasta linnule pühendatud loodusõhtu. Piiritajast tuleb rääkima ornitoloog Marko Mägi.

Euroopas on piiritaja arvukus kahanemas. Üks põhjus on moodsate hoonete kerkimine, kus piiritajale pesitsemiseks õõnsusi ei ole. Ka vana maja renoveerimisel suletakse teadmatusest või hoolimatusest pesitsemiseks sobilikud seinapraod ja -õõnsused.

Esmaspäeval, 9. märtsil toimub RMK Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses looduspäev, kus tutvustatakse käesoleva aasta lindu piiritajat.

Linnud reageerivad halvale ilmale kiiresti ja võivad soodsamaid olusid otsides väljaspool sigimisaega ka mujale lennata. Sigimisajal on lind seotud pesa ja poegadega, mistõttu tuleb ränne ja sigimine ajastada nii, et tagatud oleks maksimaalne sigimisedu. On teada, et Kesk- ja Põhja-Euroopas on linnud hakanud viimase poole sajandi jooksul pesitsema aina varem.

Suguküps piiritaja võib maandumata lennata 10 kuud järjest, kuid võib sel ajal vajada lonksu vett. Reeglina saavad putuktoidulised linnud vee toidust, kuid piiritajad, aga ka pääsukesed, võtavad lisa veesilmadest – nad liuglevad madalal vee kohal ja pistavad lennult noka vette.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.