Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu linn, 51005 Tartu maakondTelefon: +372 742 2195E-posti aadress: eoy@eoy.eeFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhingYouTube: www.youtube.com/estbirdlifeTöötajate kontaktid
Tähelepanelik vaatleja märkas 17. jaanuaril, et Pakri saarte lähedal merel toimus nafta ümberpumpamine ühelt tankerilt teisele. Tegevuse tagajärjeks oleks võinud olla ulatuslik naftareostus rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 linnualal.
Eesti Ornitoloogiaühing kontrollis vaatlejalt laekunud infot ning selgus, et Pakri saartest meremiili jagu põhja pool Pakri linnuala piires toimus toornafta ümberpumpamine tankerilt tankerile. Pakri linnuala kuulub üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustikku Natura 2000 ning on väga tähtis veelindude rändepeatus- ja talvitusala. Võimaliku naftareostuse korral oleks kannatada saanud piirkonnas viibinud 20 000 merelindu.
Kuigi 2020. aasta juunis vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrus "Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord" lubab merel laevalt laevale naftatooteid ümber pumbata, leiab Eesti Ornitoloogiaühing, et kindlasti ei ole selline tegevus kohane rahvusvahelise tähtsusega linnualal.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub Keskkonnaministeeriumi üles koostama määruse muudatust, mis keelab ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise merel ja võimaldab seda teha ainult nõuetekohaste reostustõrjevahenditega varustatud sadamates või vähemalt keelata laevalt laevale vedellasti laadimine kaitstavatel merealadel ja nende välispiirist viie meremiili raadiuses.
"Läänemeri on rahvusvaheliste organisatsioonide IMO ja HELCOM poolt tunnustatud eriti tundlikuks merealaks ja selle kaitsmiseks tehakse suuri jõupingutusi. Merel laevalt laevale vedellasti laadimisega kaasneb määratult suurem keskkonnareostuse oht, kui sama operatsiooni sadamas läbi terminali torustiku tehes," selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht Veljo Volke.
Volke täiendas, et lisaks keskkonnariski suurenemisele ning halvemal juhul reostuse tõrjumise ja keskkonnakahju kuludele kaotavad majanduslikult ka sadamaoperaatorid, kellel on kohustus omada reostustõrjeplaane ja teha suuri investeeringuid reostustõrjevahenditesse, kuid jäävad saamata sadama- ja terminalitasud.
Lisatud 22.03.2021: Eesti ja Soome õiguskord ja regulatsioonid ohtlike ja kahjulike ainete, sealhulgas nafta- ja naftasaaduste käitlemiseks merel
Lisainfo:Veljo VolkeEesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuhtveljo.volke@eoy.eeTel 5615 7088