KEVADINE JA SUVINE METSARAIE

Probleemi üldine iseloomustus
(peatüki koostamisel on kasutatud Loit Reintami, Jaanus Paali, Erast Parmasto ja Raivo Männi kirjalikke arvamusi kevadiste ja suviste metsaraiete kohta) 

20. sajandi esimesel poolel puudus kevadiseks ja suviseks raieks sobiv tehnika ning kehtis suvist raiet tauniv tavaõigus. Sajandi keskpaigast lähiminevikuni oli suvine raiekeeld kehtestatud seadusandlikult, säilisid ka kirjutamata reeglid. Eesti nüüdne seadusandlus (09.12.1998 vastu võetud Metsaseadus ja 09.04.1999 kehtestatud Metsakaitse eeskiri) sesoonset raiekeeldu enam ei sätesta (v. a. valik- ja hooldusraieks juuremädaniku kahjustusega aladel), ning et tehnika ei ole enam takistuseks, siis varutakse soojal aastaajal oluline osa kogu Eesti puidust.

Kevadisel ja suvisel raiel on tõsiseid tagajärgi, mis sageli mõjutavad metsade tulevast tootlikkust. Mõju mullastikule ja mullaelustikule avaldub 1) mullatekke aeglustumises või peatumises metsakõdu hävitamisel ja tallamisel; 2) tekkivate tehiskraavide tõttu mulla vee- ja õhurezhiimi muutumises ning erosioonis; 3) puude toitumistingimuste halvenemises ja seenesaakide vähenemises seeneniidistike kahjustumisel; 4) mullaelustiku otseses hävitamises. Mõju sigivatele loomadele tuleneb sellest, et enamik hästiliikuvaid loomi on sigimisajal seotud pesa või poegadega ning raied põhjustavad sigimise nurjumist. Isegi suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest (Navasaitis 1991). Sigimise kaudu kahjustavad kevadsuvised raied suurt osa Eestis kaitse alla võetud loomaliikidest. Mõju alustaimestikule ja kasvamajäävatele puudele avaldub 1) kaitsealuste liikide ja metsamarjade kahjustamises; 2) kasvamajäävate puude vigastamises ja järgnevas massilises suremises (Etverk 1992); 3) puude juure- ja tüvemädanike levimise soodustamises; 4) nitraatsaaste riski suurenemises raiejäänuste ja hukkunud elustiku kiirel mineralisatsioonil.

Metsalindude pesitsusfenoloogia

Mõnede metsalindude pesitsusperiood algab juba veebruaris, viimased lõpetavad pesitsemise septembri keskel. Märtsi algul pesitseb 5, aprilli algul umbes 30, mai algul 70, juuni algul 95, juuli algul 70 ja augusti algul 20 liiki (joonis 1). Pesitsusaktiivsuse tipp-perioodil pesitseb Eesti metsades miljoneid linnupaare, eriti aprilli keskpaigast juuli lõpuni (joonis 2).

Ohustatud ja tavaliste liikide bioloogia on üldiselt erinev (nt. Perrins 1991), muuhulgas erineb neil ühe pesitsustsükli (pesa ehitusest poegade lennuvõimestumiseni) pikkus. Eestis on I kategooria liikide pesitsustsükli keskmine pikkus 136 päeva, II kategooria liikidel 84 päeva ja ülejäänud liikidel vaid 54 päeva. See näitab, et toimivat sesoonset raiekeeldu on I kategooria liikidele palju raskem seada kui nõrgemalt kaitstavatele liikidele.

 Joonis 1. Metsalindude pesitsusperioodide sesoonne jaotus (korraga pesitsevate liikide arv).

Joonis 2. Pesitsevate metsalindude arvukuse sesoonne jaotus. Joonise koostamiseks kasutati üldiseid hinnanguid eri liikide metsaspesitseva populatsiooni arvukuse kohta. Tegelikult on numbrid väiksemad, sest erinevad isendid ei pesitse korraga.

Sama liigi varaste pesitsuste tulemuslikkus on enamasti suurem kui hiljem, sest (1) vanemad linnud hõivavad esimesena (parimad) pesapaigad; (2) mitu korda sesooni jooksul pesitsevatel liikidel muneb teise kurna ainult osa (umbes pooled) isendeist, kolmanda veel vähesemad. Ka esimese kurna hävimisel ei alusta  uut kõik isendid, mitmed liigid ei tee seda üldse.          

Lahendusteed

Kokkuvõte võimalike raiekeeluvahemike mõjust linnustikule on esitatud tabelis 1. Täpsemalt uuriti erinevate vahemike mõju, vähendades samm-sammuliselt maksimaalset keeluaega (15.03-31.08), mille korral jäävad kaitseta merikotkas (I kategooria liik), kaljukotkas (I) ja kassikakk (II). Aja edasisel lühendamisel, jättes (järjekorras) välja perioodid:

16.08-31.08 - kaitseta jääb veel üks liik herilaseviu (III). Säiliks keeld 15.03-15.08;

01.08-15.08 - kaitseta jääb veel 6 liiki: madukotkas (I), kalakotkas (I), suur- ja väike-konnakotkas (II), piiritaja (III). Keeld 15.03-31.07;

15.03-31.03 - kaitseta jääb veel 7 liiki:   hiireviu (III), kodukakk (III), händkakk (III), karvasjalg-kakk (III), musträhn (III), valgeselg-kirjurähn (II) ja ronk (jahiuluk). Keeld 01.04-31.07;

16.07-31.07 - kaitseta jääb veel 5 liiki: must-toonekurg (I), must-harksaba (III), lõopistrik (III), siniraag (II), rohe-lehelind (III). Paljudel värvulistel kaob 2. või 3. kurna võimalus. Keeld 01.04-15.07;

01.04-14.04 - kaitseta jääb veel 9 liiki: hallhaigur (jahiuluk), kanakull (III), värbkakk (II), kõrvukräts (III), hallpea-rähn (III), roherähn (III), suur-kirjurähn (III), kolmvarvas-rähn (II), mänsak (III). Keeld 15.04-15.07;

01.-15.07 - kaitseta jääb veel 11 kolmanda kategooria liiki: raudkull, tuuletallaja, punajalg-pistrik, turteltuvi, öösorr, ööbik, mets-lehelind, salu-lehelind, hall-kärbsenäpp, väike-kärbsenäpp ja peoleo. Nende 11 liigi paaride arv Eesti metsades on kokku umbes 2,2 miljonit. Keeld 15.04-30.06.

Nimetatud keeluvahemike kohta arvutati pesitsuste ebaõnnestumise kaudu linnustikule tekitatav kahju (joonis 3).   Aluseks    võeti  looduslikule  taimestikule ja loomastikule tekitatud kahju hüvitamise määrad (25.07.1995), arvestades linnupesa väärtuseks ühe isendi väärtuse (EOÜ ei arva, et ametlikud kahjutasud peegeldaksid adekvaatselt loodusele tekitatud kahju - kas tõesti võiks kõik Eesti madukotkad tappa pruugitud auto hinnaga? - kuid need on seni ainsad üldtunnustatud kahjumäärad). Et täpne statistika raiete kohta polnud kättesaadav, siis esitab joonis suhtelisi osatähtsusi maksimaalsest (praegusest) linnustikule tekitatavast kahjust, mis väga umbkaudse arvestuse järgi on 600 000 krooni aastas. Välja on jäetud I kategooria liigid, kellel nende pika pesitsustsükli tõttu pole sesoonne raiekeeld niikuinii piisav kaitseabinõu.

Peamised takistused kevadsuviste raiete linnustikku kahjustava mõju kõrvaldamiseks on ankeetküsitluse andmetel puudlikud seadused (37% punktisummast), ametkondliku korralduse puudumine (22%) ja üldised tõekspidamised ühiskonnas (16%; vt. ka tabel 1).

Tabel 1. Kokkuvõte võimalike keeluvahemike mõjust linnustikule.

Keeluvahemikud:

A   01.05-31.05

B   01.05-30.06

C   15.04-30.06

D   15.04-15.07

E   01.04-15.07

F   01.04-31.07

G   01.04-15.08

H   01.04-31.08

I    15.03-15.08

J   15.03-31.08

 Joonis 3. Linnustikule pesitsuste ebaõnnestumise kaudu tekitatav suhteline kahju erinevate keeluaegade korral. Arvestamata jäeti I kategooria liigid.

Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohad

Eesti Ornitoloogiaühing on seisukohal, et metsatöödele sesoonse keelu kehtestamine on hädavajalik nii sealse elustiku kaitseks, puiduvarude kaitseks kui eetilistel ja esteetilistel põhjustel.

Elustiku kaitse seisukohalt on lindude pesitsusajal toimuvad raied vastuolus

• metsaseadusega, mille §24 lg 2 pkt. 3 sätestab, et metsaomanik on kohustatud: ... majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta genofondi ... ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega...;
• kaitstavate loodusobjektide seadusega, mille §21-23 kohaselt on keelatud mistahes kaitsealust liiki ohustav häirimine. Ent 88% metsalinnuliikidest on kaitsealused liigid!

Puiduvarude kaitse seisukohalt näeb sesoonse raiekeelu kehtestamist võimaliku abinõuna ka metsakaitse eeskiri, mille punkt 7 kehtestab ajalise piirangu raieteks juuremädaniku kahjustusega aladel, ning samuti (punkt 11) keelab vigastada puude tüvesid ja juuri, mis suvistel raietel on vaevalt võimalik.

Arvestades eeltoodut, samuti majanduskaalutlusi, mis sooviksid võimalikult lühikesi piiranguid, valis ornitoloogiaühing kaalumiseks kolm võimalikku vahemikku (tabel 2). Analüüs näitab, et linnustiku seisukohalt on optimaalne raiete keelamine ajavahemikus 01.04-31.07. See võimaldab pesitsusaegset kaitset suurele osale linnuliikidest, välja arvatud röövlinnud (kaitseb üksnes üheksat liiki 21-st). Sesoonse keeluga kaitsmata röövlindude hulka kuulub aga neli esimese ja kolm teise kategooria liiki, kelle pesapaikade säilitamiseks on niikuinii vajalikud erimeetmed (ptk. 4). See keeluvahemik oleks kõige rohkem kooskõlas ka üldiste metsakaitsenõuetega (vt. sissejuhatust).

Äärmisel juhul tuleb kõne alla ka ühe kuu võrra lühem keeluvahemik, 15.04-15.07, mis on suhteliselt efektiivne (joonis 3), kuigi jätab lisaks röövlindudele peaaegu täiesti kaitseta ka rähnid (kuus liiki kaheksast). Üldiselt sõltub aga rähnide pesitsemine märksa rohkem metsade üldisest seisundist (vanus, koosseis, surnud puude hulk, jne.) kui häirimisest.

Vastuvõetamatuks peeti keeldu 01.05-30.06, mis võimaldab kaitset peamiselt tavalistele värvulistele (ja ka neile vaid esimese kurna ajaks), eeldades seetõttu mahukaid lisaprojekte ja kaitseabinõude pidevat korrigeerimist. Nii on kogu metsalinnustiku kaitse väga halvasti etteplaneeritav (ka rahaliselt), mahukate lisaprojektide läbiviimiseks ei jätku aga inimesi.

Tabel 2. Kolme alternatiivse raiekeeluperioodi linnukaitseline võrdlus.

Asko Lõhmus

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni esimees

30.10.99