Supplementum 3/2000

Ülo Väli & Asko Lõhmus
Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis

Kokkuvõte

Väljaande aluseks on suur-konnakotka (Aquila clanga Pall.) kaitsekorralduskava aastateks 2000-2004. Antakse ülevaade suur-konnakotka seisundist ja bioloogiast Eestis ning mujal maailmas, liiki ohustavatest teguritest ja kaitseks vajalikest tegevustest.

Suur-konnakotkas on hävimisohus olev liik, keda maailmas elab umbes 3000 paari. Eestis pesitseb 20-30 paari, mis on Euroopa mastaabis olulise suurusega populatsioon. Pesad asuvad meil vanades soistes lehtmetsades, sageli veekogude lähedal. Peamiseks jahialaks on viimastel aastatel olnud niidud. Saakloomadest moodustasid pisiimetajad arvuliselt 74%. Sigivus oli hea – 0,60 poega pesitsusterritooriumi kohta aastas.

Tähtsaimaks arvukust ja levikut piiravaks teguriks Eestis, nagu ka mujal Euroopas, on elupaikade hävimine ja pesitsusaegne häirimine. Töös antakse nõuded suur-konnakotka pesapaikade kaitseks.

Kaitse korraldamiseks määrati lähiaastateks 21 tegevust. Näiteks liigi praegune kaitsestaatus Eestis ei ole kooskõlas kaitse rangusega rahvusvahelisel tasandil ja suur-konnakotkas tuleb viia II kaitsekategooriast üle I kaitsekategooriasse. Elupaikade kaitsel on primaarsed kaitsekohustuse teatiste väljastamine, looduskaitsealade moodustamine pesapaikade kaitseks ning vanade soometsade kaitse. Tõhus peab olema järelevalve pesapaikade kaitse üle ning püsielupaikade arvestuse pidamine. Informatsiooni liigi seisundi kohta on vähe ja suur osa pesapaikadest on teadmata, seetõttu tuleb otsida seniteadmata pesapaiku ning jälgida arvukust ja sigimisedukust. Tutvustamiseks on esmatähtis koostada konnakotkaid ja nende kaitset tutvustav voldik.