Esialgne kokkuvõte jäälinnuaasta tulemustest

postitatud: Esmaspäeval 22.Detsember 2014

Üks lõppeva jäälinnuaasta olulisemaid ettevõtmisi oli vaatlusandmete kogumine jäälinnu kohta, et täpsustada selle kaitsealuse linnuliigi levikut, arvukust ja elupaigaeelistusi. Selleks koguti andmeid aasta linnu kodulehel oleva kaardirakenduse abil ja andmebaasidest, küsitleti fotograafe jne. Ühtlasi toimus sel aastal jõelinnustiku inventuur, mille käigus kaardistati valitud linnuliigid, sh jäälinnud, 23 Eesti jõel kogupikkusega 918 km. Lisaks katsetati uut vabatahtlikel põhinevat jõelindude seire metoodikat, mille raames kogunes samuti palju jäälinnuvaatlusi.

Teadaolevad jäälinnuvaatlused 2013. a. detsembrist 2014. a. novembri lõpuni. Teadaolevad jäälinnuvaatlused 2013. a. detsembrist 2014. a. novembri lõpuni. Jäälinde nähti sel aastal palju rohkem, kui oskasime arvata. Novembri lõpuks olid meieni jõudnud andmed enam kui 700 jäälinnuvaatluse kohta (sh kordusvaatlused samast kohast jm). Need vaatlused tehti eelmise aasta talvel ja käesoleval aastal ning vaatlejaid oli kokku üle 450. Palju teatati ka varem kohatud jäälindudest. Mitu vaatlejat ütles, et pole kaua või koguni kordagi jäälindu selles kohas näinud ja just sel aastal õnnestus temaga kohtuda. Kalamehed aga meenutasid, kuidas jäälind istus nende õngeridval. Leiti ka kolm surnud lindu, kaks neist olid lennanud vastu aknaklaasi ja üks külmunud.

Jäälinnu vaatluskohad detsember 2013 kuni veebruar 2014. Jäälinnu vaatluskohad detsember 2013 kuni veebruar 2014. Eelmine talv oli Eestis jäälinnule üsna armuline. Kõva külma oli vaid paar nädalat ja veekogudele jäi ka siis jäävabasid lõike. Ilmselt just seepärast võis eelmisel talvel näha tavapärasest rohkem jäälinde. Eesti Ornitoloogiaühingusse on jõudnud andmed vähemalt 70 talvisest jäälinnuvaatlusest (detsember 2013 kuni veebruar 2014) vähemalt 40 erineva linnu kohta. Ühtegi talvist vaatlust ei ole teada vaid Ida-Virumaalt ja Hiiumaalt. Saaremaal seevastu talvitas kahes kohas kokku neli lindu. Enamasti nähti üksikut lindu, neljas kohas ka kahte. 77% lindudest olid jõe, oja või allika ääres, kuid linde nähti ka kraavil, järvel, mererannas, kalatiikidel, veepuhastusjaamas ja kopra üleujutusalal.
Viimase ametliku arvukushinnangu järgi talvitas Eestis perioodil 2008-2012 20-50 jäälindu. Sel aastal kogutud andmete põhjal võime oletada, et vähemalt eelmiseks talveks jäi meile tunduvalt rohkem jäälinde, ehk isegi kaks korda enam, kui seni arvatud.

Jäälinnu pesitsusperioodist (aprillist augustini) on meieni jõudnud teateid enam kui 400 vaatluse kohta umbes 200 võimalikust pesitsuspaigast. Kõige rohkem leiti pesitsuskohti Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal, kõige hõredamalt on asustatud Ida-Virumaa ja Eesti lääneosa. Tähelepanuväärne on jäälinnu võimalik pesitsus Saaremaal, kus ta ilmselt ka talvitas samas kohas. Hiiumaal nähti sel aastal kahte jäälindu vaid sügisrändel.

Jäälinnu pesitsusaegsed vaatluskohad (aprillist augustini). Punasega on tähistatud pesaleiud. Jäälinnu pesitsusaegsed vaatluskohad (aprillist augustini). Punasega on tähistatud pesaleiud. Kõige suurem on jäälindude asustustihedus esialgsetel andmetel Ahja, Pärnu ja Valgejõel – umbes üks paar 10 km jõe kohta. Kui Pärnu ja Valgejõel jaotuvad jäälinnud enam-vähem ühtlaselt kogu jõele, siis Ahja jõel seevastu on enamik jäälinde koondunud Valgemetsa-Taevaskoja piirkonda, mujalt on teada vaid mõni üksik vaatlus. Just selles piirkonnas on ka teadaolevalt suurim jäälinnu asustustihedus Eestis. Umbes 18-kilomeetrisel jõelõigul oli sel aastal 10-12 jäälinnu territooriumi. Eelmise sajandi esimesel poolel seal jäälinde uurinud Eerik Kumari sai samal jõelõigul maksimaalseks tulemuseks 15 paari. Kui arvestada, et vahepeal on Ahja jõele ehitatud Saesaare pais, mille tagajärjel osa jõest muutus jäälinnule ebasobivaks, siis on selle aasta tulemus silmapaistvalt hea. See kinnitab vaatlejate tähelepanekuid, et käesolev aasta oli jäälinnule väga soodne.

Jäälinnud pesitsevad Eestis peamiselt jõgedel, ojadel ja kraavidel. Kuigi pesitsusajal nähti jäälinde ka mererannikul, olid need arvatavasti juba rändel olevad või hulkuvad linnud. Sel aastal ei saadud tõendeid jäälinnu pesitsemise kohta rannikul või järvedel, samuti mitte kalatiikidel, turbaaukudes või karjäärides, kus neid kohati. Nad küll toituvad neil veekogudel, kuid pesakoht on ilmselt siiski mõnel sellesse suubuval jõel või kraavil. Erandiks on paisjärved, millelt leiti sel aastal mitu pesa.

Jäälinnu pesaleide on sellest aastast teada 38, neist osa on sama paari eri pesad. Mitmel juhul leiti ühe paari kaks ja ühel juhul isegi kolm pesa. Kaks leitud pesa asusid paisjärvel, kaks ojal ja ülejäänud jõgedel. Kõige varasem vaatlus pärineb juba 29. märtsist, mil vanalinde nähti pesa külastamas. Esimene koorunud poegadele viitav vaatlus tehti 15. mail, viimane pesavaatlus 28. augustil. Pooled leitud pesad asusid liivakivipaljandis, ülejäänud n-ö tavalises jõekaldas ja üks pesa mahalangenud puu juurestikus. Peaaegu kõik pesad asusid veepiirist kuni 1 m kaugusel, üks pesa 5 m kaugusel. Pesade kõrgus veest või maast oli kuni 2 m, vaid ühel juhul 4-5 meetrit.

Kogutud andmete põhjalikum analüüs seisab alles ees. Seepärast pole veel hilja lõppeva aasta ja ka eelmise talve jäälinnuvaatlustest teada anda. Seda saab teha aasta linnu veebilehel, e-posti aadressil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195. Jäälinnuaasta lõplikest tulemustest saab lugeda järgmisel aastal ajakirjast Hirundo.

Riho Kinks
jäälinnuaasta eestvedaja