Kokku on lisatud 38 vaatlust

Vaatlused

    Kui soovid mõne vaatluse kohta täpsemat infot, vali see nimekirjast või kaardilt.

    Valitud vaatlus

    • Vaatluse aeg
    • Vaatleja
    • Läbimise viis
    • Kohatud linnud
     

    Lindude määramisabi

     

    Jäälind

    Eestis ei ole ühtegi jäälinnule sarnast elusolendit. Ainulaadsed on nii tema sulestiku värvid ja kehakuju kui ka eluviis ja käitumine. Jäälind on umbes varblase suurune, väga lühikese saba ja pika terava nokaga. Ta on hõlpsalt äratuntav isegi silueti järgi. Jäälinnu seljapool on erinevates sinistes toonides: saba, tiivad ja pea tumedamad, keskosa lausa helendav sinine. Kõhupool on aga liivakivi karva oranž. Kuna jäälind on väga ettevaatlik ning kiire lennuga lind, siis on sageli teda lihtsam tuvastada hoopis hääle järgi, mis on valju ja läbitungiv „tjii“ või „tjih-ii“.

    Jäälinnu isas- ja emaslind on välimuselt ühesugused, kuid lähemal vaatlusel on neil siiski võimalik vahet teha. Isaslinnu nokk on üleni must, emaslinnul on alanokal näha punakat värvi, mõnel rohkem, mõnel vähem. Noored jäälinnud on aga tuhmima ja rohekama sulestikuga, lühema noka ja tumedate jalgadega (vanalindudel on need erepunased).

    Jäälind on Eestis vähearvukas haudelind (50–300 paari), keda võib kohata enamasti Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eesti vooluvetel. Tema elupaik on seotud liivakivi-, savi- ja turbajärsakutega, millesse ta uuristab pesauru. Jäälind on enamasti rändlind, kes saabub Eestisse märtsis-aprillis.

     

    Vihitaja

    Lühikeste jalgade ja suhteliselt pika sabaga väike kurvitsaline, tüüpiliselt küürakil asendis ja viibutab tagakeha üles alla. Ülapool näib ühtlaselt tume-hallikasruuge, lumivalgelt kõhualuselt ulatub ülespoole tiivanuki ette väike valge kiil. Lendab tavaliselt madalal veekohal, kiired ja värelevad tiivalöögid vahelduvad lühikeste liuglemistega allapoole painutatud jäikadel valge vöödiga tiibadel, ja laskub enamasti kivile või veest väljaulatuvale oksarondile. Lendutõusul kordab iseloomulikku peent läbitungivat „hii-dii-dii“, sellega sarnanevat mängulaulu „titi-hiidi-titi-hiidi-titi-…“ võib kuulda sageli ööpäev läbi. Pesitseb eraklikult sisemaa jõgede ja järvede ääres.

    Kõige kergemini võib vihitajat segi ajada metstildriga. Heaks eristamise tunnuseks on tiivanuki-esine valge kiil (metstildril puudub), lennul välja paistev tiibade ülapoole valge vööt (metstildril tiivad ühtlaselt tumedad), silmast mõlemale poole ulatuv kulmutriip (metstildril ulatub kulmutriip vaid nokani) ja erinevad on ka liikide häälitsused.

    Vihitaja on Eestis üldlevinud vähearvukas haudelind (5000–10 000 paari), kes saabub pesitsusalale aprillis.

     

    Metstilder

    Tumeda ülapoolega närviline ja väga pelglik kurvitsaline, kes tihti pole tuvastatav enne lendupeletamist. Lennul üsna eripärane – laiad tiivad nii pealt kui alt ühtlaselt mustjad, päranipuala ja kõht silmatorkavalt valged, tiivalöögid järsud. Ärevuses nõksutab tagakeha. Hoiatushüüd on vali „tlik-tik-tik“. Pesitseb eraklikult ojade, kraavide, lompide jm väikeste veesilmadega niisketes metsades (nt kuuse-segamets).

    Kõige kergemini võib metstildrit segi ajada mudatildri ja vihitajaga. Siirdesoodes ja rabades pesitsev mudatilder on metstildrist sihvakam, jalad pikemad ja ülapool heledam. Vihitaja ja metstildri võrdluse leiad vihitaja tutvustusest.

    Metstilder on Eestis üldlevinud harilik haudelind (15 000–25 000 paari), kes saabub pesitsusalale märtsi lõpus – aprilli alguses.

     

    Kaldapääsuke

    Põhja-Euroopa ainus pruuniseljaline pääsuke. Ülapool ja selgepiiriline puguvööt tuhmpruunid ja alltiiva kattesuled tumedad. Häälitsus on iseloomulik kuiv täishäälikuta rägin ja rahin, kutsehüüd on kare „kre“. Pesitseb seltsinguliselt liivakarjääri või kaldajärsakusse kaevatud pesakoobastes.

    Kõige kergemini võib kaldapääsukest segi ajada räästapääsukesega. Heaks eristustunnuseks on kaldapääsukese üleni pruun selg (räästapääsukesel on sabatüvi valge) ja pruun selgepiiriline puguvööt (räästapääsukesel on rind valge).

    Kaldapääsuke on Eesti mandriosas üldlevinud, saartel paigutise levikuga harilik haudelind (5000–10 000 paari), kes saabub pesitsusalale aprilli lõpus – mai alguses.

     

    Sõtkas

    Isaslind paistab kaugelt väga hele, pea on rohelise metalliläike ja ümara valge silmaaluse laiguga. Emaslinnu sulestik on hall, tema kael on valge ja pea pruun. Tiivalöögid on kiired, isaslinnul tekitavad need iseloomuliku heliseva vihina. Paarimismängu ajal kuuldub isaslinnult kiire ja vali „vä-veek“, millele järgneb vaikne korin. Emaslinnu häälitsus on kiire narisev „kra“ või „krra“. Sõtkast võib kohata metsajärvedel ja vooluvetel, mille ümber leidub suurte pesaõõnsustega puid (n vana musträhni pesaõõs).

    Sõtkas on Eesti sisevete ääres ebaühtlaselt levinud väikesearvuline haudelind (3000–5000 paari), kes saabub pesitsusalale märtsis-aprillis.

     

    Jääkoskel

    Pikakehaline suur lind, iseloomuliku pika punase konksus otsaga nokaga. Isaslind paistab väga hele, tema peasulestik on rohekasmust ja selg must. Emaslinnu seljasulestik on hall ja teravalt piiritletud peasulestik tumepruun. Mõlema sugupoole alapool on hele, lõheroosa varjundiga. Varakevadel teeb isaslind meeldivat helisevat kahesilbilist häält „grii-oo“, mis tämbrilt meenutab kauge sookurepaari duetti. Emaslind häälitseb valjult ja körisevalt „krro, rroh, krräk, …“, lennul selgemalt „kärr, kärr“.

    Kõige kergemini võib jääkosklat segi ajada rohukosklaga. Jääkoskla isaslinnu rinnaesine on valge (rohukosklal punakas-pruun), emaslinnu pruun peasulestik lõpeb kaelal selgepiiriliselt (rohukosklal läheb pruunikas peasulestik sujuvalt üle hallikaks). Rohukoskel asustab Eestis vaid rannikut ja saari.

    Jääkoskel on Eestis väikesearvuline haudelind, asustab rannikut, saari, Põhja- ja Lääne-Eesti siseveekogusid ning Lõuna-Eesti kiirevooluliste jõgede ümbrust (1500–2000 paari). Pesapaika saabub juba jäälagunemise ajal märtsis-aprillis.

     

    Piilpart

    Kõige väiksem ujupart. Isaslind paistab eemalt tume, kuid küljejoon on tal valge ja sabaalune laik erekollane. Emaslinnul on kitsad valged jooned sabatüviku külgedel ja kollakas-oranž nokatüvik. Lend käänakuline. Isaslinnu häälitsus on lühike helisev kilgilik vile „krik“ või „kjük“, emaslinnul ninahäälne prääksumine ja lendutõusul madal „trrr“. Piilpart pesitseb valdavalt sisemaa metsajärvedel ja jõesootidel.

    Kõige kergemini võib piilparti segi ajada rägapardiga. Isasel piilpardil on peenike valge küljejoon, mis rägapardil puudub. Lennus on tal võrreldes rägapardiga tiivapealne tumedam ja eesmine valge tiivavööt tagumisest laiem. Hea on eristada liike ka häälitsuse alusel: rägapardi isaslinnu häälitsus meenutab heli, mis tekib küünega üle kammipiide tõmbamisel.

    Piilpart on Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind (2000–3000 paari), kes saabub pesitsusalale aprillis.

     

    Sinikael-part

    Kõige laiemalt levinud ja arvukaim ujupart Eestis. Isaslind on pesitsusaegses sulestikus väga hästi äratuntav oma rohekas-sinaka pea, peenikese valge kaelavõru ja kollase nokaga. Emaslinnu värvus ja muster on varieeruvad. Sinikael-part pesitseb igat tüüpi mageveekogude ääres, vähem laidudel ja rannikul.

    Sinikael-pardi emaslindu on kõige kergem segi ajada veidi väiksema rääkspardi emaslinnuga. Heaks määramistunnuseks on sinikael-pardi sini-must-valge tiivaküüdus, rääkspardi otsmik on järsem ning lennus paistab rääkspardil valge kõhualune laik, mis sinikael-pardil puudub.

    Sinikael-part on Eestis üldlevinud harilik haudelind (30 000–50 000 paari), kes saabub pesitsusalale märtsis-aprillis.

     

    Kasutatud allikad

    • Jaanus Elts jt 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012. Hirundo 26 (2).
    • Lars Jonsson 2000. Euroopa linnud. Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida lindude välimääraja. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.
    • www.looduspilt.ee
    • http://www.xeno-canto.org
    • Joonistuste autoriks on Mike Langman/rspb-images.com

    Kasutatud mõisted

    • Kehapikkus tähistab sirutatud linnu pikkust, mis on mõõdetud noka otsast saba otsani.
    • Tiibade siruulatus on tiivaotste suurim vahekaugus sirutatud tiibadega linnul looduslikes oludes.

    Jõelinnuseire

    Eesti Ornitoloogiaühing kutsub Sind osalema vabatahtlikel põhinevas jõelinnuseire pilootprojektis. Selle eesmärgiks on saada teavet tavalisemate vooluvetega seotud linnuliikide kohta, keda senises Eesti linnustiku seireskeemis pole kaasatud ja kelle kohta puuduvad usaldusväärsed arvukusandmed. Seirest saavad osa võtta kõik huvilised – vee peal ja kaldal matkajad ning kalamehed. Jäta meelde loendatava vooluveekogu lõigu algus- ja lõpp-punkt ning loenda sellel kohatud linnuliigid ning nende arvukus!
    Loenduse keskmes on kaheksa linnuliiki: jäälind, metstilder, vihitaja, kaldapääsuke, piilpart, sinikael-part, sõtkas ja jääkoskel.

    Oodatud on vaatlused kõigilt vooluvetelt (jõed, ojad ja kraavid). Seire kesksed kuupäevad on 25. aprillist 10. maini, kuid väga olulised on kõik vaatlused, mis on tehtud 1. aprillist 31. augustini.

    Vaatluste analüüs ja jõelinnuseire metoodika väljatöötamine ning usaldusväärsuse testimine peavad valmima 2015. aasta kevadeks.

    Kaardi kasutamine

    • Kaarti saab hiirega lohistada.
    • Kaarti saab suurendada ja vähendada + / - nuppude abil, hiirerullikut kerides, topeltklikiga kaardil või Shift klahvi all hoides vedada hiirega suurendusruut.
    • Nuppudest Põhikaart ja Foto saab valida aluskaardiks vastavalt Eesti põhikaardi või ortofoto.

    Vaatluse sisestamine

    • Avanenud vaatluse registreerimise lehel märgi kõigepealt kaardile vooluveekogu loenduslõigu algus- ja lõpp-punkt.
    • Kui kasutasid veematkal GPS-i, siis lae üles ka loendatud lõigu teekonna GPX-fail. Süsteem loeb automaatselt GPX-faili esimese teekonna (track)!
    • Seejärel täida väljad loenduslõigu ja vaatleja kohta.
    • Peale taustaandmete märkimist saad järgmisel lehel sisestada vaadeldud lindude andmed.
    • Palun lisa vaatluste kohta nii palju infot, kui oskad.
    • Kinnita sisestatud vaatlus, vajutades nuppu Saada.
    • Kui vaatlus on edukalt salvestatud, ilmub selle kohta ekraanile ka teade.
    • Kui soovid alustatud vaatlust tühistada, vajuta nuppu Tühista.
    • Kui oled vaatluse juba salvestanud, kuid soovid seda muuta või kustutada, anna soovist teada e-postiga joosep.tuvi@eoy.ee.

    Sisestatud vaatlustega tutvumine

    • Sisestatud vaatlustega tutvumiseks vajuta nuppu Vaatlused. Kõik vaatlused on kuvatud kaardile, loendatud vooluveekogu lõigu alguspunkti märgib roheline mull. Vaatluste nimekiri, alumise paneeli vasakpoolses tulbas, on ajalises järjekorras.
    • Kui soovid mõne vaatluse kohta rohkem teavet, kliki hiirega kaardil vastaval mullil või alumisel paneelil olevas nimekirjas vastaval vaatlusel. Nüüd suurendatakse kaardil üles valitud loenduse vooluveekogu lõik. Juhul kui pole sisestatud matka teekonda (gpx), siis kuvatakse vaatlus algus- ja lõpp-punkti ning neid ühendava punktiirjoonena.
    • Valiku tühistamiseks vajuta tühjale kohale kaardil või vali nimekirjast uus vaatlus.

    Teave rakenduse kohta

    Jõelinnuseire vaatluste registreerimise ja visualiseerimise rakendus on loodud Eesti Ornitoloogiaühingu projekti "Vooluveekogude linnustiku vabatahtlikel põhineva seire metoodika väljatöötamine ja katsetamine" raames. Veebirakendus on kasutatav ka nutiseadmetes. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Probleemide korral ja lisainfo saamiseks võta ühendust e-postil joosep.tuvi@eoy.ee. Teiste aasta linnu tegevustega saad tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind.

    Välitöö ankeet

    Lae alla välitöö ankeet: joelinnuseire.pdf

    Infot välitöö ankeetide tellimise kohta küsi joosep.tuvi@eoy.ee