Lisaks 2025. aasta alguses käivitunud 3. haudelindude levikuatlasele alustati 2025. aasta 1. detsembril ka uue, Eesti 1. talilinnuatlase ehk taliatlase koostamisega. Talilinnuatlase eesmärk on üsna lihtne: koguda andmeid talviste lindude liigilise koosseisu ja leviku kohta. Talilinnuatlase andmeid koondatakse perioodil 2025/26-2030/31 kolme kuu - detsembri, jaanuari ja veebruari kohta.

Analoogselt haudelindude levikuatlasele põhineb ka talilinnuatlase andmete kogumine rahvusvahelisel UTM-koordinaatvõrgustikul, mille alusel Eesti territoorium on jagatud 5x5 km ruudustikuks. Andmete kogumine toimub peamiselt elektrooniliselt, tuginedes eElurikkuse andmeportaalile. Atlaseandmete sisestamine toimub platvormi PlutoF või rakenduse PlutoF GO kaudu.

Talvel esinevaid linde uuritakse sageli vähem kui pesitsevaid ning see teave aitab muu hulgas kaasa nii paiksete kui ka rändliikide kaitsetegevuse edendamisele, seda eriti kiiretes üldistes keskkonnamuutuste tingimustes.

Talilinnuatlase puhul ei tuleks märkida pesitsuskindluse koodi, v.a. siis, kui isendi käitumine vastab juba aasta esimestel kuudel haudelindude atlase kriteeriumidele (nt käbilinnud, kakud, kanalised). Lindude tegevust märkivad koodid (p, h, r, ü jne) on samad, mis tavaliselt. Õhust saaki varitsevatele lindudele (nt mere kohal tiirlev merikotkas, kajakad või põllu kohal tiirlev viu) soovitame panna tegevuseks „p", kuna saagi jahtimine on paiksuse tunnus. Tegevuse kood „ü" võiks jääda selliste vaatluste jaoks, kus ei ole märgata lendava linnu seost alloleva maastikuga (nt üle lendav kotkas või kajakas). Õhus häälitseva, kuid ülelendava linnu tunnusega tegevuse puhul tuleks märkida "ü".

Arvestades talviseid olusid on lindude kaardistamine isegi suurem väljakutse kui pesitsevate lindude puhul. Olenevalt talvest võib maad katta paks lumi ning ligipääs teedest eemal asuvatesse ruutudesse võib olla oluliselt raskendatud või vastupidi - pehmel talvel on tavalisest enam avatud veekogusid, mis vajavad kontrollimist. Talilinnuatlase andmekogumist toetavad lisaks juhuvaatlustele veel mitmed seireprojektid: kesktalvine veelinnuloendus (jaanuar), maismaa talilinnuloendus (2. ja 3. loendus, detsember-jaanuar, veebruar), röövlindude taliloendus (jaanuar). Lisaks toimub jaanuaris ka traditsiooniline talvine aialinnuvaatlus (jaanuar). Täpsemat infot leiab eoy.ee (Osale ja vaatle).

In addition to the 3rd Breeding Bird Atlas launched in early 2025, the first Estonian Winter Bird Atlas was started on December 1, 2025. The goal of the Winter Bird Atlas is simple: to collect data on the species composition and distribution of wintering birds. Data for the Winter Bird Atlas will be collected during December, January, and February from 2025/26 to 2030/31.

Similar to the Breeding Bird Atlas, the Winter Bird Atlas data collection is based on the international UTM coordinate grid, which divides Estonia into 5x5 km squares. Data collection is primarily electronic, using the eBiodiversity data portal. Atlas data entry is done through the PlutoF platform or the PlutoF GO mobile app.

Wintering birds are often studied less than breeding birds, and this information helps to promote conservation activities for both resident and migratory species, especially in the context of rapid environmental changes.

For the Winter Bird Atlas, breeding certainty codes should not be recorded, except when the behavior already meets the Breeding Bird Atlas criteria in the first months of the year (e.g., crossbills, owls, grouse). Activity codes (p, h, r, ü, etc.) remain the same. For birds hunting from the air (e.g., a White-tailed Eagle circling over the sea, gulls, or a harrier circling over a field), we recommend using "p" (stationary) as hunting is a sign of residency. The activity code "ü" (flyover) should be used for observations where the flying bird has no apparent connection to the landscape below.

Given winter conditions, bird mapping is an even greater challenge than during the breeding season. Depending on the winter, thick snow may cover the ground and access to squares away from roads may be significantly hindered, or conversely - in mild winters there are more open water bodies that need checking. In addition to casual observations, the Winter Bird Atlas data collection is supported by several monitoring projects: midwinter waterbird census (January), terrestrial winter bird census (2nd and 3rd counts, December-January, February), winter raptor census (January). More information can be found at eoy.ee (Osale ja vaatle; in Estonian).