Kodukakk

Kodukakk
Kodukakk. foto Tarvo Valker

Liigi kirjeldus. Kodukakk (Strix aluco) on peaaegu varese suurune, väga suure ja ümara peaga “öökull”. Kodukakul leidub kaks sulestikuvormi – roostepruun ja tuhkhall, üksikud linnud on ka tumepruunid.

sulepartii
pruun (üleval) ja hall
foto Mati Martinson

Aastatel 1977 – 1990 uuriti Eestis 251 täiskasvanud kodukaku sulerüüd. 54,6% olid hallid linnud ja 45,4% pruunid ja punakad. Vastava uurimuse kohaselt domineerisid tuhkhallid linnud Pärnumaal (88% analüüsitud lindudest) ja pruunid linnud Tartumaal ning Kagu-Eestis (80% piirkonna valimist).

See on mõneti ootamatu, sest teadaolevalt on pruunid linnud levinud just liigi areaali läänepoolses osas ja hallid idapoolses.

Kodukaku värvusvormid

Värvivariatsioonid ei ole seotud ei linnu vanuse ega ka sooga.

Kodukaku sulepartiidKodukaku sulepartiid
Kodukaku sulepartiid. Suled on pärit Asko Lõhmuse linnusulgede kogust, pildistanud Urmas Tartes.

Kodukaku silmad on tumedad ja nokk kahkjaskollane, saba on lühike, sellest tulenevalt annab istuva kodukaku puhul tooni tema suur pea, millest ka levinud rahvapärane nimetus suurispeakull. Händkakust eristab kodukakku lisaks lühemale sabale ja tumedamale sulestikule ka laubalt nokani ulatuv ja nägu poolitav tume pikijoon ja laiad valkjad väljapoole kaardu olevad “kulmud”, mis pole nii esiletükkivad, kui habekakul.
Isaslindude keskmine kaal on kirjanduse andmeil 420 g ja emaslindudel 600 g. Leitud on ka kuni 800 g kaaluvaid emaslinde. Kodukakkude tiibade siruulatus on ligi 1 meeter.

Levik maailmas. Kodukakk pesitseb suuremas osa Euroopas, puududes Islandi ja Iiri saartel. Soomes on kodukaku levila põhjapiiriks Vaasa – Joensuu mõtteline joon, kuigi üksikjuhtudel on pesitsemisi registreeritud ka Oulu läänis. Väljaspool Euroopat on kodukakk levinud Loode-Aafrikas, Väike-Aasias, Lääne-Siberi lõunaosas, Taga-Kaukaasias ja Koreas ning Hiinas.

kodukaku levikukaart

Veel 19. sajandil oli kodukakk Eestis haruldane lind. Soomes pesitses kodukakk esmakordselt 19. saj. viimasel veerandil.

Kodukakk Eestis. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Peale väga pakaselist 1939/40. aasta talve leiti Tartu ümbrusest vähemalt 20 hukkunud kodukakku. Hukkunud isendeid leiti ka pärast pakase rohkeid talvi 1978/79 ja 1986/87.
Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem.
Kodukakk on väga pesapaigatruu lind.On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Eestis tehtud uuringute põhjal on sobivaimaks pesapuuks olnud pärn – üle kolmandiku kõigist pesapaikadest. Pärnale järgnevad tamm ja haab. Kodukakud pesitsevad ka vanades ehitistes, kus leidub varjulisi kohti (mahajäetud majade suitsulõõrid, pööningud jm. sarnased kohad).
Kodukakk on suluspesitseja, kuid Eestist on teada vähemalt kolm juhust, kui kodukakud pesitsesid vanades hallvareste pesades. Meelsasti asustavad kodukakud sobivatesse kohtadesse ülesseatud suureavalisi pesakaste (laudadest kokkulöödud) ja pesapakke (jämedast puutüvest õõnestatud). Pärnumaal asustati 20. saj. 70. ja 80. aastatel 10 % ülesseatud pesakastidest. Asko Lõhmuse uurimuse kohaselt olid looduslikes pesapaikades (õõnsused, puutüükad jne.) pesitsusnäitajad siiski keskmiselt paremad kui pesakastides.
Veel möödunud sajandi 70. ja 80. aastatel võis kodukakke pesitsemas kohata ka suuremate metsalaamade keskele jäävate talude või metsavahikordonite läheduses, puisniitudel, (laialehistes) lehtmetsades ja isegi suurtel soosaartel. Viimasel ajal on linnud sealt taandunud. Seda seostatakse eelkõige händkakkude arvukuse tõusuga ja sellest tuleneva survega kodukakule. Samas on ka andmeid, kus kodukakk ja händkakk pesitsesid rahulikult koos kultuurmaastikul ja asustatud pesade vahekaugus oli 1,2 km.
Kodukakud alustavad pesitsemist märtsi lõpul ja aprilli algul. Mõne paari veidi õõnsaid ja kimedaid huikamisi võib kuulda juba septembris. Tavaliselt algab aga aktiivne huikamine jaanuaris-veebruaris, läänesaartel isegi detsembris. Teadaolevalt on kodukakk meie kakulistest kõige öisema eluviisiga. “Laulma” hakkavad kakud tavaliselt pool tundi pärast päikeseloojangut.
Osa kodukaku emaslinde hakkab pesitsema juba järgmisel aastal. 1984. aastal Audru-Liival (Pärnumaa) rõngastatud kodukaku poeg osutus emaslinnuks, kes püüti poegadelt (pesakastist) sünnijärgse aasta maikuul ca 8 km rõngastuskohast.
Kirjanduse andmeil võib kodukaku kurnas olla kuni 8 muna. Eestimaal teadaolevalt nii suuri kurnasid pole tuvastatud, kuid aeg-ajalt leitakse pesi, milles 5 valget ja ümarat – lauatennise palli meenutavat muna. Munema hakatakse tavaliselt aprilli algul. Munad munetakse mõnepäevaste vahedega, kuid haudumist alustatakse kohe peale esimese muna munemist ja seetõttu leidubki kodukaku pesades erinevas suuruses poegi. Emaslind haub 28 päeva. Pesaelu kestab ligi neli nädalat, mille järel pojad lahkuvad pesast. Eestimaal tehtud vaatluste põhjal on selgunud, et kakupojad võivad pesast lahkuda ka keskpäeval. Pesakond on ümbruskonnas koos 2,5 – 3 kuud, s.t. augustini.

Kodukaku menüü on mitmekesine. Lisaks väikestele närilistele (uruhiired, leethiired jt.) leidub tema saagis ka linde, kahepaikseid ja nahkhiiri. Kaudseid andmeid on ka kodukakkude jahist kaladele. Hiiumaal Õngu kalakasvatuses on leitud meriforelle, kellede seljas kodukaku küünejäljed ja samas leiti basseinidesse uppunud kaks lindu.

kodukaku räppetombud
Kodukaku räppetombud

Kodukakkude pesapaikadelt võib leida sageli räppetompe. Räppetomp on “väljaheide”, mis seedekulglast eemaldatakse oksendamise teel. Räppetomp koosneb hiirekarvadest, linnuluudest ja kõigest, millest lind on toitunud ja mis pole seedinud. Kodukaku räppetombud on reeglina 5,5 cm pikkused, 2,4 cm laiused ja umbes kahe sentimeetri kõrgused “junnid”.

Uue atlase andmetel on viimastel aastatel mõningates Eestimaa paikades märgata kodukaku arvukuse langust. Paljud pesapaigad on ühe vanalinnu hukkumise (elektrilöök, murdmine metsnugise poolt, hukkumine talvel) jäänud asustamata.
Kodukaku arvukust on Eestis hinnatud järgnevalt:
1993. a. 1000 – 2000 haudepaari
1994 – 1997 1100 – 1600 haudepaari (3000-5000 talvituvat isendit)
1998 – 2002 1000 – 2000 haudepaari (3000-6000)
2003 – 2007 1000 – 2000 haudepaari (3000-6000)
Kodukaku asustustihedus 3,5 paari 100km2.

Häälitsused
Isase territooriumihüüd (kutsehüüd)

Värisev hu-hu-hu, mida hüütakse palju harvemini

Isase ja emase kurameerimishüüud, siin mõeldakse paaritumisele eelnevaid häälitsusi, kus vanalinnud üksteist ligi meelitavad. Lindistuse lõpus kõlavad juba ka paaritumisel tehtavad häälitsused

Isase kurameerimishüüd ning isase (madalam keu-ve) ja emase (kõrgem kiu-vi) kutsehäälitsused

Ärevushüüd (kuek-kuek-kuek)

Lennuvõimetute poegade toidumangumishäälitsus (koos vanalindude ärevushüüdudega taustal)

Lennuvõimeliste poegade toidumangumine

Rõngastamine ja eluiga. Kodukakke on Eestis elavatest kakulistest rõngastatud kõige enam. Aastatel 1922-2007 on märgistatud 1394 isendit. Kodukakk oli ka esimene Eesti kakuline, kes teadaolevalt metallrõnga jalga sai, see oli 1937. aastal. 48 rõngastatud kodukakku on hiljem leitud või taaspüütud, neist vaid kaks isendit väljaspool Eestit. Mõlemad linnud on lennanud Põhja-Lätti: 3. juulil 1968. aastal Penijõel rõngastatud pesapoeg tabati järgmise aasta (1969) märtsis surnuna Lemsalus (Limbažis), 22. mail 1999. aastal Pärnumaal Seljametsas rõngastatud isend leiti 2.veebruaril 2002 aastal Väike-Salatsis (Mazsalacas). Tõenäoliselt hukkus lind kokkupõrke tagajärjel autoga, kuna ta leiti maanteelt. Rõngastamisandmetel hukkub esimesel eluaastal 18% Eestis rõngastatud pesapoegadest. 1985 – 2004. aastal hukkunud kodukakkudest leiti 43% teedelt.
Eestis on tabatud ka kaks riigi piiride taga rõngastatud kodukakku. Lätimaal Mõisaküla ja Ruhja vahel Virķēnis rõngastatud lind lasti 9 kuud hiljem maha Abja-Paluojal,aasta oli siis 1950. Soomemaal Hämes pesapojana rõngastatud lind leiti kaheksa kuud hiljem Andineemelt Harjumaal.
Eestimaa vanimad kodukakud on seni teatavaks saanud faktide põhjal elanud Pärnumaal. 22. mail 1991. aastal Urustes (Audru v.) pesapojana rõngastatud lind osutus emaslinnuks, kes püüti samast pesakastist 25.mail 1998. aastal, linnu vanus 7 aastat ja kolm päeva.
7. mail 1978. aastal Audru-Liival pesapojana rõngastatud lind püüti 6 aastat, 10 kuud ja 6 päeva hiljem Kalital. Kolmas kodukakk, kes samuti rõngastati pesapojana (31.mail 1987) Lepplaanes, osutus emaslinnuks, kes püüti pesalt 5 aastat, 11 kuud ja 4 päeva (4. mail 1993) Ares.
Teadaolevalt on maailma vanim kodukakk rõngastusandmeil elanud 23 aasta ja 6 kuu vanuseks. See ligi inimpõlve elanud lind elas Inglismaal. Soomes on teadaolevalt vanim lind kandnud rõngast 17 aastat.

Kaitse. Kodukakk kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse.

Pilte kodukakust
kodukakkKodukakkkodukakkKodukakkKodukakkKodukakkkodukakk, juv

Vaata veel pilte kodukakust:

www.tarsiger.com
www.birdphoto.fi
blog.moment.ee